Euroopa Liidu vastused (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Milleks millised?
- Kedamida esindab?
KORDAMISKÜSIMUSED
kevad 2009
NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis
tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid,
millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.
(1)
Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti
integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused
Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
EL tekkimise eeldused (vajadus)
* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
tagamiseks Euroopas
* Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks
kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
* USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja
ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
* 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
* 1949 NATO loomine
* 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe )
Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1947 Marshalli plaan
* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
ESTÜ lepingu peamised eesmärgid
Lepingu eesmärk
- Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning
elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu
loomisega
ESTÜ institutsioonid
Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine
* Ülemamet (High Authority )
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Euroopa Assamblee (Common Assembly )
* Euroopa Kohus ( Court of Justice)
ESTÜ-ga ühinenud riigid
Prantsusmaa
Saksamaa
Belgia
Holland
Itaalia
Luksemburg
Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
Tugineb föderalistlikule teooriale , mille kohaselt integratsiooni
lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada
rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et
riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on
vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas
maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse
põhimõttel.
Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid
1957/58 Rooma lepingud : Euroopa Majandusühenduse asutamise leping
Lepingu eesmärgid
* Ühisturu loomine
-Vabakaubanduspiirkonna loomine
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
- Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
- Konkurentsipoliitika
* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
- Ühine põllumajanduspoliitika
- Ühine transpordipoliitika
- Euroopa Sotsiaalfondi loomine
- Euroopa Investeerimispanga loomine
- Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
EMÜ institutsioonid
Institutsionaalse struktuuri loomine
* Euroopa Komisjon (European Commission)
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
* Euroopa Kohus (Court of Justice)
* Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank )
* Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee ;
ECOSOC)
* Kontrollikoda (Court of Auditors)
Luxembourgi kompromiss
1966 Luxembourgi kompromiss
EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse
sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis
oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile
ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite
Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda.
Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati
tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika
kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi
kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse
otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste
tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust
Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast,
külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid
* Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa , Taani, Ühendkuningriigid
* Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi
* Neljas laienemisvoor : Ida laienemine
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid
1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act,
lühend
SEA)
Lepingu eesmärgid
Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu
sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste
ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit .. Uued
koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja
tehnoloogia
arendamise ja regionaalpoliitika
Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks
14.EL ( Maastrichti ) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
• Euroopa Liidu kolm sammast
* Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
- senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse
valdkondadesse
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
* Koostöö õigus- ja siseküsimustes
Lepingu struktuur
Euroopa Liit
Üldsätted
Euroopa
Liidu eesmärgid
I sammas II sammas III sammas
Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli,
justiitsküsimustes
Majandus- ja Rahaliit WEU
Lepingu
kokkuvõtvad artiklid
Uute liikmeste vastuvõtmist
sätestav artikkel
I sammas: Uus Euroopa Ühendus
• Subsidiaarsuse põhimõte
• Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
• õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel
Euroopa Liidu põhikursus
• õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi
valmistel (art.19 end. 8b)
• konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
• Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
• majanduspoliitika (art. 98-104)
• rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
• institutsioonilised sätted (art. 112-115)
• üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise
etapiline areng; art.116-124)
• Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
• EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis -
majanduslik ja
Euroopa Liidu põhikursus
sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
• Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
• Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu
IV jaotis -
viisa -, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega
seotud
poliitika)
• Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
• Taani, UK – rahapoliitika
I sammas: institutsionaalsed muudatused
• Mitmete ÜEA reformide laiendamine
• kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
• koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
Euroopa Liidu põhikursus
• Parlamendi volituste laiendamine
• õigus moodustada järelpärimiskomisjone
• ombudsmani institutsiooni loomine
• konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
• Kaasotsustamise menetluse loomine
• Regioonide komitee loomine (Committee of Regions ).
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
* Eesmärgid
• Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
• Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
• Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO,
NATO, Helsingi
lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
Euroopa Liidu põhikursus
• Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
* Põhiprintsiibid
• Süsteemne koostöö
• Ühised seisukohad kaitseküsimustes
• Ühismeetmed (joint action )
• Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
• Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
• WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija
III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
* Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
• Asüülipoliitika
• Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
• Immigratsioonipoliitika
• Narkomaaniavastane võitlus
Euroopa Liidu põhikursus
• Pettustevastane võitlus
• Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
• Tollikoostöö
• Politseikoostöö
* Koostöömeetodid
• Ühised seisukohad
• Ühisaktsioonid
• Konventsioonid
* Koordineeriv Komite
15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused
(formaalselt ja juriidiliselt)
Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e
2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames
16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued
poliitikavaldkonnad
ühine välis- ja julgeolekupoliitika
koostöö õigus- ja siseküsimustes
17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud
mais 1992; EU ja EFTA )
Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt
laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu
oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski
käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga
liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused
1997/99 Amsterdami leping
Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele
jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud
enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide
vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:
- Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
- Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
- Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
- Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
- Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
- Keskkonnapoliitika tõhustamine
19. Nice ’i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused
2001/03 Nice’i (Nizza) leping
Eesmärgid
1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute
liikmesriikide vastuvõtuks
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige
otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse
lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes.
Tulemused
Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine
Institutsionaalsed ümberkorraldused
Institutsioonide ja otsusetegemise reform:
- EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
- Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
- Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
- Euroopa Kohus – kohtunike arv
- Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv
- Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
- Euroopa Ülemkogu – toimumise koht
20.EL Tuleviku Konvent : korraldus, lähteülesanded, peamised
arutlusteemad ja tulemus
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
-Põhiseadusliku lepingu projekt
Lähteülesanne:
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja
liikmesriikide vahel
* Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises
* Aluslepingute süsteemi lihtsustamine
* EL Põhiõiguste harta staatus
Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist):
* Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse
esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat
* 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa
Parlamendi esindajat
Tähtsamad arutlusteemad:
* EL missioon ja pädevus
* Õigus- ja siseküsimused
* Välissuhted
* Subsidiaarsus
* Rahvusparlamendid
Konvendi töö lõpptulemus:
* EL põhiseadusliku lepingu projekt
21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja
–punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
* Lihtsustamine ja läbipaistvus
- Lepingute struktuuri lihtsustamine
- Kolme samba asemel üks
- EL saab juriidilise isiku staatuse
- Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
- Kvalifitseeritud häälteenamuse ja
kaasotsustamise menetluse
muutmine üldreegliks
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja
aktide ümbernimetamine
* EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
* Pädevusjaotuse küsimused
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
* Institutsioonilised küsimused
- Ülemkogu president
- Rotatsioon Ministrite Nõukogus
- Grupieesistumine (2,5 aastat)
- Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65%
EL
rahvastikust)
- EL välisministri institutsioon (?)
- Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10
hääleõiguseta (rotatsioon)
- Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude
subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
22.Lissaboni leping e reformileping:
põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes
varasema(te) lepingu(te)ga
* EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja
täiendatud versioon
* Formaal -juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö
põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute
muutmise leping, nn reformileping
* Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu
rahvahääletusele panemisest ja piirduda
ratifitseerimistega parlamentides ( ainsana
korraldati rahvahääletus Iirimaal)
* Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse
lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas
Peamised
sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
*
Konstitutsioonile
viitavast keelekasutusest
loobumine
*
EL
pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline
tagasitõmbamine
liikmesriikide kasuks
*
Kompromissid
skeptiliselt meelestatud EL
liikmesriikidega
(teatud valdkondades)
*
Euroopa
Liidu pädevuse täiendamine (teatud
valdkondades)
Kokku
ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust
23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad
võrreldes varasematega
EL idalaienemine kui väljakutse
* Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
* Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
* Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel
(vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui
kunagi varem
* Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga
ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
* Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni
24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
* Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993)
* Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on
majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline
võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab:
- Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi,
inimõigused
ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide
stabiilsuse.
- Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime
tulla
konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires.
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud
kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.
25.Agenda 2000
* 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
* Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid
küsimusi
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
* AGENDA 2000 struktuur
- 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas
- 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
* Piirjoon kandidaatriikide vahel
26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b)
struktuur; (c) põhimõtted
Läbirääkimiste objekt:
- Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute,
õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms.
kogu
Läbirääkimiste
eesmärgid:
1) viia EL lepingutesse
sisse uue riigi liitumisega
seonduvad vajalikud
kohandused
2) määratleda erandid
üldistest lepingusätetest
3) määratleda
üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline
kestvus;
4) uue liikmesriigi EL
osamaksu määramine
5) struktuuri- ja
sidusfondide, muude abirahade eraldiste
määramine
6) uue liikmesriigi EL
poliitikates osalemise aja ja
iseloomu määramine
7) EL ühispoliitikate
vajalike muudatuste määratlemine
8) mistahes muud meetmed
ühinemise hõlbustamiseks
Struktuur ja
põhimõtted.
SÕELUMINE
20
peatükki
31
töögruppi
KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT
Teemaga rohkem ei tegeleta
MITMEPOOLSED KAHEPOOLSED
LÄBIRÄÄKIMISED LÄBIRÄÄKIMISED
Osalevad kõik 6 riiki ja Eesti delegatsiooni ja
Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni
Esindajad. Selgitatakse esindajad. Eesti
Valdkonna olemust ja ekspertide hinnang
käsitlemist EL seadusandlusest
31 töögruppi
Positsioon 1 Positsioon 2
Euroopa Komisjon Eesti delegatsioon
3 võimalikku tulemust:
• Õigustiku (acquis) RAKENDAMINE 100 % liitumishetkeks
•ÜLEMINEKUPERIOOD
•PÜSIV ERAND
27.Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel
ja EÜ/EL ühinemisel
Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
* Riikide välispoliitilised eesmärgid
* Julgeolek
* Sõltumatus
* Heaolu
* Prestiiž
Euroopa Liidu eesmärgid
* Rahu ja julgeoleku tagamine
* Euroopa identiteedi arendamine
* Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
* Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu
suurendamine rahvusvahelisel areenil
Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
Prantsusmaa (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga
takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
• majanduse arendamine
Saksamaa (1952)
• soov olla aktsepteeritud “normaalse” Euroopa riigina
• majanduse arendamine
Itaalia (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
• poliitiliselt stabiilse olukorra loomine
• majanduse arendamine
Beneluxi riigid (1952)
• eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik
jätk
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
• majanduse arendamine
• prestiiž
Ühendatud Kuningriik (1973)
• vältida poliitilist isolatsiooni
• vältida majanduslikku isolatsiooni
Iirimaa (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju
• saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
Taani (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju
• majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986)
• tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
• majanduslikud ajendid
Austria (1995)
• majanduslikud ajendid
• vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
Soome (1995)
• majanduslikud ajendid
• julgeoleku tagamine
Euroopa Liidu põhikursus
• soov kuuluda Lääne - Euroopasse
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi)
Rootsi (1995)
• majanduslikud ajendid
• soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome)
28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus)
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
* Liikmesriikide liitumislepingud
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning
liitumislepingute kohta
* Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või
Ühendus ja liikmesriigid
29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus)
• Kohustuslikud õigusaktid
• Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel
otsekohaldatavad
kõikidele liikmesriikidele.
• Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav .
Euroopa Liidu põhikursus
Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.
• Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
• Soovituslikud õigusaktid
• Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions ) -
kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL
institutsioonidelt.
30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud)
Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused)
õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
* Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg):
“Komisjoni
ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi
ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt
direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
Euroopa Liidu põhikursus
toimimist.”
* Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251
sätestatud
menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja
sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu,
missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis
174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele
31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus
- Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev
käitumisreeglite kindlaksmääramine
Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi
õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse
põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest
32.Solidaarsuskohustus
Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted
* Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et
tagada nende
kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või
ühenduse
institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse
eesmärkide
saavutamisele.
Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid
kahjustada käesoleva
lepingu eesmärkide saavutamist
33.Mittediskrimineerimise põhimõte
Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)
Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete
kohaldamist, on
lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine
kodakondsuse alusel.
Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib
nõukogu võtta
vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.
Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu
liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete
tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu
reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale
liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist
34.Subsidiaarsuse põhimõte
Subsidiaarsuse põhimõte (TEC, art. 5,
end. Art. 3b)
Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning
temale seatud
eesmärkide piires.
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab
ühendus kooskõlas
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses
ja siis, kui
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme
eesmärke ning
seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu
paremini
saavutada ühenduse tasandil.
35.Proportsionaalsuse põhimõte
Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik
käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte
EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus
laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on
samaväärne
rahvusriigi seadusandlusega
37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte
EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu
konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse
riigi
arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja
EÜ
seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
(2) Euroopa Liidu institutsionaalne
süsteem ja otsusetegemise protsess
38.Euroopa Komisjon – keda/mida esindab?
Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad
toimima täiesti sõltumatult.
39.Euroopa Komisjoni tasandid : kolleegium ja administratiivaparaat;
nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded
Kolleeegium:
Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon : Seal töötavad
EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse:
alalised (konkursi teel)
ajutised (lepinguga, tähtajalised)
liikmesriigiametnik (saadetakse nö „ praktikaks “)
konsultandid
Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad
ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm.
Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve.
40.Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
41.Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
* Poliitika kujundamine –
algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu
* Seadusandlus – teatud
õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või
kiireloomulised)
Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki
tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel
määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb
komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite
kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika
kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides
eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna
43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab?
Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi.
44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER , ministrite kohtumised ;
nende koosseis ja põhiülesanded
(1) Ministrite kohtumised
Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite
tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja
_ Erinevad koosseisud
_ Eesistujariik
Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud
Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi
töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele.
Eelnõu vastuvõtmine.
COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud
häälteenamus
46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
Peamine seadusandlik
institutsioon
47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded
_ EL õigusaktide vastuvõtmine
_ Liikmesriikide üldise
majanduspoliitika koordineerimine
_ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
_ Eelarvelised volitused (koos
Parlamendiga)
_ Ühine välis- ja
julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
_ Politseikoostöö ning
õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika)
48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“
ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest
eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline
organisatsioon, millesse kuulub 47
liikmesriiki Euroopast
ja Aasiast.
Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused,
sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa
Nõukogu ei ole Euroopa
Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa
Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks
olulisemaks saavutuseks on Euroopa
inimõiguste konventsiooni koostamine 1950.
aastal, mille raames asutati Euroopa
Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is,
juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa
Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks
korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid
ning Euroopa
Komisjoni ja Euroopa
Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu
määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid
rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa
Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite
nõukoguks) on Euroopa
Liidu põhiline otsuseid tegev
institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu
Euroopa
Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat
kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite
nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel
osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus,
keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950.
aastate asutamislepingutega.
Istungid toimuvad Brüsselis
või Luxembourg'is.
Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta
järel.
49.Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded
50.Euroopa Parlament – keda/mida esindab?
Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk
valijaid (mitte riiki!)
51.Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!! põhimõtteliselt – gruppide ja komisjonide
nimesid ei ole vaja pähe õppida!)
52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise)
protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus
53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded
1. Osalemine seadusandlikus protsessis
_ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos
Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi:
Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus
Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus
2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike
kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist
3. Täidesaatva võimu kontrollimine
Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule,
lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja
liikmete ametissemääramisel
_ Nimetab ametisse ombudsmani
_ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud
kolmandate
riikidega
_ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja
kaitsepoliitika
põhiaspektides
54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk
või vajalikkus)
Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis
koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8),
40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss
tõlgid).
55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused)
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine
(vastutusele võtmine, karistuste määramine)
_ EL aktide tühistamine
_ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi
teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa
Kohtu poole.
_ Toimingu tegematajätmine
_ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine
_ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused
56.Esimese astme kohtu põhiülesanded
Pädevus:
_ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse
institutsioonide vastu, sealhulgas…
_ …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel
_ …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused
_ …kahju hüvitamise nõuded
57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded
Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse
ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma
kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes
on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema
sõltumatud. Liikmed nimetaba ühehäälselt ametisse nõukogu pärast
konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on
võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast presidendi. Uute
liikmete puhul saab arvuks „üks igast liikmesriigist“, liikmeid
aga hakatakse ametisse nim kvalifitseeritud häälteenamusega.
58.Majandus- ja Sotsiaalkomitee: koosseis ja põhiülesanded
Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist
Komisjoniga
_ Liikmed jagunevad 3 gruppi:
_ Tööandjate esindajad
_ Töövõtjate esindajad
_ Teised huvigrupid
Komiteel on 344 liiget.
59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded
344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik
otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud.
Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport,
telekommunikatsioonid, energeetika , majanduslik ja sotsiaalne
ühtekuuluvus
(3) Euroopa Liidu
poliitikavaldkonnad
60.EL eelarve põhimõtted
Ühtsus
Universaalsus
Seotus jooksva aastaga
Tasakaaluprintsiip
Kulutuste spetsiifilisuse printsiip
Euro
61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll)
EUROOPA KOMISJON – teeb esialgse eelarve projekti
MINISTRITE NÕUKOGU – esimene lugemine, eelarve eelnõu
vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega
PARLAMENT – esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike
kulude osas
MINISTRITE NÕUKOGU – teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike
kulude osas, muudatused vabade kulude osas
PARLAMENT – teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas,
eelarve vastuvõtmine
62.EL eelarve kulude struktuur
ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL poliitikad – 6% Administratsioon – 5% Välistegevus – 5% Kompensatsioonid –
1%
63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur)
* Osamaks liikmesriikide RKP-st 45%
* VAT ressurss 38%
* Traditsioonilised omavahendid 17%
64.EL siseturg: 4 “vabadust”
* Kaupade vaba liikumine
* Isikute vaba liikumine
* Teenuste osutamisvabadus
* Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali
liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende kolmandate
riikide vahel
65.Kaupade vaba liikumise põhimõtted: tolliliit, koguselised
piirangud ja samaväärse toimega meetmed, vastastikuse tunnustamise
põhimõte
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik
samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud
* Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed
liikmesriikide vahel on keelatud
* Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad , mis on seaduslikult
turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes
liikmesriikides
66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed
tõkked
* Füüsilised tõkked: tollikontroll , teetranspordi litsentsid
* Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid,
diskrimineerivad avaliku sektori tellimused
* Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad
67.Kaupade vaba liikumise erandid
* Kõlblus
* Avalik kord ja julgeolek
* Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
* Kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või
tööstus- ja kaubandusomandi kaitse
* Erandid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad
68.Teenuste vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
Jaguneb kaheks:
* Teenuste osutamine: tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik,
vabakutseline tegevus
* Asutamisõigust reguleerivad sätted
Erandid:
69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
* Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate
vaba liikumine, asutamisvabadus
* Erand: avalik teenistus
(keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel)
70.Schengeni konventsioon
õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon , ühine arvutisüsteem
isikuandmete vahetamiseks
71.Takistused isikute vabale liikumisele
* Kvalifikatsiooninõuded
* Kultuur ja keel
* Õiguslikud ja administratiivsed küsimused
* Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub
72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste “vabadustega”
- Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud
- Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud
- Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad
- Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms.
73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid
- Maanteetransport : EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
- Lennutransport : „avatud taevas“, reisijate õigused, turvalisus
- Meretransport : nõuded keskkonnaohtlikele veostele
74.EL ja maksupoliitika : põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib
ja milliseid mitte)
- EL ei reguleeri otseseid makse
- Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad
75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid
- Ühtne välistollimäär
- Üldine eelistussüsteem
- Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks
76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
- Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine
- Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat
77. Riigiabi (mõiste)
Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises
vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust.
78.Majandus- ja Rahaliidu olemus
- Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu.
79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu)
Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati
majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide
vahel.
Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti
konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range
eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut.
Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro
kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas
Euroopa Keskpank . Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002.
80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele,
milleks, millised?)
Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide
ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma
järgmised tingimused.
riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 %
pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 %
liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse
riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist.
riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st.
81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi
menetlus
Varase hoiatuse süsteem – eesmärgiks on välistada juba
ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine . Iga
riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus
seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus – loetakse
eelarvedefitsiidi kriteeriumit ületavat näitajat. Kui riigis ilmneb
või tekib oht selleks, koostab komisjon sellekohase ettekande, mis
edastatakse nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane
eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi
kõrvaldamise kava.
82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa
keskpankade süsteem
Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja
liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga
otsustusorganid: nõukogu ja juhatus.
Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest.
Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond .
Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse
liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL
rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl.
Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus.
Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge
tööhõive ning stabiilse euro loomine.
EKP on pädev välja andma vajalikke õigusakte põhikirja
ülesannetega antud ulatuses.
EKP-l on pangatähtede ja mõntide emissiooni ainuõigus.
83.Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid
Eurotsiooni riigid: 27st riigist 16 riiki
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland, Kreeka,
Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta,
Küpros, Slovakkia
Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria , Tšehhi, Taani, Eesti, Läti,
Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik.
84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus
Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui
turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist.
- Erilisus: kliima, tootmisprotsess , madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus)
85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted
Eesmärgid:
- Tõsta põllumajanduse tootlikkust
- Stabiliseerida turud
- Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase
- Tagada toiduainetega varustatus
- Tagada mõistlikud tarbijahinnad
Põhimõtted:
- Ühine turg : kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta
- Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund
- Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus
86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed
- Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis , suhkur, piim, piimatooted, loomaliha )
- Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli)
- Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill , kanep)
- Turukaitse ja eksporditoetused ( kanaliha ja munad)
- Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad )
87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
- Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
- Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega
- PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase
Maailmaturuhind – impordihind – sekkumishind – künnishind –
juhthind
Eksporditoetused – impordilõiv – transpordi- ja laokulud
(joonis EL ühine põllumajanduspoliitikas)
88.EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: eesmärk ja
peamised meetmed
- Agro – keskkonna programmid
- Põllumeeste varasema pensionilemineku toetamine ja noorte põllumeeste tootmise alustamise toetamine
- Põllumajandusliku maa metsastamine
- Kompensatsioonid vähemsoodsates tingimustes või keskkonnapiirangute raames tootjatele
- Alternatiivne majandustegevus maal
89.EL ÜPP finantseerimine
u. 40 mld EUR ehk ca 45% eelarve mahust, liidu kalleim poliitika
90.EL ÜPP peamised reformid
- 1968 Mansholti plaan (ebaõnnestus)
- 1984: piimakvoodid
- 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid
- 1992: MacSharry reformid
turukorralduse
hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega
tootmise
vähendamisele suunatud abinõud, meetmed
talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete
vahendite suurendamine
jätkata
1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega
- 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest
91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus
- Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine.
Vajalikkus:
- Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut.
- Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
- Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi.
- Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks.
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
EL struktuurifondid:
Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid . – 49 %
Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 %
Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 %
Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 %
93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted)
KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest.
MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid.
Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi
infrastruktuuri projektid.
Keskkonna: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide
saavutamisele. Projektid joogiveevarustatusele, heitvete
töötlemine, tahkejäätmete säilitamine.
Transpordi: suunatud üleeuroopaliste võrkude rajamisele või
arendamisele või mis rajavad ligipääsuteid üleeurooplaistele
võrkudele.
94.EL regionaalpoliitika sihtalad 2000 – 2006 (keda/mida toetati,
suhteline maht)
- Sihtala 1: piirkonnad, kus SKP on alla 75% EL keskmisest. 75%
- Sihtala 2: piirkonnas, mis on majanduse muutumise tõttu sunnitud sulgema või tugevalt vähendama piirkonna põhilisi tööstusharusid. 12%
- Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13%
95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 – 2013 (keda/mida
toetatakse, suhteline maht)
Keskne sõnum: kiirem majanduskasv , rohkem töökohti kõikide EL
linnade ja regioonide jaoks.
- 82% konvergentsi piirkondadesse
- Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil
- 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames
96.Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati)
Ühenduse algatused – valdkond , kus EL peab oluliseks probleemide
käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel tasandil ning seetõttu
kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel .
- Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
- Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist.
- Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms.
- Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul
97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted
- Programmitöö – liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse .
- Konsentartsioon – erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
- Partnerlus – programmide väljatöötamisel, elluviimisel, järelevalves ja kontrollis osalevad riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid.
- Lisanduvus – EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel.
98. PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad,
põhimõtted)
Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub
kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise
protsessi.
Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse
õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus
mõõtmes.
Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile:
institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
Lisaks turgutab Phare sotsiaalmajanduslikku arengut läbi ulatuslikke
investeeringutoetuste, mis moodustavad 70% kogu Phare programmist.
99.ISPA programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad,
põhimõtted)
Liitumiseelne Struktuurifond ehk ISPA on keskkonna ja transpordi
suurinfrastruktuuri instrument , mis on mõeldud kaasfinantseerima
keskkonna ja transpordi infrastruktuuride rajamiseks tehtavaid investeeringuid.
Samuti valmistab programm kandidaatriike ette ühtekuuluvusfondi
finantsvahendite kasutamiseks pärast liitumist.
ISPA projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset positiivset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama
keskkonna ja transpordi sektorite arengule.
Keskkonna valdkonnas on raha suunatud joogiveele , heitvete
käitlemisele, õhu kvaliteedile ja jäätmekäitlusele.
Transpordi valdkonnas peavad projektid arendama üle-euroopalisi
transpordivõrgustikke.
100. SAPARD programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad,
põhimõtted)
SAPARDI eesmärk on toetada EL seadusandluse rakendamist
põllumajandussektoris läbi prioriteetsete probleemid lahendamise
tagamaks maapiirkondadele stabiilse ja säästliku arengu.
Sisuliselt valmistab programm ette ühise põllumajanduspoliitikaga
ühinemiseks pärast liitumist.
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse
konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning
maaväikeinfrastruktuuri.
SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle
sisalduvad 3 valdkonda:
- Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine
- Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine
- Programmide efektiivse elluviimise toetamine
101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja
vajalikkus
Põhieesmärgid
luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit
elu- ja töötingimuste parandamine
võitlus tööpuuduse vastu
töö- ja elutingimuste arendamine
Vajalikkus
1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks.
2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel.
102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad
103. Sotsiaalne duumping (mõiste)
seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse
suhteline kulu- ja konkurentsieelis . Kapital voolab piirkondadesse
kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud,
vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti
104. Sotsiaalne dialoog (mõiste)
erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate-
kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi
konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike
läbirääkimiste abil.
105. EL keskonnapoliitika : (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted
Eesmärgid:
- Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine
- Inimese tervise kaitsmine
- Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
- Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.
Speetsifilised põhimõtted:
(Integreerimispõhimõte – ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab
kaasama keskkonakaitse nõuded.)
- Saastuse vältimise põhimõte
- Ettevaatuspõhimõte
- Põhimõte „ saastaja maksab“
- Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.
106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta
ise analoogiast „sotsiaalse dumpinguga“)
107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis
lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja
julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga
seotud küsimusi, eelkõige humanitaar - ja päästeülesandeid,
rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning
rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami
lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice’i leping nimetab senise
poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks.
108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende
roll) ja otsustusprotsess
109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid
(Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine,
deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine,
kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja
põgenike abistamine .)
Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad.
110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades
(peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu
võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi,
inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti-
ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu
võitlemist.
Europoli pädevus:
narkokaubandus , ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k.a lastepornograafia,
valeraha ja muude võtsitud maksevahendite valmistamine ja
kasutamine, radioaktiivsete ja tuumaainete ebaseaduslik kaubandus,
terrorism, rahapesu , mis on seotud nende valdkondadega
24
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused1.Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktoridEL tekkimise eeldused (vajadus)* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsusetagamiseks Euroopas* Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelsekskaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartuskommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse* USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne jaühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)2.Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamistIntegratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid* 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux)* 1949 NATO loomine* 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe)3.Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamistIntegratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist* 1947 Marshalli plaan* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine4.Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine1)Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
Sarnased õppematerjalid
50
doc
Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem
annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL
õiguslikud alused
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
EL tekkimise eeldused (vajadus)
* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
tagamiseks Euroopas
* Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks
kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
24
doc
Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem
annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL
õiguslikud alused
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
EL tekkimise eeldused (vajadus)
* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
tagamiseks Euroopas
* Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks
kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
24
doc
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem
annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL
õiguslikud alused
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
EL tekkimise eeldused (vajadus)
* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
tagamiseks Euroopas
* Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks
kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
17
docx
Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni
1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada
Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid
ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas
peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse
28
doc
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS
KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014
NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem
annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.
(1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL
'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA
LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED
EL AJALOOLINE KUJUNEMINE
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
· Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis
· EL tekkimise eeldused (vajadus)
o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a.
kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud
9
doc
Euroopa Liidu lepingud, põhimõtted, õigusvaldkonnad
EL PÕHIKURSUS
1. seminari kodutöö (2010)
I EÜ ja EL-i aluslepingud
1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping
Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia,
Luksemburg.
Lepingu kestvuseks 50 aastat.
Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö
tugevdamine, mis
1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu.
Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa
36
doc
Euroopa liidu kujunemine
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA
Sissejuhatus:
· Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine,
kapitali vaba liikumine;
· Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess.
· Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne.
· Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda,
kas on negatiivne või positiivne.
· Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile.
Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
46
docx
Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
EUROOPA LIIDU EKSAM
ÕPIVÄLJUNDID
1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST,
ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST.
OLEMUS
Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki.
Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev
rahvusvaheline organisatsioon.
• Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste
organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena.
• Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid