Eritoitumine diabeetikule (0)

PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS
Edvin Sild
K-16B
Eritoitumine diabeetikule
Referaat
Juhendaja : Taisi Talviste
Pärnu 2018
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on “ Eritoitumine diabeetikule” Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes , kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained , mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma.
Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee)
Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike . Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel.
Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on diabeet ?
  
• Millised on diabeedi tunnused?
  
• Millal ja mis põhjustel haigestustakse?
  
• Kuidas diabeeti kindlaks määrata?
  
• Kuidas diabeeti ravida?
  
• 
  

DIABEET ehk SUHKRUHAIGUS
Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi.

• Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.
  
• Eestis on ligikaudu 7000 I tüübi diabeeti põdevat inimest.
  
• II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata. ( www. diabetes .ee)
  

Kuidas diabeeti ära tunda, millised on diabeedi tunnused?
Diabeedi tunnused:

• Pidev janu ja suukuivus
  
• Sage urineerimine
  
• Väsimus/jõuetus
  
• Pidev nälg
  
• Ootamatu kaalulangus
  
• Aeglaselt paranevad haavad
  
• Korduvad infektsioonid
  
• Ähmane nägemine
  

Diabeedil on kümneid erinevaid vorme. Diabeedi spekter on väga lai. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet erinevate haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedivormid järgmiselt:

• I tüübi diabeet: põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel ( www.diabetes.ee)
  
• II tüübi diabeet: põhjuseks insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused . ( www.diabetes.ee)
  
• rasedusaegne diabeet: põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
  
• muudest põhjustest tulenev diabeet: põhjuseks näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire. ( www.diabetes.ee)
  

Lisaks sellele on tuntud ka järgmised diabeedi avaldumisvormid :

• LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults) on täiskasvanueas algav , aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm.
  
• MODY (Maturity Onset Diabeet of the Young) on enamasti 20–30-aastaselt või ka nooremana algav ja tugevasti pärilik diabeet, mille põhjuseks on kõhunäärme puudulik insuliinieritus. . ( www.diabetes.ee)
  

Kõikide diabeeditüüpide siseselt võib esineda erinevaid avaldumisvorme ja ravi võib ulatuda eridieedist insuliinini. I tüübi diabeedi ravi eeldab alati eluaegset insuliinravi. Haruldastel juhtudel võib I tüübi diabeedi parandada kõhunäärme saarerakkude siirdamise või kõhunäärme siirdamisega. . ( www.diabetes.ee)
Haigestumisvanus
I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas.
II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastele, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves.
II tüübi diabeeti põdevatel inimestel on teatud juhtudel võimalik viia oma veresuhkru tase normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased . Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida. . ( www.diabetes.ee)
Diabeedi erinevad alatüübid
On võimalik eristada mitukümmend erinevat diabeedivormi.
Diabeet ei ole kindla sümptomaatikaga haigus, diabeedi võib jagada erinevatesse alagruppidesse. Jaotus on üsna ebatäpne ning seda ei saa kaasajal pidada näiteks ravivariantide ainsaks valikukriteeriumiks. Diabeedi loomus võib haiguse edenedes muutuda, seetõtu on täpsest klassifikatsioonist olulisem arvestada haiguse raskusastet ja pakkuda komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi.

• I tüübi diabeeti esineb Soomes ülemaailmses mastaabis kõige enam. Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti.
  
• II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress . Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid . II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi.
  
• Rasedusaegse diabeedi all mõeldakse last ootava ema erandlikku suhkru ainevahetust, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse ajal. Rasedusaegset diabeeti põdeva patsiendi veresuhkrut jälgitakse regulaarselt ka pärast sünnitust, sest II tüübi diabeeti haigestumise risk on suurenenud. Rasedusaegsesse diabeeti haigestumise riski vähendavad ka kaalu jälgimine ja füüsiliselt aktiivne eluviis.
  
• Muud diabeedivormid on LADA (latent autoimmune diabeet in adults), MODY (maturity-onset diabeet in the young), sekundaarne diabeet, mitokondriaalne diabeet ja neonataalne diabeet. . ( www.diabetes.ee)
  

Kuidas diabeet diagnoositakse ?

• Diabeet diagnoositakse kas tühja kõhu veresuhkru, suhkrukoormus- või HbA1c-testiga.
  
• Enne tühja kõhu veresuhkru ja suhkrukoormustesti peab olema 12 tundi söömata. Suhkrukoormustesti (GTT)  puhul tehakse esmalt vereanalüüs, nn. tühja kõhu veresuhkru näit, pärast seda juuakse suhkrut sisaldavat jooki ja veresuhkrut mõõdetakse uuesti 2 tunni möödudes. HbA1c (nn keskmise suhkru analüüs), mida mõõdetakse samuti vereanalüüsiga, ei eelda eelnevalt söömatust.
  
• Alljärgnevas tabelis 1 on toodud vere suhkrunäitajate viitelised normid. Nõrgenenud glükoositaluvus ja suurenenud glükoosi emissioon on diabeedi eelastmed.
  

Normaal -väärtus
Vähenenud glükoositaluvus
Suurenenud glükoos tühja kõhu veresuhkru puhul
Diabeet
Tühja kõhu veresuhkur (mmol/l)
≤ 6,0
 
6,1-6,9
≥ 7,0
Koormustesti 2 tunni väärtus (mmol/l)
7,8-11,0
 
> 11,0
Juhuslik näitaja haigusnähtude puhul (janu, suurenenud uriinieritus, seletamatu kõhnumine) (mmol/l)
 
 
 
>11,0
HbA1c (mmol/l, %)
mmol/l 5,7 %
39 – 47 mmol/l
5,7 – 6,4 %
 
≥ 48
mmol/l 6,5 %
. ( www.diabetes.ee)
Diabeedi ravimine
Diabeedi ravimiseks ei ole veel ravimit leiutatud. Kuid toimub inimese tervisliku toitumise- ja keha kaalu jälgimine, insuliini süstimine ja medikamentoorne ravi vitamiinide ning kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4- inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid.
Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet . II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus
II.tüüpi diabeet
Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid . Energia saamine tuleb viia tarbimisega kooskõlla, et tagada normaalkaal hoidmine või saavutamine. Regulaarsed toidukorrad hõlbustavad ravi eesmärkide saavutamist ja on abiks ka kaalukontrollis.
„Diabeetiku toiduvalik “ Regulaarne liikumine parandab II tüübi diabeetikutel glükoositasakaalu.
I tüübi diabeetikutel on toitumisharjumuste, füüsilise aktiivsuse ja insuliini kokku sobitamine äärmiselt oluline,
II tüübi diabeedi puhul on kõige olulisemal kohal kaalu jälgimine.
„Insuliinravi“ Veresuhkru mõõtmine on ravi oluline osa
Kui inimesel on diagnoositud diabeet, saab ta perearstilt/perõelt või diabeediõelt veresuhkrumõõturi ja juhised selle kasutamiseks.  Vajalikke testribasid, insuliinipliiatsile vajalikke nõelu ning vajadusel ka muid diabeedi raviks vajalikke abivahendeid  saab diabeetik osta apteegist soodustusega , kui arst on teinud talle digitaalse retsepti abivahendile. Tarvikute hankimiseks on vajalik arsti väljastatud retsept.
Enesejälgimisel kasutatakse enamasti paarilisi mõõtmisi: söögikorrapaari mõõtmine tähendab mõõtmist enne söögikorda ning 2 tundi pärast söömist ning öise paari mõõtmine vastavalt mõõtmist õhtul magama minnes ja hommikul ärgates. Sellega saab ülevaate veresuhkru muutustest erinevatel ajahetkedel.
Ravi eesmärgid määratletakse alati iga patsiendile individuaalselt. Patsiendile tuleb seada selged numbrilised eesmärgid: näiteks ise teostatud mõõtmisel tühja kõhuga veresuhkru mõõtmise tulemuseks hommikuti alla 7 mmol/l, 2 tundi pärast sööki 8–10 mmol/l ja vererõhk alla 140/80 mmHg. HbA1c-väärtuse üldine eesmärk on

Diabeet ja kaasnevad haigused

Südame- ja veresoonkonna haigused

Diabeetikute risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on kasvanud: ateroskleroosi haigestumise risk on 3-5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2-4 suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga .

Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus)

Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil.

Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus)

Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida – välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid – juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat.

Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused)

Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest. Diabeetikute jalgade ravi on oluline, samuti tuleb hoolitseda hea suuhügieeni eest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, on suurenenud oht jalahaavandi tekkeks. Kõikide diabeetikute jalgu peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel tuleb patsient suunata ravipediküüri või jalaterapeudi vastuvõtule.
Diabeetikud peavad hoolitsema oma hammaste eest ja käima regulaarselt hambaarsti juures, sest soodumus suu piirkonna infektsioonide (näiteks igemepõletik, hammaste tugikudede põletik ehk parodontiit, kaaries või suu seeninfektsiooni) tekkeks on suurenenud. Need probleemid suurendavad omakorda diabeediravi tasakaalu.

Diabeet ja erigrupid

Rasedad

Diabeetiku rasedust tuleb eelnevalt planeerida . Nii I tüübi kui ka II tüübi diabeetiku rasedusaegne jälgimine toimub eriarstiabi raames.

Eakad

Suhteliselt terve  kuni 75-aastase isiku puhul võib järgida samu diabeediravi eesmärke nagu nooremate puhul. Metformiin on osutunud turvaliseks ja tõhusaks ravimiks ka eakate ravis, kuid metformiini doseerimisel tuleb arvestada neerupuudulikkust. Eakamate patsientide ravis on põhirõhk tervetel eluviisidel ja heal elukvaliteedil. Tuleb jälgida neerude funktsiooni ning võimaluse korral vältida madalat veresuhkrut ehk hüpoglükeemiat põhjustavaid ravimeid.

Diabeetiku jälgimine

Kui diabeet on kontrolli all, on soovitatav käia  arsti/diabeediõe vastuvõtul kontrollis 3 kuu järel. Kui kokku lepitud ravieesmärki ei ole saavutatud või diabeeti tekitab muid väljakutseid, toimub jälgimine sagedamini.
Jälgimisvastuvõtul vaadatakse üle eneseravi, mõõdetakse veresuhkrut HbA1c-testiga (selleks sõrme otsast vere võtmisega tehtava testi eel ei pea olema söömata), arutatakse liikumisharjumusi ja eluviise, kaalutakse ja arutatakse vajadusel ravimi süstimiskohti.
Iga-aastaselt teostatakse diabeetiku põhjalikum tervisekontroll : võetakse vereproovid ja uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda.  Samuti uuritakse silmapõhju ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring.
DIABEETIKU TOITUMINE
Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut.
Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke, süsivesikuid, toidurasvu, vett, vitamiine ja mineraalaineid.
Täpsed ja konkreetsed dieetravisoovitused annab igale diabeetikule individuaalselt tema raviarst või diabeediõde.
Soovitatavalt võiks diabeetiku päevane menüüd sisaldada :
10-15% valke
25-30% rasvu
50-60% süsivesikuid ( www.toitumine.ee)
Süsivesikud
Just süsivesikud on kõige rohkem seotud veresuhkru tasemega. Samuti on süsivesikud organismi põhiliseks energiaallikaks.
Peamine toidusüsivesik on tärklis. See on polüsahhariid, millest seedeprotsessi käigus vabaneb glükoos. Tärklis võiks moodustada 75-80% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast. Tärklist leidub kartulis , makaroni- ja teraviljatoodetes, riisis.
Kõigi süsivesikuterikaste toiduainete mõju veresuhkru tasemele ei ole ühesugune. Lisaks süsivesikute kogusele peaks arvestama ka toiduainete veresuhkru taset tõstva toimega. Süsivesikute lagunemine glükoosiks toimub erineva kiirusega ja tekkiv glükoosi kogus on toiduainetel erinev. Toiduainete seedimiskiirust ja söömisjärgset veresuhkru kõvera tõusu iseloomustab glükeemiline indeks (GI).
GI määramisel kasutatakse baasainena tavaliselt glükoosi, mille indeks on 100%. See iseloomustab glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavalt veresuhkrutaseme järsku tõusu. Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks (1-st 100-ni). Selle alusel eristatakse kõrge, keskmise ja madala glükeemilise indeksiga toiduaineid. Suure GI-ga toit tõstab vere suhkrusisaldust kiiresti. Madala GI toidud tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ning ühtlasemas tempos , sest organism seedib neid toiduaineid kauem. Glükoos imendub sel juhul verre tasapisi .
I. tüübi diabeetikud peavad suhtuma ettevaatusega ainult madala GI-ga toidu tarbimisse. Tagajärjeks võib olla hüpoglükeemia sagenemine.
Kui kombineerida kõrge ja madala GI-ga toite/ toiduaineid, on tulemuseks mõõdukas GI. Näiteks: maisihelbed serveeritakse piimaga .
Kõrge GI
(70 ja üle selle)
glükoos
suhkur
ahju- ja friikartul
kiirkaerahelbed
lühiteraline kleepuv riis
pudruriis
maisihelbed
Keskmine GI
(55-70)
rosinad
sepik
noor värske kartul
 
GI mõjutavad tegurid
1. Süsivesikute ehituslik tüüp (basmati riis tõstab veresuhkrut vähem kui valge riis, sest basmati riis sisaldab lisaks kiudainetele tärklisena enam amüloosi, mis lõhustub seedekulglas aeglasemalt).
2. Kiudainete sisaldus.
3.Toiduvalmistamise meetodid ja töötlemisastmed.
Mida rohkem toiduainet töödelda, seda vähem tuleb organismil selle seedimiseks vaeva näha. Mida rohkem kuumutada/ keeta / peenestada, seda suuremaks GI üldjuhul kasvab. Üldiselt on toortoidu indeks kuumtöödeldud toidu omast madalam, sest nende seedimiskiirus on erinev. Köögivili (v.a. kartul) ning pasta keeta al dente (krõmps). Diabeetikule sobiv toit ei peaks olema püreestatud. Samuti on kuivatatud ubadel ja hernestel madalam GI kui konserveeritud kaunviljadel.
GI sõltub ka toiduaine enda struktuurist. Näiteks on vedelike GI tavaliselt tahke toidu omast kõrgem (n: õunamahla GI indeks on kõrgem kui õuna oma). Samal põhjusel on jahvatatud teraviljad ja helbed suurema GI-ga kui terved terad (n: odrakruup).
4. Teiste toitainete olemasolu ja nende hulk toidus.
Rasvad ja valgud aeglustavad mao tühjenemist ja toitainete imendumist.
5. Happesus.
Sidruni -, greibi-, laimi - või apelsinimahla ning looduslike äädikate kasutamine madaldab toidu GI-st.
6. Puu- ja köögiviljade küpsusaste.
Veidi toorem banaan tõstab veresuhkrut vähem kui täielikult küpsenud banaan.
7. Toiduainete säilitamine pikka aega.
Kartuli säilitamisel tõuseb tärklisesisaldus ning väheneb C-vitamiini sisaldus. Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil .
8. Inimeste seedesüsteemide erinevus.
Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena.
Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta.
Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada:
Süsivesikud 50-60%
Valgud 10-15%
Rasvad 25-30%
Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes . See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest , kehakaalust, füüsilisest koormusest). ( http://www.diabetes.ee )

• 1 g kiudaineid = 2 kcal
  
• 1 g valku = 4 kcal
  
• 1 g süsivesikuid, imenduvaid = 4 kcal
  
• 1 g rasva = 9 kcal
  
• 1 g alkoholi = 7 kcal
  

Eelistada tuleks madala rasvasisaldusega valkusid sisaldavaid toiduaineid - kaunviljad , lahja kala ja liha (enamus valge lihaga kalu, ilma nahata kanaliha, kalkun ), madala rasvaprotsendiga piimatooted ja värsked munad. Eelnevalt töödeldud lihatooteid (viiner, vorstid , pihvid) soovitatakse süüa võimalikult harva, sest nendeski on rohkelt rasva ning samuti soola.
 
 
 
 
 
Soovitatavad toiduained
Toiduained, mida soovitatakse süüa mõõdukalt
Toiduained, mida ei soovitata kasutada
Jahu, jahutooted
Täisteraleib, täisterakaerahelbed
Makaronitooted
Manna , lehttaignasaiakesed
Köögiviljad, puuviljad
Värsked ja külmutatud köögiviljad, värsked puuviljad, suhkruta hoidised
Magus mais, keedetud kartul
Kartulikrõpsud, praetud - ja friikartulid
Supid
Kala-, loomaliha- ja köögiviljasupid
 
Rasvased supid koos hapukoorega
Kala
Kõik väheserasvasisaldusega keedetud ja hautatud kalad
Vähese taimeõliga praetud kalad
Loomse rasvaga praetud kalad
Liha, lihatooted
Kana - ja kalkuniliha (ilma nahata), vasika-, küüliku- lamba- ja linnuliha
Maks, rasvata loomaliha
Pasteedid , viinerid , vorst, rasvane liha
Piimatooted
Rasvata piim, vähese rasvasisaldusega juustud , rasvata kohupiim
Keskmise rasvasisaldusega juustud
Rasvane piim ja kõrge rasvasisaldusega juustud, kondenspiim, koorejogurt, rõõsk koor
Rasvad
 
Rafineerimata õlid, oliivi -, maisi-, päevalilleõlid ja nendest valmistatud lahja margariin
Searasv ja - pekk
Maitseained
Ürdid, pipar, sinep, kaneel
Lahjad salatikastmed
Majonees , sool
Magustusained
Veresuhkrut tõstvate magustusainete suurim soovitatav kasutuskogus on 10% diabeetiku päevasest energiakogusest (täiskasvanul kuni 45 g) ning korraga väikeste kogustena (10 - 20 g).
Valmistoidu või toiduaine suhkrusisalduse kohta saame teavet pakendilt:

• vähe suhkrut - 100 g/ 2 g või vähem
  
• palju suhkrut - 100 g/ 10 g või rohkem
  

Magusainetel on erinevad omadused ja nende valik sõltub kasutamise eesmärgist.
Sahharoos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Töötlemise käigus on eemaldatud kõik vitamiinid , mineraal -, kiud- ja teised organismile vajalikud ained. Leidub rohkelt suhkrupeedis ja suhkruroos .
Valge suhkru baasil on valmistatud:

• fariinsuhkur - tumepruun ning karamellimaitsega
  
• tuhksuhkur - on peenestatud kristallsuhkur, millele on paakumise vältimiseks lisatud veidi tärklist
  
• moosisuhkur - lisatud pektiini, sidrunhapet ja säilitusainet
  
• karamellsuhkur
  
• želee- ehk tarretisesuhkur - lisatud pektiini, tärklisesiiurpit ja sidrunhapet
  
• pärlsuhkur - toitude kaunistamiseks, ei sula ahjus
  
• vanillsuhkur - komponentideks on suhkur, looduslik vanilliaroom ja vanill
  
• vanilliinsuhkur - koosneb ainult suhkrust ja sünteetilisest vanilliaroomist
  
• kaneelisuhkur - lisatud suhkrule kaneeli ning tolmlemisvastaseid aineid
  
• tarretisesuhkur - lisatud tarrendainet
  
• tükksuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel
  
• suhkrusiirup - valmistatud rafineeritud suhkrust ja veest
  

Glükoosi leidub puuviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Tööstuslikult saadakse ka tärklisest. Imendub organismis kiiresti, on suhkrust vähem magusam . Kõrge GI-ga.
 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mis on saadud kristalliseeritud suhkruroomahlast ning mida ei ole keemiliselt töödeldud-pleegitatud ega ka pruuniks värvitud.
Toor -roosuhkru liigid on:

• Demerara - kuldpruun, läikivate kristallide ja õrna karamellimaitsega
  
• Muscovado - saadaval nii tumepruuni ja tugeva maitsega kui meekarva ja melassimaitselist
  
• Turbinado - helepruun ja mahedamaitsega
  
• Melassisuhkur - tumeda värvusega ning melassi maitse ja aroomiga.
  

Suurema veesisalduse tõttu on nende suhkrute energiasisaldus veidi väiksem kui valgel suhkrul, umbes 3,7 kcal/g võrreldes valge suhkru 4 kcal/g ja ta sisaldab vähesel määral mineraalaineid ja vitamiine.
Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained , asendamatud aminohapped ning muud toitained.
Täistoor-roosuhkru liigid on:

• Sucanat
  
• Rapadura ehk Panela - karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega
  
• Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega.
  

  Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees.
Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti.
Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem.
Frutoosi kasutamise korral taignatootede küpsetamisel pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga.
Fruktoos annab energiat võrdväärselt valge suhkruga , kuid suurema magususe tõttu on kasutamise kogus väiksem ja tulemuseks on vähem kaloreid . Hapudes ja külmades toitudes maitseb puuviljasuhkur magusamalt. Fruktoos ei sobi aga kuumade jookide ning soojade magustoitude magustamiseks, sest neis ei ole tema magusus tuntav ning tekib oht üle magustada.
Puuviljasuhkur võib aeglase imendumise tõttu tekitada seedehäireid. Peensooles imendumata jäänud fruktoos jõuab jämesoolde, kus bakterid selle kiiresti mitmesugusteks ühenditeks kääritavad. On kindlaks tehtud, et suurte fruktoosikoguste pidev tarbimine suurendab veres nii triglütseriinide? kui ka kolesterooli hulka. Seega võib liigse fruktoosi tarbimine koos teiste süsivesikutega programmeerida keha rasvatootmisele.
Fruktoos ei sobi kiireks veresuhkru tõstmiseks madala veresuhkru korral. Maksimaalannus täiskasvanutele on 30-40 g päevas ning soovitatavalt hajutatult päeva jooksul (korraga 10 g).
Mesi on suhkrute küllastunud lahus, mis on saadud mesilaste ensüümide toimel õienektarist. Mesi sisaldab erinevaid suhkruid - fruktoosi (isegi kuni 50%), glükoosi, sahharoosi, vitamiine (C, K, A, B1, B2, B3), mineraalained - (Ca, Fe, Mg, Na, kaalium , fosfor), vett, valku, orgaanilisi happeid, ensüüme ja bioaktiivseid aineid. Mesi tugevdab organismi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist ja seedimist ning on põletikuvastane. Kuna mesi on täistoiduga sarnaselt keerulise koostisega, tõstab ta veresuhkru taset aeglasemalt kui sahharoos.
Küpsetised, millesse on lisatud mett , püsivad kauem värskena. Tuleb aga arvestada, et kuna mesi on vedel, peab retseptis seevõrra vähendama vedeliku hulka. Mesi sobib hästi salatite maitsestamiseks, tänu meele omastab organism aedviljadest või puuviljadest paremini vitamiine ja mineraalaineid.Mesi sobib nii tervete marjade kui ka purustatud marjade külmutamiseks ning annab huvitava maitse toorvahtudele, kreemidele ja kastmetele. Mee rohke fermentidesisalduse tõttu ei tohiks seda kuumutada üle 40 ˚C.
Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist . Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos, vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid ( kaaliumi , magneesiumi, tsinki, rauda). Palmisuhkur on väga madala GI-ga (35) ning gluteenivaba . Madala sulamistemperatuuri ja väga kõrge põlemistemperatuuri? tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel.
Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades. Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks smuutides) jääb osa suhkrust segunemata. Asendatakse valge suhkruga 1:1.
Stevia ehk suhkruleht
Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Agaavisiirup. Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest.
Toidukorrad
Regulaarsed söögiajad ja stabiilne elurütm on eelduseks , et hoida veresuhkrut paremini kontrolli all. Sööma peaks iga peäv võimalikult samadel kellaaegadel, 3 põhisöögikorda ja/ või 1-3 oodet. Toidukorrad peavad vastama süstitud insuliini toimeajale ja hulgale ning süsivesikute sisaldus peab olema lubatud piirides. Kui süüa regulaarselt tervislikku toitu, on tõenäoliselt võimalik vähendada veresuhkru kõikumisi ning organism saab kõiki vajalikke toitaineid õiges vahekorras, kehakaal püsib normis ning suureneb vastupanuvõime nakkushaigustele.
Põhisöögikorrad ja ooted tuleks üles ehitada süsivesikurikastele toiduainetele (täisteraleib, täisterahelvestest või tatrast puder , pruun riis, täisterapasta) ning lisaks süüa rohkesti köögivilju ja mõõdukalt puuvilju.
Hommikusöök paneb aluse kogu päevale, käivitades ainevahetuse ja andes päevaseks energiasüsti. Süües korralikult hommikusööki, on tõenäoline, et päeva jooksul näksitakse vähem ebatervislikke vahepalasid, seega vähendame veresuhkru kõikumisi ja ülekaalulisuse riski.
Hommikusöögi peamise osa võiksid moodustada aeglaselt imenduvad süsivesikud - täisterahelvestest, tangudest või tatrast puder, täisteraleib või sepik, isevalmistatud müsli.
Hea valik on täisterahelvestest puder, mille võib valmistada nii vee kui piimaga. Et liigsel kuumutamisel väheneb piimavalkude omastatavus, võiks piima lisada keetmise lõpus. Kui pudrule lisada marju, puu- või köögivilju, rikastame putru veelgi erinevate vitamiinidega. Pudrule võime lisada ka pähkleid, mandlilaaste, maitsetaimi, köömneid, seemneid, kliisid ja idandeid.
Vahelduseks pudrule sobivad hommikusöögiks ka erinevad süsivesikute- ja kiudaineterikkad müslid koos erinevate piimatoodetega. Kõige parem on valmistada müslit ise, nii saab olla kindel, et sellesse pole lisatud värv- ega säilitusaineid ning vajadusel saab seda valmistada suhkru- ja gluteenivabalt.
Vähem rasva sisaldav ahjupannkook koos värskete või külmutatud marjadega, toormoosi või kohupiimaga on päevale hea algus.
Valku sisaldavatest toitudest püsib täiskõhutunne kauem ning veresuhkur stabiilsena, seetõttu tuleks hommikusööki kaasata ka teatud kogus kõrgkvaliteetset toiduvalku. Näitek: kohupiim, kodujuust , kala, lahja juust, munaroad.
Toidurasvade sisalduse poolest võiks hommikusöök jääda tagasihoidlikumaks.
Lõuna- ja õhtusöögiks on kõige parem kombineerida kiiresti ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid valkude ja kiudainetega. Väga hea on lõunasöögi alustuseks supp või toorsalat, mis käivitab ainevahetuse, pannes seedenõred tööle.
Taldriku täis võiks jaguneda mõtteliselt järgnevalt: 1/4 valgurikast põhitoitu - kala, liha, muna, 1/2 kombineeritud erinevaid tooreid või kuumtöödeldud köögivilju ning 1/4 tärkliserikast toiduainet - värske varane kartul, täisterapasta, pruun riis või tatar.
 
Kui tegemist on segatoiduga, näiteks vormiroaga, võiks segutoit moodustada poole ja köögiviljad teise poole taldrikutäiest.
 Sõltuvalt sellest, kui suur on praes või supis sisalduv süsivesikute kogus ning kas põhisöögile lisaks on plaanis süüa ka magustoitu, võib menüü ühtlustamiseks juurde lisada täisteraleiba või sepikut.
Oode. Päeva jooksul söödavate oodete valikul tuleb arvesse võtta veresuhkrunäitusi, insuliini toimeaega ja füüsilist koormust. Oodete ajal võiksid söödavad toidukogused sisaldada 10-20 g süsivesikuid.
Hilisõhtune oode, kui see on vajalik, võiks olla kergesti seeditav , rohke kiudainetesisalduse ja madala GI-ga - köögiviljad, teatud puuviljad, täisteraleib, sepik. Soovitav on lisada ka valku sisaldavaid toiduaineid/ toitusid - kala, lahja juust, kodujuust, jogurt , mis hoiab veresuhkru stabiilsena kuni hommikuni. Mida hilisem on kellaaeg , seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduained - kartul- ja pastatoidud, magusad koogid ja saiakesed, pannkoogid .
Magustoit . Suhkruhaige ei pea magusast täielikult loobuma , kuid jälgida tuleb päevast süsivesikute hulka. Kui süüakse suhkruga magusamaks tehtud rooga , peab vajadusel vähendama vastavas koguses muud süsivesikuterikast toitu. Vastasel juhul on tagajärjeks energia ülejääk ja veresuhkru kontrollimatu tõus.
Magustoidud on mõeldud söömiseks peale põhisööki, sest koos põhitoiduga sattub organismi süsivesikute imendumist aeglustavaid toitaineid - kiudained , valgud, rasvad.
Tervislikud toidu valmistamise võtted

• Pese köögi- ja puuvilju hoolikalt. Ka neid, mille koor pole söödav, sest noaga lõigates satuvad võimalikud haigustekitajad ja toiduainete töötlemiseks kasutatud keemilised ühendid viljaliha peale. Soovitav oleks kasutada köögivilju ja puuvilju koos koorega.
  
• Koorimisel kasuta roostevabast terasest nuga ja koori võimalikult õhukese koorega. Kooritud kartul säilita tumenemise vältimiseks külmas vees. Ära säilita vees tükeldatud köögivilju. Teised köögiviljad säilita jahedas ja pimedas kilega kaetult (mitte vees).
  
• Tükelda vahetult enne kasutamist, sest mida rohkem lõikepinda, seda rohkem hävineb vitamiine kokkupuutes õhu ja veega. Mida teravama maitsega ja mahlavaesem on toiduaine, seda peenemaks tuleb see töödelda (küüslauk). Mida mahlasem on toiduaine, seda suurem on tükeldus (maasikas).
  
• Külmutatud liha sulata aeglaselt külmkapi alumisel riiulil.
  
• Salatikaste sega eraldi ning maitsesta, seejärel lisa maitsestatud kaste salati hulka.
  
• Tangained pese eelnevalt (va manna, helbed ja jahud ). Odra- ja rukkijahu sega eelnevalt vähese koguse külma vedelikuga ja alles seejärel valakeeva vedeliku hulka.
  
• Kuivatatud oad ja herned ning jämedad tangained leota eelnevalt mitu tundi.
  

Soovitatavad kuumtöölusvõtted:

• Toidu valmistamisel tuleks eelistada rasvavabasid kuumtöötlusvõtteid: aurutamine , keetmine väheses vees, hautamine , ahjus küpsetamine, grillimine, vokkimine.
  
• Köögivili pane keevasse vähese soolaga maitsestatud vette keema . Keeda tasasel tulel kaane all, kuniköögivili on veel keskelt krõmps (va kartul). Arvesta, et köögivili pehmeneb edasi ka peale tulelt eemaldamist.
  
• Keetmisel kasuta vähe vett. Parim on aurutamine.
  
• Külmutatud köögiviljad pane keema ilma sulatamata. Need pehmenevad kiiremini kui sama liigi värsked köögiviljad (eelnevalt blanšeeritud).
  
• Rohkes rasvas praadimisel jääb toidu sisse liialt rasva ning kõrgel kuumusel hävivad ka toidus leiduvad vitamiinid. Kui kasutada praadimist, siis võimalikult lühikest aega ja võimalusel ahjus. Kindlasti ei tohi toitu liialt pruunistada.
  
• Porgandit, sibulat ja küüslauku on soovitatav lühiajaliselt rasvas kuumutada, nii on tulemuseks ilusam värvus ning parem maitse. Samuti omastab organism porgandist paremini karoteeni.
  
• Salatiks keeda köögiviljad koos koorega. Peet pane keema külma vette ning ära soola lisa.
  
• Parim on värskelt valmistatud toit, sest toidu korduv soojendamine vähendab selles sisalduvaid vitamiine ja mineraalaineid.
  

Toitumiskava ja menüü koostamine
Meie toitumisharjumused on enamasti alguse saanud lapsepõlvest, perekonna traditsioonidest. Edaspidi on neid mõjutanud mitmed tegurid: sõbrad, reklaam , kultuur, meedia, usk, ideaalid. Täiskasvanutena anname oma lastele eeskuju toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujundamisel. Hilisemas elus on neid harjumusi väga raske muuta. Kui peres on diabeetik, on tasakaalustatud toitumisharjumuste juurde jõuda palju lihtsam, kui teeme seda kogu perega ühiselt.
Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond - puhas ja õhutatud ruum, mugav ning sobival kõrgusel laud ja tool , meeldivad lauakaaslased, kaunilt kaetud laud, puhtad ja terved sööginõud, kaunilt serveeritud ning hästi lõhnav toit ja hea tuju söögilauas. Söömiseks tuleb võtta aega ning kogu tähelepanu tuleks suunata söömisele, mitte tegeleda kõrvaliste asjadega. Eine peaks pakkuma naudingut ja rahuldust, mitte olema kohustus või ebameeldiv tegevus.
Oskus koostada oma menüüd eeldab baasteadmisi selle kohta, millistest toitainetest koosneb toit ja milleks me midagi vajame, kui suur on meie energiavajadus ja -kulu. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulkades looduslikke toitaineid: valgud, süsivesikud, toidurasvad, vesi, vitamiinid ja mineraalained.
Kestev värske, mitmekesise ning tasakaalustatud segatoidu tarbimine aitab veresuhkrutaset kontrolli all hoida, kui samal ajal ka muu ravi on korras, ning mõjutab soodsalt ka kehakaalu, südame- ja veresoonkonna ning neerude tervist.
Tasakaalustatud menüü koostamist hõlbustab GI jälgimine. Soovitatav oleks igal toidukorral vähemalt üks madala GI-ga toiduaine. Parim kombinatsioon on madal GI ja madal kalorsus - madala rasvasisaldusega ja kiudaineterikas toit.
LISAD.
Näidismenüü:
Hommikusöök

• Kaerahelbepuder vaarikate ja mandlitega
  
• Kodujuustu-anšoovise võileivakate täisterarukkileival
  
• Piim
  
• Pirn
  

 Oode: (soovi korral 1 kuni 2 oodet)

• Smuutid
  
• Köögiviljadipp
  

Lõunasöök

• Pikkpoiss ubadega , keedetud kartul, kapsa-porgandisalat
  
• Odrajahuvaht
  

Õhtusöök

• Lõhesupp
  
• Karask seemnetega
  

Veresuhkru tasakaalustamine glükeemilist koormust (GK) arvestava tervisliku toitumisega.
Veresuhkru tasakaalustamine
1.Tarbitav toit peab olema kiudaineterikas
2.Tarbida tuleb taimseid rasvu
3.Joo piisavalt vett
4.Liigu piisavalt
5.Tuvasta varjatud toidutalumatus
6. Tarbi õigeid toidulisandeid (kalaõli, kroom , mangaan , magneesium, D-vit ja B-rühma vit)
7. Söö süsivesikuid koos valkudega, mitte mitut erinevat süsivesikuterikast toiduainet koos
Lõhe-riisipirukas
Näiteks:
Puder moosiga (v.a. juhul kui moos pole valmistatud madala GK-ga magustajast)
Kartul ja leib koos
8. Söö regulaarselt 5 x päevas 3 põhisöögikorda ning 2 kuni 3 oodet
9. Kontrollida süsivesikute hulka ja tüüpi (kiiresti või aeglaselt imenduvad)
10. Tarbi madala GK toiduaineid
GK arvestab süsivesikute veresuhkru taset tõstvat toimet (GI) ning süsivesikute ja kiudainete hulka toiduportsjonis.GK = GI + toiduportsjonis sisalduvate kättesaadavate sv hulk : 100
GI – näitab kui kiiresti toidust pärit glükoos verre imendub ja veresuhkru taset tõstab
Toiduportsjonis sisalduvate kättesaadavate süsivesikute hulk = süsivesikud normaalses portsjonis – ( miinus ) kiudained
GI ja GK tähtsus
• Veresuhkru stabiliseerimiseks (diabeet, söömisjärgne hüper- või hüpoglükeemia)
• Kaalu langetamiseks (kui toit toob kaasa veresuhkru taseme liigse tõusu ja rohke insuliini vabastamise verre, vähendab see rasvapete kasutamist organismi poolt).
• Kaalu säilitamiseks (suurem küllastustunde tekitamine ning isu vähendamine).
• Energia tõstmiseks.
• Emotsioonide ja hormoonide tasakaalustamiseks.
• II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste ennetamiseks.
• Kolesterooli paremas normis hoidmiseks.
 
GK 1-10 – madal, tervislik valik
• Brokoli , spinat, lehtkapsas, aeduba, hernes , suvikõrvits, kapsas, rooskapsas , lillkapsas , porgand , sibul, küüslauk, tomat, seened, salat, kurk , pipar, apteegitill , seller, redis , spargel, kabatšokk, sibulad, avokaado , idandid, oliivid .
• Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad)
• Seemned, pähklid, mandlid
• Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi
• Lahja liha, kala, muna
• Piimatooted (v.a. riisipiim)
• Täisterajahu ja –pasta, kaerahelbed, rukis , kinoa
GK 11-14 – keskmine, tarbida vahetevahel
Banaan 12 GK
GK 15-19 – kõrge, vältida või tarbida harva
Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas , naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits.
Kuivatatud puuviljad.
GK üle 20 – reeglina vältida või tarbida väga väikeses koguses ning sama toidukorra ajal mitte süüa teisi süsivesikuid
Suhkrurikkad toidud
Rämpstoit – valgest jahust ja rafineeritud suhkruga
 
MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET?
1.Toidu töötlemine
Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK
Vali täisteratooted
Väldi rafineeritud toitu
N: kartulipüree on kõrge GK
2.Toidu kombineerimine
Lahja valk ja hea rasv koos süsivesikutega.
Kanarisoto
Valgu ja rasva lisamine vähendab toidu üldist glükeemilist toimet.
3.Kiudained langetavad toidu GK-st
Lahustuvad kiudained suurendavad soolestiku viskoossust, mis aeglustavad seedeensüümide toimet süsivesikutele, tuues kaasa aeglasema ja väiksema mõju veresuhkru tasemele.
Kiudaineterikkad on: kaunviljad, puu- ja aedviljad .
Šokolaadimuffinid ubadega
Lillkapsa-singiküpsised
4.Kuumtöötlemise aeg
Pikem keetmise/ küpsetamise aeg suurendab toidu mõju veresuhkrule tasemele, sest soodustab
toiduosakeste kiiremat imendumist soolest
Suurenda värske toidu osakaalu ( salatid , supid, aurutamine)
Keeda makaronid al dente
5.Toidu happelisus
Happelisematel toitudel on madalam GI
Eelista hapendatud leiba valge saia asemel
Eelista looduslikke happeid
Süüa 3 põhisöögikorda ja 2-3 oodet
TALDRIKUREEGEL – 10 GK
• pool taldrikust madala GK köögiviljad – 2 GK, 2 portsjonit ehk / 2 tassitäit tükeldatud kujul
• ¼ taldrikust tärkliserikkad köögiviljad ja teraviljad 7 GK, 1 portsjon
Tärkliserikkad köögiviljad ja teraviljad
186 g kõrvitsat
158 g ehk 1 suur porgand
150 g kaalikat
112 g peeti
95 g odrakruupi
85 g täisterapastat (66 g valget pastat)
74 g keedetud kartulit , 59 g küpsetatud kartulit, 47 g friikartulit
70 g pruuni riisi (46 g valget riisi või mannat )
61 g maguskartulit
60 g maisitõlvikuid
31 g põldube
pastinaak
• ¼ taldrikust valku – 1 portsjon (15 g valku)
0,8 g/ 1 kg kehamassi kohta
75 g sardiine,
65 g turska,
55 g lõhet,
50 g tuunikala,
50 g kana või kalkunit,
200 g hummust,
285 g jogurtit,
120 g kodujuustu,
415 g sojapiima,
2 muna,
160 g tofut,
310 g keedetud oad,
165 g läätsesid
Ooted
5 GK
Madala GK teraviljad
• Pruun basmati riis, kaer (sisaldab kiudainet beeta-glükaan, mis vabastab glükoosi aeglaselt verre)
• Ilma suhkruta kaeraküpsised
• Šokolaadiküpsised ubadega
Hea valgu-süsivesiku vahekord
Täisteraleib valgurikka määrdega – taimsed määrded – pasteedid, maksapasteet, sink
• Hummus marineeritud peediga (peedihummus)
• Šampinjonipasteet
• Paprika -tomatihummus
• Spinatipesto
• Redisevaht india pähklitega
• Hernemääre avokaadoga
• Avokaadokreem
• Läätsepasteet
• Porrupasteet
• Kuivatatud linaseemneleib
• Gluteenivaba juuretisega leib “Tatrik” (Kristiina Jänes)
Madala GK-ga puuviljad ja marjad (granaatõun, kiivi , enamus marju..) + mandlid (5 tk, GK 0), seemned, kõrvitsaseemneid (1 dessertlusikas) või pähklid (GK 0) aeglustavad suhkrute imendumist
Maapähkli GK 1
• Kakao-avokaadokreem
• Dippimiseks porgand, paprika, kurk, seller ja hummus
Suvikõrvitsanuudlid tomatikastmega
Peeditšipsid ehk „figuurisõbra krõpsud“
Parem on süüa magustoit ootena – 5 GK
Seemnekangid, müslibatoonid, kaeraküpsised
Magusained
Madala GK-ga magusained: 5 GK
50 g ksülitooli
50 g agaavisiirupit
25 g fruktoosi
stevia
Kõrge GK-ga
7 g sahharoosi = 5 GK
6 g mett = 5 GK
5 g glükoosi = 5 GK
Smuutid
Smuutil on madalam GK kui mahlal .
Peamisteks komponentideks võiksid olla roheline lehtvili ja köögivili, maitseks aga sobib lisada natuke banaani, apelsini, mustsõstraid või jõhvikaid.
Lisa smuutidesse omega -3-rikkaid seemneid – lina-, kanepi- ja chiaseemneid või pähkleid.
Külmutatud maasikad jogurtiga.
Õhtuoode
Ei sobiliiga tugev või suure suhkrusisaldusega eine, sest stressihormoonid aktiveeruvad ning hoiavad organismi ärkvel.
Und häirib nii liiga kõrge kui ka liiga madal veresuhkru tase.
Kiudaineid
Valke koos süsivesikutega
N: aedsalat smuuti sees (rahustab ja soodustab und)
KASUTATUD KIRJANDUS

• https://www.toitumine.ee
  
• https://www.diabetes.ee
  
• https.//www.diabeet.ee
  
• Maire Vesingi, "Tervise hoidmise toidud. Diabeetiku kokaraamat".