· on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond. ·Turismiosakonna peaeesmärk: Aidata kaasa linna turismitulude suurendamisele Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise tuntuse suurendamisega igakülgse ja kvaliteetse turismiinfo jagamise kaudu. Turismi arengukava Ligi kuuekümne inimese koostööna on valminud Tallinna turismi arengukava, mis on pilootprojekt linna strateegilisele üldplaanile. Turismi arenguplaan koosneb kolmest osast: · Esimene osa tutvustab lühidalt töö metoodikat ning annab ülevaate turismi kui majandusharu osatähtsusest maailmas ja Eestis. · Teine osa keskendub linnale · Kolmas osa hõlmab tegevusplaane, näidates ära organisatsioonilised täiustused koostöös riigiga. Turismistatistika järeldus 2009 aasta novembris majutati Eestis kokku 139 600 turisti. Nendest 58% majutati Tallinnas. Kuna
(Leimann et al. 2003: 129-134). Teooriana tundub strateegia läbiviimine äärmiselt lihtne, kuid reaalses situatsioonis on märksa keerulisem tagada eduka strateegia elluviimist. Kui strateegilised otsused ebaõnnestuvad osaliselt või täielikult, tuleb analüüsida olukorda, selgitamaks välja juhtunu põhjuseid. Mis on ühtlasi viide sellele, et informatsiooni on kasutatud ebaefektiivselt. Tihti puudub ettevõtetel ametlikult kinnitatud pikaajaline arenguplaan. Üha enam pööratakse tähelepanu kõrget kasumit tõotavale tootearendusele ja turundusele. Ettevõttel tuleb arvestada inimeste eelistuste muutumisega. Toode, mis oli populaarne klientide seas aastaid tagasi, ei pruugi olla seda enam tänapäeval, kuna inimeste eelistused on muutunud. Traditsioonilisi tooteid peab samuti vastavalt vajadusele täiustama ning uuendama, et rahuldada tänapäeva tarbija soove ja eelistusi ning püsida tarbijate seas endiselt atraktiivne.
6 Virumaa Teataja. (2012). Tamsalus muutub soojatootmine tõhusamaks. [www] http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks (03.04.2014) 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind (25.04.2014) 8 Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 203, lk 1. 9 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 10 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 11 [e-andmebaas] https://www.e-krediidiinfo.ee/ (12.12.2013) 6 hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms); mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine; auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
2 tegevusi. · Õppeprotsess kohandatakse õppija vajadustest lähtuvalt. 5. Kutsealane · Analüüsib järjepidevalt oma tööd · Õpetajal on isiklik arendamine (õppetundi, tegevusi, õpitulemusi, arenguplaan. püstitatud eesmärkide saavutamist, sise- ja välishindamise tulemusi). · Kasutab oma tegevuse kohta erinevaid · Õpetaja on teadlik tagasiside saamise meetodeid. haridusuuendustest, · Püstitab analüüsi tulemustest lähtuvalt rakendab õppe- ja oma isiksusliku ja kutsealase arengu kasvatustegevustes
aga see ei ole nende suurim prioriteet. Sealne merenduspoliitika on juba eelnevalt välja töötatud ja toimib kauem ja effektiivsemalt kui Eestis. Praegu toimivad Eestis paljud merenduse valdkonnad efektiivselt võrreldes Rootsiga. Meie potentsiaal on veel kasutamata. Rootsi kasutab enda merenduspoliitika arendamisele palju rohkem finantse ja tegureid. Eesti merenduspoliitikal on päris sarnased eesmärgid ning seega Eesti merenduspoliitika arenguplaan ja eesmärgid sarnased Rootsi merenduspoliitikaga. Samuti tulevikus kahe riigi vahel on palju tõhusam ja tihedam koostöö. Tähtis erinevus on ka see , et Eesti laevastik on väike ja peamiselt laevad Eesti sadamates on teiste riikide laevad. Eesti tuleviku merenduspoliitikas pööratakse rohkem tähelepanu , et tuleb ehitada rohkem kaubalaevu. Rootsis aga erinev lugu. Rootsis on olemas oma laevu ja laevastik on võrdeliselt suur
Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Koolituse kavandamise etapid ja koolituse liigid. Koolituse kavandamistegevus koosneb etappidest. Kavandamistegevuse lähtealuseks on koolitusvajaduse väljaselgitamine. Koolitusvajadus tuleneb personali vajadusest ja töötajate pädevusele esitatavatest nõuetest. Töötajate arengu- ja koolitusplaanid töötatakse välja nii ametikohast kui ka organisatsioonist lähtuvalt - aluseks organisatsiooni arenguplaan. Kui koolitusvajadus on välja selgitatud, asutakse koolituse planeerimisele. Koolituse planeerimisega piiritletakse koolituseks tehtavate kulutuste maht ja koostatakse eelarve. Võetakse erinevatelt koolitajatelt hinnapakkumised, kaalutakse sobivaid pakkumisi ja valitakse koolitaja. Koolituse korraldamine eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus.
õigestivalmistatud täisväärtuslik ja tasakaalustatud sööt. Tõuaretusinspektsioon toetab rahaliselt karusloomade tõuaretustöö viimist kaasaja tasemele ja karusloomade tõuaretusprogrammi koostamist vastavalt Skandinaavias kehtivatele standarditele. Karusloomakasvatajate/huviliste koolituseks eraldab vahendeid Põllumajandusministeerium. Ka Eesti Karusloomakasvatajate Selts näeb karusloomakasvatuse näol ühte soodsat alternatiivi Eesti põllumajanduses. Arenguplaan näeb ette piirkondlike söödaköökide välja ehitamise, kus toimub söötade valmistamine regioonis asuvatele farmidele. Söödaköökide ümbruses elavatel talunikelhuvilistel on vajalik välja ehitada farm, tuua sisse loomad ja alustada tööd. Soodustavaks teguriks on asjaolu, et vabariigi valitsusel on kujunemas positiivne seisukoht karusloomakasvatuse kui ühe alternatiivi suhtes põllumajanduses. Karusloomakasvatuse eesmärgiks on toota karusnahku. Viimastest valmistatakse peale
1 kiirtee PROJEKTID ÜLDPLANEERINGUD ÜLDSUS KMH- JA HINNANG PROJEKTID RESSURSID: KMH - EI • LOODUSLIK PLAANID: • EHITISED • STRATEEGILISED • SOTSIAALSED • ÜLDPLAAN • MAJANDUSLIK • ARENGUPLAAN • KULTUURILINE KORRALDUS • EELARVE • RAHA • REPUTATSIOON Poliitika Strateegia KSH Plaan, kava Projekt KMH Elluviimine Keskkonnaaudit, O&J Keskkonnaseire (EM, EA, EM) Lammutamine KSH ja KMH koostoime Riiklik tasand: • Otsused ja tehnoloogiad jäätmekäitluses,ladustamine, põletamine jne. • Energeetika arengukava: põlevkivi, kütteturvas, veeenergia, tuumaenergia
Lisaks väidetakse, et selle pärast on suured erinevused kogu Euroopa Liidu ruumis sest puudub mitmekeskuseline arengumudel. Koondumine ühte punkti, ei avalda ainult kahju väliselt, vaid kahjustab ka selle tuuma, mille eesmärk on nt vähendada ummikuid, mastaabisäästu, survet keskkonna- ja tervisesäästule. Tuleb tunnistada, et selliste probleemide algallikaks on regionaalpoliitika kõrvale jätmine Euroopa jätkusuutlikust arengust. Euroopa ruumi arenguplaan (ESDP 1999) toonitab mitme keskusega tasakaalustatud jätkusuutliku arengut, parandada infrastruktuuri ja ligipääsu, maapiirkondade mitmekesistamist, linna-maapiirkondade suhete arendamist, elimineerida piiridevahelised takistused, suurendada riikide vahelist koostööd ja hoida Euroopa loodus- ja kultuurikeskkonda. See on raskenenud peale uute liikmesriikide lisandumist 2007. Aastal, suurendades piirkondade ja sissetulekute ebavõrdust veelgi
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad. LINNA VÄLISILME · Müürid jagasid linna kaheks: maa, mida kaitsti ja maa, mida ohvriks toodi. Linn suurenes pidevalt, seega ehitati uusi müüri linnad ümber. · Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid. Võis olla varikatused tänevatel, moodustades koridorid. · Oli kindel kord, arenguplaan. · Linna südame ümber all-linn, mida ümbritsesid eeslinnad. MÜÜRID JA PRIVILEEGID · Linnamüür ja linnaõigus. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda (Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud). Saksamaa riigi- ja vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile, kuid olid iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga,
Et last edukalt aidata, tuleb hästi tunda tema vajadusi ja järjepidevalt hinnata tema arengut (Laps ja ... 96- 97). Esimesel eluaastal õpib laps sirutama, haarama, pöörama, istuma, roomama, ja teeb oma esimesed sammud. Igas arengufaasis tuleb lapsele tagada turvaline ja stimuleeriv keskkond. See peab vastama lapse nägemise, kuulmise ja kompamise arengule (Adams 2007:26). Igal lapse on oma kindel arenguplaan, mille teostumine sõltub teda ümbritsevatest täiskasvanutest (Einon 2000:17). 26 KOKKUVÕTE Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Sünnieelset arengut mõjutavad mitmed keskkonnategurid: ema põetud nakkushaigused, suitsetamine, kiiritus jm. Peaaegu iga viienda lapse areng ei kulge tavapärase skeemi järgi. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust.
· Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms. · Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul 97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted · Programmitöö liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. · Konsentartsioon erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms. Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul 22 97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted Programmitöö – liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. Konsentartsioon – erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
· Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms. · Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul 97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted · Programmitöö liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. · Konsentartsioon erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
· Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms. · Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul 97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted · Programmitöö liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. · Konsentartsioon erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
teatud eesmärkide saavutamiseks · Lisanduvus (kaasfinantseerimine) o EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. · Programmeerimine (7-aastane perspektiiv) o liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. · Partnerlus o Euroopa Komisjon, liikmesriik, riigisisesed sotsiaalpartnerid o Projektide väljatöötamisel, elluviimisel, järelvalves ja kontrollis osalevad riigi,
ebavõrdsusega tööjõuturul sotsiaalset positiivset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama keskkonna ja 98. EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted transpordi sektorite arengule. · Programmitöö liikmesriigi poolt valmistatakse ette Keskkonna valdkonnas on raha suunatud joogiveele, teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse heitvete käitlemisele, õhu kvaliteedile ja Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab jäätmekäitlusele. ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmed vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud Transpordi valdkonnas peavad projektid arendama eesmärgid saavutatakse. üle-euroopalisi transpordivõrgustikke. · Konsentartsioon erinevate struktuurifondide ja
omavalitsuste majandustegevus (eelkõige turism). Rahvusliku arengukava haridusprogrammi ulatusest annab ettekujutuse fakt, et koolitus ja täiendõppeprojektidega oli igal aastal seotud üle 200 000 inimese. ELi kaasfinantseeritud suured kohalikud turismiprojektid on teinud Iirimaa tuntuks mitte ainult kui särava rahvamuusika ja tantsude, Guinnessi õlle ja maheda Jamesoni viski maa, vaid ka kui puhta loodusega kalapüügi ja matkaparadiisi. Iirimaa keskvalitsuse arenguplaan aastateks 20002006 oli veelgi ambitsioonikam, kuigi ELi struktuurifondide vahendid vähenesid seitsme aasta peale kokku 4,3 miljardi euroni. Iirimaa arenenud piirkondadel polnud ELi reeglite kohaselt oma kõrge arengutaseme tõttu enam õigust mitmetest Brüsseli fondidest raha saada. Siiski suudeti jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, tagada riigi regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud areng ja Iirimaa majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasv
koolituste kord ning kus tõekspidamised, väärtused ja kultuur soosivad õppimist, on kahtlemata eelisolukorras konkurentide ees ning tugevdavad oma positsioone veelgi, kujunedes õppivaks organisatsiooniks ja andes panuse õppiva ühiskonna loomisele. 1.6. Personali arendamine ja koolitamine Koolitus iseenesest on personaliarenduse üks osa, personali arengut tervikuna mõjutab personalitöö arendamine ja strateegiline arenguplaan, ehk enamik personalitöö valdkondi on suunatud personaliarendusele (Simson jt 2002, 39). Koolituse intensiivsust ja sisu konkreetses ettevõttes mõjutavad mitmed tegurid (Alas 2001, 63): organisatsiooni ümbritseva keskkonna muutused, muutuste ulatus ja kiirus; organisatsiooni sisemised muutused; olemasoleva personali võime muutustega kohaneda 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
