Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad
· Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt 2 aastat kui taotleb siseaudiitori kutset või kutse taset. kutse tegevus staas, mis on võimaldanud talle küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. Kutseeksami programmis esitatakse hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksamite jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus. Kutseeksami programmi koostavad ja esitavad oma pädevuse valdkonnas audiitorkogu ja riigikontroll. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kutseeksami küsimused ja näidisvastused pooltele küsimustest. Kutseeksami programmi või selle alusel küsimuste või näidisvastuste koostamisel avalikkusele kättesaadavaks tegemisel või kehtestamisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõuandeid. Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi:
avaliku sektori üksuses. Selline õigus rakendatakse jaanuarist 2011.a. Tegevusloa väljastab rahandusministeerium. See on tähtajatu ja elektrooniline. Vande andnud vandeaudiitor peab tegevusloa saamiseks esitama avalduse, millele lisatakse nõutavad dokumendid ning täiendavad andmed. Tegevusloa kehtivus lõpeb vastavalt seadusele, audiitori surma korral, täiendava kutseeksami mittesooritamisel ning kutse äravõtmise korral. Samuti audiitorettevõtja pankroti korral, audiitorkogu liikme väljaarvamisel audiitorkogust, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ning audiitorühingu tegevuse lõpetamisel. Tegevusloa lõpetab rahandusministeerium, samuti peatab ja taastab kehtivusloa audiitorettevõtja avalduse alusel. Audiitorteenuse osutamiseks peab audiitorettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu, milles tuleb kajastada vähemalt järgmist: - auditi objekt - audiitorteenuse olemus - teenuse eeldatav ajakulu - vandeaudiitori või tema kutsetegevuse aruande allkirjastaja
Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara Audiitorkogu vara moodustub: 1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest; 2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest; 3) audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust; 4) annetustest; 5) muudest laekumistest.
5. Kellel on rikutud repurtatsioon Audiitorikutse saamiseks tuleb sooritada audiitori kutseeksam. Sooritanud eksami positiivselt, saab kutsekomisjonilt peale ametivande andmist ning audiitorite nimekirja kandmist kutsetunnistuse. Audiitor äriühing Audiitorühing võib olla täisühing, osaühing, usaldusühing või aktsiaselts. Tegusedas aktsiaseltsina, võib ta väljastada vaid nimelisi aktsiaid. Vähemalt kolm neljandikku aktsiatest peab kuuluma audiitoritele. Audiitorkogu juhatuses peavad enamik olema audiitorid. Kui ühing tegutseb muus valdkonnas või tahab alustada muud tegevust, peab ta esitama taotluse audiitorkogu juhatusele. Audiitor tuleb kanda nimekirja ühe kuu jooksul pärast kutseeksami sooritamist. Nimekirja kandmiseks peab audiitor esitama kahe nädala jooksul avalduse. Audiitori kutsetegevus Kutsetegevuses on audiitor sõltumatu ja erapooletu, juhindudes vaid seadustest ja audiitorkogu ning
. 34. . , , . 35. 36. ( ) 37. · · · · 38. 39. , , , , - · : ) ; ) ; ) ; ) ; ) . 40. - , () . 41. - . 42. - . . 43. . , 1990 . 1995 . , . 44. 1990 1999 2 485 . , . (www.audiitorkogu.ee) ( 360). Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 350 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus,
Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe.
Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe.
Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Jutt käib edasi füüsilise isiku kohti!!!! Audiitorkogu peab järgima audiitortegevuse seadust, üldkoosolekul kinnitatud otsustest peab kinni, täidab põhikirja nõudeid täidab audiitorkogu organite otsuseni ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe.
pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõukogu. Tuuli Tattar FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Täisühingud (TÜ): Kareen TÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Algdokumentide kontroll ja
(Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks
8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul. Audiitortegevus lähtub ja seda kontrollitakse Eestis järgmiste dokumentide alusel: · Audiitortegevuse seadus · Audiitorkogu põhikiri · Auditeerimiseeskiri · Audiitorkogu üldkoosoleku otsused · Audiitorkogu juhatuse otsused Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kõik majandusaruannete seisukohalt ja olulised tegevusvaldkonnad. Audiitortegevuse seadus sätestab: 1. Majandusarvestusalase audiitortegevuse õiguslikud alused 2. Vandeaudiitorile ja vandeaudiitorühingule esitatavad nõuded 3
sees edasi volitada, HMS § 8 lg 2 alusel on asutuse siseselt volitatud tegutsema haldusorgani nimel. Seega tegemist on haldusaktiga ning pädevus on olemas. 6 3. Audiitortegevuse seaduse kohaselt antakse vandeaudiitori kutse kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale Audiitorkogu ettepanekul rahandusministri otsusega. Rahandusminister andis käskkirja, millega delegeeris vandeaudiitori kutse andmise otsuste tegemise Audiitorkogu presidendile. Audiitorkogu president tegi otsuse, millega omistas A-le vandeaudiitori kutse. Kas otsuse tegi pädev organ? RK 3-3-1-72-06 Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1
arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund.
põhiinstitutsioone. Reeglina on abiinstitutsioonidel oma iseseisev juhtimisstruktuur ja eelarve. 3) allinstitutsioonid, kes saavad omale jooksvaid ülesandeid üldreeglina ühelt kindlalt põhiinstitutsioonilt, kelle eelarvest kaetakse ka selle allinstitutsiooni funktsioneerimise kulud. Käesoleval ajal on Euroopa Liidul 6 põhiinstitutsiooni, millisteks on : 1) Euroopa Komisjon 2) Europarlament 3) Euroopa Kohus 4) Euroopa Keskpank 5) Kontrollikoda (endine Audiitorkogu) 6) Euroopa Liidu Nõukogu, mis koosneb Euroopa Ministrite Nõukogust ja Ülemkogust. Märkus: viimasel ajal räägitakse üha kõnekamalt, et Euroopa Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu tulevat juba käsitleda eraldi põhiinstitutsioonidena. Seega võime tinglikult rääkida isegi 7-st EL-i põhiinstitutsioonist. Abiinstitutsioonidest oleksid kindlasti tuntumad EL-i Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning EL-i Regioonide Komitee. Ent kindlasti on
korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300
Vajalikud muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. 10 Institutsioonide ja otsusetegemise reform · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine · Euroopa Tuleviku Konvent Lähteülesanne: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus
· EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded · Füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu: vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel ; konkurentsieeskirjadega seotud küsimused; kahju KONTROLLIKODA (AUDIITORKOGU) 57. Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded (Audiitorkogu) · Koosseis: o 28 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt · Põhiülesanded: o Jälgib Euroopa Liidu finantside liikumist (nii liidu sees kui väljaspool selle piire) o Koostab iga-aastase finantsaruande o Teeb märkusi konkreetsete puudujääkide osas
seisu, et näha kas see on vastav aruannetes kajastatule. 9. Eelarvestamine, see seisneb eelarve koostamise protsessis. Eelarve kvaliteet on seotud enamiku eelnevate majandusarvestuse valdkondadega, tuginedes kvaliteetsetele analüüsitulemustele. Analüüs omakorda saab olla kvaliteetne vaid siis, kui finantsarvestus on korrektne. Audiitortegevust reguleerivad audiitortegevuse seadus, audiitorkogu põhikiri, auditeerimiseeskiri, audiitorkogu üldkoosolekute otsused ja juhatuse otsused. Tegevuse üldaluseks on rahvusvahelised audiitortegevuse head tavad. 1999 jõustus esimene audiitortegevuse seadus. Uus auditeerimiseeskiri võeti vasu 15. juunil 2000. 2004 aastal võeti Eesti audiitornõukogu vastu rahvusvahelistesse audiitororganisatsioonidesse. Audiitorikutse toimib alates 19.02.1990. Kutsetunnistusi on eestis välja antud 2009 a lõpu seisuga 567
Nende institutsioonide vahel toimub koostöösuhe ehk riiklik järelevalve. Näiteks: peale Riigikogu valimisi kutsub VP enda jutule kõik võimule pääsenud ehk parlamendi erakonnad, peale mida teeb VP peaministrikandidaadile ettepaneku moodustada valitsus. OTSESE ja kaudse riigivõimu vahel on koostöösuhe ehk toimub riiklik järelevalve. OTSESE ja KOV vahel samuti koostöösuhe. Korporatsioonid – liikmeskond, kes teostavad järelevalvet mingi teatud valdkonna üle, näiteks: Audiitorkogu. SA = Kultuurkapital, Haigekassa. Eraõiguslik jur. isik: EBS, Sertifitseerimiskeskus. 15. Miks eestis on regiooniti ebaühtlane arengutase ja mis on sinu soovitused et seda ühtlustada Eesti Vabariigi Valitsusele? Üheks suurimaks kitsaskohaks on töökohtade jaotus. On selge, et Põhja-Eestis on töötase suurem ja efektiivsem kui Ida-Virumaal või Lõuna-Eesti regioonis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on ettevõtteid rohkem ning sellest tingituna on
Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7. Eurooopa Põhiseaduslik Leping Sõlmiti küll 2004, kuid on siiamaani jõustumata. Põhimõteliselt sooviti 3 aluslepingu asemele luua 1 lepingu. * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse
Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. 9. Ärinimi. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit. Tulundusühistu puhul aga seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi
ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
tegeleb sisekontrolli süsteemi klvaliteedihindamisega ning teeb juhtkonnale ettepanekuid selle parandamiseks või muutmiseks. 8. Audiitorkontroll Sõltumatu väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja aruandlusele. Seega annab vande audiitor hinnangu finantsaruannete kvaliteedile. Auditeermine on raamatupidamisearuannete kontrollimine vastavalt audiitor tegevuseseadusele, audiitor eeskirjale,audiitor kogupõhikirjale audiitorkogu üldkoosoleku protokollidele ja selle juhatuse otsustele ning rahvusvahelisele audiitor tegevuse healetavale. Audiitortegevuse ajalugu Majandustootmine kasvas kõvasti. Valmib audiitorseadus ja võetakse vastu 10 veebruaril 1999 aastal. Kehtima hakkas see seadus 1. Juulist 1999. Selle seaduse alusel tuli luua ka juhtivorgan, kelleks oli audiitortegevuse nõukogu. Tehakse uus auditeerimiseeskiri, mis kehtestakse 15. Juunist 2000 aastast. Audiitori kutsetegevus loodi 19
ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel Euroopa Kohus – kohtunike arv Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv Euroopa Ülemkogu – toimumise koht 5 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik otsustus õ üleandmine iseseisvatele õ subjektidele. Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. Av h kandjad: · av õig korp! ehk av õi ühendused liikmeskonna olemasolu. Tegutsevad enesekorralduse õ alusel. KOV üksus, advokatuur, notarite koda, audiitorkogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kaitseliit. Av õi korp! jagunevad: 1. territoriaalkorp! liikmeskond territoriaalsuse alusel (KOV üksused) 2. personaalkorp! liikmeskond kutseala pr alusel (notarite koda) või vabatahtlikkuse pm-l (Kaitseliit) 3. sundkorp! teatud ametikohtadel ei saa töötada, kui isik ei kuulu korporatsiooni (advokatuur).
suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · Euroopa Kohus kohtunike arv * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv liikmesriikide kasuks · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega arv (teatud valdkondades) · Euroopa Ülemkogu toimumise koht * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 20
seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool
kaitsega. Kuivõrd nende finantseerimine toimub vaid üksnes riigi eelarvest, siis mingilgi määral peaks olema neil õigus enda omandi kaitsele. Peale ülalnimetatute on veel nn liikmete endi poolt moodustatavad juriidilised isikud, millele riik on andnud avalik-õigusliku staatuse seadusega. Sellised ühendused esindavad küllalt sageli enda liikmete õigusi nt Eesti Advokatuur, kes on Advokatuuriseaduse järgi avalik-õiguslik juriidiline isik, ja Audiitorkogu, kes on Audiitortegevuse seaduse järgi avalik-õiguslik jur. isik. Tundub, et nendel peaksid olema samasugused või ligilähedased põhiõigused, nagu on eraõiguslikel jur. isikutel. 4) peale jur. isikute esineb ka juriidilise isiku staatust mitteomavaid füüsiliste isikute ühendusi. Selle kohta, kas neile põhiõigused laienevad, PS tekst vaikib. kindlasti peaksid sellistele ühendustele laienema suur osa või isegi enamus põhiõigustest, mida kasutavad füüsilised isikud
annaabi.ee 
