Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liidu vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milleks millised?
  • Kedamida esindab?

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009


NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.

(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused


  • Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
    EL tekkimise eeldused (vajadus)
    * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
    * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
    tagamiseks Euroopas
    * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks
    kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
    soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
    * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
    kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
    * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja
    ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
  • Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist
    Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
    * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
    * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
    * 1949 NATO loomine
    * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe )
  • Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
    Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
    * 1947 Marshalli plaan
    * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine
  • Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
    1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
  • Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
  • Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
  • Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
  • ESTÜ lepingu peamised eesmärgid
    Lepingu eesmärk
    - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning
    elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega
  • ESTÜ institutsioonid
    Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine
    * Ülemamet (High Authority )
    * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
    * Euroopa Assamblee (Common Assembly )
    * Euroopa Kohus ( Court of Justice)
  • ESTÜ-ga ühinenud riigid
  • Prantsusmaa
  • Saksamaa
  • Belgia
  • Holland
  • Itaalia
  • Luksemburg
  • Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
    Tugineb föderalistlikule teooriale , mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel.
  • Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid
    1957/58 Rooma lepingud : Euroopa Majandusühenduse asutamise leping
    Lepingu eesmärgid
    * Ühisturu loomine
    -Vabakaubanduspiirkonna loomine
    -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
    - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
    - Konkurentsipoliitika
    * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
    - Ühine põllumajanduspoliitika
    - Ühine transpordipoliitika
    - Euroopa Sotsiaalfondi loomine
    - Euroopa Investeerimispanga loomine
    - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
  • EMÜ institutsioonid
    Institutsionaalse struktuuri loomine
    * Euroopa Komisjon (European Commission)
    * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
    * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
    * Euroopa Kohus (Court of Justice)
    * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank )
    * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee ;
    ECOSOC)
    * Kontrollikoda (Court of Auditors)
  • Luxembourgi kompromiss
    1966 Luxembourgi kompromiss
    EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
  • EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid
    * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa , Taani, Ühendkuningriigid
    * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
    * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi
    * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine
    13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid
    1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend
    SEA)
    Lepingu eesmärgid
  • Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted
    Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit .. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia
    arendamise ja regionaalpoliitika
  • Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks
    14.EL ( Maastrichti ) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
    1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
    Euroopa Liidu kolm sammast
    * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
    - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
    * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
    * Koostöö õigus- ja siseküsimustes
    Lepingu struktuur
    Euroopa Liit
    Üldsätted
    Euroopa Liidu eesmärgid
    I sammas II sammas III sammas
    Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
    Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö
    Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
    arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli,
    justiitsküsimustes
    Majandus- ja Rahaliit WEU
    Lepingu kokkuvõtvad artiklid
    Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel
    I sammas: Uus Euroopa Ühendus
    Subsidiaarsuse põhimõte
    Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
    • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel
    Euroopa Liidu põhikursus
    • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
    • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
    Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
    majanduspoliitika (art. 98-104)
    • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
    • institutsioonilised sätted (art. 112-115)
    • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
    Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
    Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
    EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja
    Euroopa Liidu põhikursus
    sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
    • Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
    • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis -
    viisa -, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud
    poliitika)
    • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
    • Taani, UK – rahapoliitika
    I sammas: institutsionaalsed muudatused
    • Mitmete ÜEA reformide laiendamine
    • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
    • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Parlamendi volituste laiendamine
    • õigus moodustada järelpärimiskomisjone
    • ombudsmani institutsiooni loomine
    • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
    • Kaasotsustamise menetluse loomine
    • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions ).
    II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
    * Eesmärgid
    • Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
    • Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
    • Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi
    lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
    * Põhiprintsiibid
    • Süsteemne koostöö
    • Ühised seisukohad kaitseküsimustes
    • Ühismeetmed (joint action )
    • Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
    • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
    • WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija
    III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
    * Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
    • Asüülipoliitika
    • Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
    • Immigratsioonipoliitika
    • Narkomaaniavastane võitlus
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Pettustevastane võitlus
    • Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
    • Tollikoostöö
    • Politseikoostöö
    * Koostöömeetodid
    • Ühised seisukohad
    • Ühisaktsioonid
    Konventsioonid
    * Koordineeriv Komite
    15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)
    Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames
    16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad
  • ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  • koostöö õigus- ja siseküsimustes
    17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
    1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud
    mais 1992; EU ja EFTA )
    Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
    18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused
    1997/99 Amsterdami leping
    Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:
    • Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
    • Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
    • Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
    • Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
    • Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
    • Keskkonnapoliitika tõhustamine

    19. Nice ’i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused
    2001/03 Nice’i (Nizza) leping
    Eesmärgid
    1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks
    2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes.
    Tulemused
  • Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine
  • Institutsionaalsed ümberkorraldused
    Institutsioonide ja otsusetegemise reform:
    • EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
    • Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
    • Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
    • Euroopa Kohus – kohtunike arv
    • Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv
    • Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
    • Euroopa Ülemkogu – toimumise koht

    20.EL Tuleviku Konvent : korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus
    2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
    -Põhiseadusliku lepingu projekt
    Lähteülesanne:
    * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja
    liikmesriikide vahel
    * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises
    * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine
    * EL Põhiõiguste harta staatus
    Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist):
    * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse
    esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat
    * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa
    Parlamendi esindajat
    Tähtsamad arutlusteemad:
    * EL missioon ja pädevus
    * Õigus- ja siseküsimused
    * Välissuhted
    * Subsidiaarsus
    * Rahvusparlamendid
    Konvendi töö lõpptulemus:
    * EL põhiseadusliku lepingu projekt
    21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
    * Lihtsustamine ja läbipaistvus
    • Lepingute struktuuri lihtsustamine

    - Kolme samba asemel üks
    - EL saab juriidilise isiku staatuse
    • Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine

    - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse
    muutmine üldreegliks
    - Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine
    * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
    * Pädevusjaotuse küsimused
    * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
    * Institutsioonilised küsimused
    - Ülemkogu president
    - Rotatsioon Ministrite Nõukogus
    - Grupieesistumine (2,5 aastat)
    - Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL
    rahvastikust)
    - EL välisministri institutsioon (?)
    - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10
    hääleõiguseta (rotatsioon)
    - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude
    subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
    22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
    * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja
    täiendatud versioon
    * Formaal -juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö
    põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute
    muutmise leping, nn reformileping
    * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu
    rahvahääletusele panemisest ja piirduda
    ratifitseerimistega parlamentides ( ainsana
    korraldati rahvahääletus Iirimaal)
    * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse
    lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas
    Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
    * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest
    loobumine
    * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline
    tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
    * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL
    liikmesriikidega (teatud valdkondades)
    * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud
    valdkondades)
    Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust
    23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega
    EL idalaienemine kui väljakutse
    * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
    * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
    * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel
    (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui
    kunagi varem
    * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
    * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga
    ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
    * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni
    24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
    * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993)
    * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on
    majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline
    võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab:
    - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused
    ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide
    stabiilsuse.
    - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
    konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires.
    -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud
    kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.
    25.Agenda 2000
    * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
    * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi
    * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
    * AGENDA 2000 struktuur
    - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas
    - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
    - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
    * Piirjoon kandidaatriikide vahel
    26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted
    Läbirääkimiste objekt:
    - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute,
    õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms.
    kogu
    Läbirääkimiste eesmärgid:
    1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega
    seonduvad vajalikud kohandused
    2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
    3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline
    kestvus;
    4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine
    5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste
    määramine
    6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja
    iseloomu määramine
    7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine
    8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
    Struktuur ja põhimõtted.
    SÕELUMINE
    20 peatükki
    31 töögruppi
    KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT
    Teemaga rohkem ei tegeleta
    MITMEPOOLSED KAHEPOOLSED
    LÄBIRÄÄKIMISED LÄBIRÄÄKIMISED
    Osalevad kõik 6 riiki ja Eesti delegatsiooni ja
    Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni
    Esindajad. Selgitatakse esindajad. Eesti
    Valdkonna olemust ja ekspertide hinnang
    käsitlemist EL seadusandlusest
    31 töögruppi
    Positsioon 1 Positsioon 2
    Euroopa Komisjon Eesti delegatsioon
    3 võimalikku tulemust:
    • Õigustiku (acquis) RAKENDAMINE 100 % liitumishetkeks
    •ÜLEMINEKUPERIOOD
    •PÜSIV ERAND
    27.Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel
    Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
    * Riikide välispoliitilised eesmärgid
    * Julgeolek
    * Sõltumatus
    * Heaolu
    * Prestiiž
    Euroopa Liidu eesmärgid
    * Rahu ja julgeoleku tagamine
    * Euroopa identiteedi arendamine
    * Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
    * Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu
    suurendamine rahvusvahelisel areenil
    Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
    Prantsusmaa (1952)
    • kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga
    takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
    • majanduse arendamine
    Saksamaa (1952)
    • soov olla aktsepteeritud “normaalse” Euroopa riigina
    • majanduse arendamine
    Itaalia (1952)
    • kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
    • poliitiliselt stabiilse olukorra loomine
    • majanduse arendamine
    Beneluxi riigid (1952)
    • eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk
    • kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
    • majanduse arendamine
    • prestiiž
    Ühendatud Kuningriik (1973)
    • vältida poliitilist isolatsiooni
    • vältida majanduslikku isolatsiooni
    Iirimaa (1973)
    • järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju
    • saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
    Taani (1973)
    • järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju
    • majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
    Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986)
    • tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
    • majanduslikud ajendid
    Austria (1995)
    • majanduslikud ajendid
    • vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
    Soome (1995)
    • majanduslikud ajendid
    • julgeoleku tagamine
    Euroopa Liidu põhikursus
    • soov kuuluda Lääne - Euroopasse
    • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi)
    Rootsi (1995)
    • majanduslikud ajendid
    • soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega
    • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome)
    28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus)
    * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
    * Liikmesriikide liitumislepingud
    * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning
    liitumislepingute kohta
    * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või
    Ühendus ja liikmesriigid
    29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus)
    • Kohustuslikud õigusaktid
    Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad
    kõikidele liikmesriikidele.
    Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav .
    Euroopa Liidu põhikursus
    Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.
    Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
    Soovituslikud õigusaktid
    Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions ) -
    kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL
    institutsioonidelt.
    30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud)
    Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused)
    õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
    * Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni
    ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi
    ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt
    direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide
    ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
    Euroopa Liidu põhikursus
    toimimist.”
    * Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud
    menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja
    sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu,
    missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis
    174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele
    31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus
    - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev
    käitumisreeglite kindlaksmääramine
    Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest
    32.Solidaarsuskohustus
    Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted
    * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)
    Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
    kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse
    institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide
    saavutamisele.
    Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva
    lepingu eesmärkide saavutamist
    33.Mittediskrimineerimise põhimõte
    Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)
    Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on
    lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine
    kodakondsuse alusel.
    Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta
    vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.
    Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist
    34.Subsidiaarsuse põhimõte
    Subsidiaarsuse põhimõte (TEC, art. 5,
    end. Art. 3b)
    Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud
    eesmärkide piires.
    Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas
    subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui
    liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning
    seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini
    saavutada ühenduse tasandil.
    35.Proportsionaalsuse põhimõte
    Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
    36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte
    EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus
    laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne
    rahvusriigi seadusandlusega
    37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte
    EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu
    konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi
    arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ
    seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.

    (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess


    38.Euroopa Komisjon – keda/mida esindab?
    Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult.
    39.Euroopa Komisjoni tasandid : kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded
    Kolleeegium:
    Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon : Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse:
  • alalised (konkursi teel)
  • ajutised (lepinguga, tähtajalised)
  • liikmesriigiametnik (saadetakse nö „ praktikaks “)
  • konsultandid
    Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm.
    Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve.
    40.Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
    41.Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
    * Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu
    * Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised)
    Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
    42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna
    43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab?
    Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi.
    44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER , ministrite kohtumised ; nende koosseis ja põhiülesanded
    (1) Ministrite kohtumised
    Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite
    tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja
    _ Erinevad koosseisud
    _ Eesistujariik
    Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud
    Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
    COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee
    45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus
    46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
    Peamine seadusandlik institutsioon
    47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded
    _ EL õigusaktide vastuvõtmine
    _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
    _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
    _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
    _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
    _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika)
    48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne)
    Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
    Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
    Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
    49.Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded
    50.Euroopa Parlament – keda/mida esindab?
    Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!)
    51.Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!! põhimõtteliselt – gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!)
    52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus
    53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded
    1. Osalemine seadusandlikus protsessis
    _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus
    2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist
    3. Täidesaatva võimu kontrollimine
    Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
    Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
    moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
    Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel
    _ Nimetab ametisse ombudsmani
    _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate
    riikidega
    _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika
    põhiaspektides
    54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus)
    Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid).
    55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused)
    Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine
    (vastutusele võtmine, karistuste määramine)
    _ EL aktide tühistamine
    _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole.
    _ Toimingu tegematajätmine
    _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine
    _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused
    56.Esimese astme kohtu põhiülesanded
    Pädevus:
    _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse
    institutsioonide vastu, sealhulgas…
    _ …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel
    _ …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused
    _ …kahju hüvitamise nõuded
    57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded
    Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema sõltumatud. Liikmed nimetaba ühehäälselt ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast presidendi. Uute liikmete puhul saab arvuks „üks igast liikmesriigist“, liikmeid aga hakatakse ametisse nim kvalifitseeritud häälteenamusega.

    58.Majandus- ja Sotsiaalkomitee: koosseis ja põhiülesanded
    Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Komisjoniga
    _ Liikmed jagunevad 3 gruppi:
    _ Tööandjate esindajad
    _ Töövõtjate esindajad
    _ Teised huvigrupid
    Komiteel on 344 liiget.
    59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded
    344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud.
    Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika , majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

    (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad


    60.EL eelarve põhimõtted
  • Ühtsus
  • Universaalsus
  • Seotus jooksva aastaga
  • Tasakaaluprintsiip
  • Kulutuste spetsiifilisuse printsiip
  • Euro
    61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll)
    EUROOPA KOMISJON – teeb esialgse eelarve projekti
    MINISTRITE NÕUKOGU – esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega
    PARLAMENT – esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas
    MINISTRITE NÕUKOGU – teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
    PARLAMENT – teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine
    62.EL eelarve kulude struktuur
    ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL poliitikad – 6% Administratsioon – 5% Välistegevus – 5% Kompensatsioonid – 1%
    63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur)
    * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45%
    * VAT ressurss 38%
    * Traditsioonilised omavahendid 17%
    64.EL siseturg: 4 “vabadust”
    * Kaupade vaba liikumine
    * Isikute vaba liikumine
    * Teenuste osutamisvabadus
    * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende kolmandate riikide vahel
    65.Kaupade vaba liikumise põhimõtted: tolliliit, koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed, vastastikuse tunnustamise põhimõte
    * Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud
    * Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud
    * Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad , mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides
    66.Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked
    * Füüsilised tõkked: tollikontroll , teetranspordi litsentsid
    * Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid, diskrimineerivad avaliku sektori tellimused
    * Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad
    67.Kaupade vaba liikumise erandid
    * Kõlblus
    * Avalik kord ja julgeolek
    * Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
    * Kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse
    * Erandid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad
    68.Teenuste vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
    Jaguneb kaheks:
    * Teenuste osutamine: tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik, vabakutseline tegevus
    * Asutamisõigust reguleerivad sätted
    Erandid:

    69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
    * Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus
    * Erand: avalik teenistus
    (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel)
    70.Schengeni konventsioon
    õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon , ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks
    71.Takistused isikute vabale liikumisele
    * Kvalifikatsiooninõuded
    * Kultuur ja keel
    * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused
    * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub
    72.Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste “vabadustega”
    • Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud
    • Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud
    • Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad
    • Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms.

    73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid
    • Maanteetransport : EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
    • Lennutransport : „avatud taevas“, reisijate õigused, turvalisus
    • Meretransport : nõuded keskkonnaohtlikele veostele

    74.EL ja maksupoliitika : põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte)
    • EL ei reguleeri otseseid makse
    • Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad

    75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid
    • Ühtne välistollimäär
    • Üldine eelistussüsteem
    • Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks

    76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
    • Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine
    • Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat

    77. Riigiabi (mõiste)
    Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
    78.Majandus- ja Rahaliidu olemus
    • Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu.

    79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu)
    Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel.
    Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut.
    Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank . Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002.
    80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
    Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused.
  • riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 %
  • pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 %
  • liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse
  • riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist.
  • riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st.
    81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
    Varase hoiatuse süsteem – eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine . Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
    Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus – loetakse eelarvedefitsiidi kriteeriumit ületavat näitajat. Kui riigis ilmneb või tekib oht selleks, koostab komisjon sellekohase ettekande, mis edastatakse nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava.
    82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem
    Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus.
    Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond .
    Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl.
    Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
    EKP on pädev välja andma vajalikke õigusakte põhikirja ülesannetega antud ulatuses.
    EKP-l on pangatähtede ja mõntide emissiooni ainuõigus.
    83.Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid
    Eurotsiooni riigid: 27st riigist 16 riiki
    Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia
    Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria , Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik.
    84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus
    Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist.
    • Erilisus: kliima, tootmisprotsess , madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus)

    85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted
    Eesmärgid:
    • Tõsta põllumajanduse tootlikkust
    • Stabiliseerida turud
    • Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase
    • Tagada toiduainetega varustatus
    • Tagada mõistlikud tarbijahinnad

    Põhimõtted:
    • Ühine turg : kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta
    • Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund
    • Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus

    86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed
    • Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis , suhkur, piim, piimatooted, loomaliha )
    • Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli)
    • Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill , kanep)
    • Turukaitse ja eksporditoetused ( kanaliha ja munad)
    • Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad )

    87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
    • Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
    • Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega
    • PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase

    Maailmaturuhind – impordihind – sekkumishind – künnishind – juhthind
    Eksporditoetused – impordilõiv – transpordi- ja laokulud
    (joonis EL ühine põllumajanduspoliitikas)
    88.EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: eesmärk ja peamised meetmed
    • Agro – keskkonna programmid
    • Põllumeeste varasema pensionilemineku toetamine ja noorte põllumeeste tootmise alustamise toetamine
    • Põllumajandusliku maa metsastamine
    • Kompensatsioonid vähemsoodsates tingimustes või keskkonnapiirangute raames tootjatele
    • Alternatiivne majandustegevus maal

    89.EL ÜPP finantseerimine
    u. 40 mld EUR ehk ca 45% eelarve mahust, liidu kalleim poliitika
    90.EL ÜPP peamised reformid
    • 1968 Mansholti plaan (ebaõnnestus)
    • 1984: piimakvoodid
    • 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid
    • 1992: MacSharry reformid

    turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega
    tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine
    • Agenda 2000

    jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega
    • 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest

    91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus
    • Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine.

    Vajalikkus:
    • Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut.
    • Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
    • Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi.
    • Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks.

    92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
    EL struktuurifondid:
  • Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid . – 49 %
  • Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 %
  • Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 %
  • Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 %
    93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted)
    KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest.
    MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid.
    Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
    Keskkonna: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Projektid joogiveevarustatusele, heitvete töötlemine, tahkejäätmete säilitamine.
    Transpordi: suunatud üleeuroopaliste võrkude rajamisele või arendamisele või mis rajavad ligipääsuteid üleeurooplaistele võrkudele.
    94.EL regionaalpoliitika sihtalad 2000 – 2006 (keda/mida toetati, suhteline maht)
    • Sihtala 1: piirkonnad, kus SKP on alla 75% EL keskmisest. 75%
    • Sihtala 2: piirkonnas, mis on majanduse muutumise tõttu sunnitud sulgema või tugevalt vähendama piirkonna põhilisi tööstusharusid. 12%
    • Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13%

    95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 – 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
    Keskne sõnum: kiirem majanduskasv , rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks.
    • 82% konvergentsi piirkondadesse
    • Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil
    • 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames

    96.Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati)
    Ühenduse algatused – valdkond , kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel .
    • Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
    • Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist.
    • Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms.
    • Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul

    97.EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted
    • Programmitöö – liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse .
    • Konsentartsioon – erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
    • Partnerlus – programmide väljatöötamisel, elluviimisel, järelevalves ja kontrollis osalevad riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid.
    • Lisanduvus – EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel.

    98. PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
    Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi.
    Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes.
    Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
    Lisaks turgutab Phare sotsiaalmajanduslikku arengut läbi ulatuslikke investeeringutoetuste, mis moodustavad 70% kogu Phare programmist.
    99.ISPA programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
    Liitumiseelne Struktuurifond ehk ISPA on keskkonna ja transpordi suurinfrastruktuuri instrument , mis on mõeldud kaasfinantseerima keskkonna ja transpordi infrastruktuuride rajamiseks tehtavaid investeeringuid.
    Samuti valmistab programm kandidaatriike ette ühtekuuluvusfondi finantsvahendite kasutamiseks pärast liitumist.
    ISPA projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset positiivset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama keskkonna ja transpordi sektorite arengule.
    Keskkonna valdkonnas on raha suunatud joogiveele , heitvete käitlemisele, õhu kvaliteedile ja jäätmekäitlusele.
    Transpordi valdkonnas peavad projektid arendama üle-euroopalisi transpordivõrgustikke.
    100. SAPARD programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
    SAPARDI eesmärk on toetada EL seadusandluse rakendamist põllumajandussektoris läbi prioriteetsete probleemid lahendamise tagamaks maapiirkondadele stabiilse ja säästliku arengu.
    Sisuliselt valmistab programm ette ühise põllumajanduspoliitikaga ühinemiseks pärast liitumist.
    Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri.
    SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda:
    • Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine
    • Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine
    • Programmide efektiivse elluviimise toetamine

    101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus
    Põhieesmärgid
  • luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit
  • elu- ja töötingimuste parandamine
  • võitlus tööpuuduse vastu
  • töö- ja elutingimuste arendamine
    Vajalikkus
    1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks.
    2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel.
    102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad
    103. Sotsiaalne duumping (mõiste)
    seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis . Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti
    104. Sotsiaalne dialoog (mõiste)
    erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil.

    105. EL keskonnapoliitika : (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted
    Eesmärgid:
    • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine
    • Inimese tervise kaitsmine
    • Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
    • Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

    Speetsifilised põhimõtted:
    (Integreerimispõhimõte – ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.)
    • Saastuse vältimise põhimõte
    • Ettevaatuspõhimõte
    • Põhimõte „ saastaja maksab“
    • Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.

    106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta ise analoogiast „sotsiaalse dumpinguga“)
    107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused
    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar - ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice’i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks.
    108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess
    109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid
    (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine .)
    Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad.
    110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
    eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist.
    Europoli pädevus:
    narkokaubandus , ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k.a lastepornograafia, valeraha ja muude võtsitud maksevahendite valmistamine ja kasutamine, radioaktiivsete ja tuumaainete ebaseaduslik kaubandus, terrorism, rahapesu , mis on seotud nende valdkondadega
    24
  • Vasakule Paremale
    Euroopa Liidu vastused #1 Euroopa Liidu vastused #2 Euroopa Liidu vastused #3 Euroopa Liidu vastused #4 Euroopa Liidu vastused #5 Euroopa Liidu vastused #6 Euroopa Liidu vastused #7 Euroopa Liidu vastused #8 Euroopa Liidu vastused #9 Euroopa Liidu vastused #10 Euroopa Liidu vastused #11 Euroopa Liidu vastused #12 Euroopa Liidu vastused #13 Euroopa Liidu vastused #14 Euroopa Liidu vastused #15 Euroopa Liidu vastused #16 Euroopa Liidu vastused #17 Euroopa Liidu vastused #18 Euroopa Liidu vastused #19 Euroopa Liidu vastused #20 Euroopa Liidu vastused #21 Euroopa Liidu vastused #22 Euroopa Liidu vastused #23 Euroopa Liidu vastused #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katitjunja Õppematerjali autor
    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused1.Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktoridEL tekkimise eeldused (vajadus)* II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsusetagamiseks Euroopas* Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelsekskaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartuskommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse* USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne jaühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)2.Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamistIntegratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid* 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux)* 1949 NATO loomine* 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe)3.Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamistIntegratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist* 1947 Marshalli plaan* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine4.Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine1)Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
    50
    doc

    Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Ühiskond
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL ’idalaienemine’-Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    24
    doc

    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Politoloogia
    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
    24
    doc

    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Euroopa liit
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL-idalaienemine- Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    17
    docx

    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

    KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

    Riigiõpetus
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liidu lepingud-põhimõtted-õigusvaldkonnad
    9
    doc

    Euroopa Liidu lepingud, põhimõtted, õigusvaldkonnad

    EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa liidu kujunemine
    36
    doc

    Euroopa liidu kujunemine

    I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ­ ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum ­ loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev

    Diplomaatia
    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
    46
    docx

    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

    EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa

    Euroopa Liidu üldkursus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun