Diabeedi olemus (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Jane Rähni
DIABEET
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4
Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5
Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7
Soovitused diabeedihaigele lk 8-9
Tüsistused lk 10-13
Diabeetiku jalgade hooldus lk 14
Kokkuvõte lk 15
Kasutatud kirjandus lk 16
2
Sissejuhatus
Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv 2025. aastaks 16%.
Paljud inimesed, kes on haigestunud esimese tüübi diabeeti, elasid varem väga tervislikku ja aktiivset elu. Siiski tekib haigus kindlatel põhjustel.
Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused, neerukahjustused, pimedaksjäämine ja palju muudki .
Erilist hoolt ja tähelepanelikkust vajavad diabeetikute jalad, mis vale hoolitsuse korral võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata.
Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi.
3
Diabeedi olemus, miks tekib?
Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon , mis aitab muuta toitu energiaks.
Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse.
Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning beetarakud eritavad piisavalt kvaliteetset insuliini, siis püsib veresuhkru tase teatud kindlates piirides. Tühja kõhu puhul on normaalne veresuhkur 3,3 - 5,5 mmol/1. Pärast sööki (1,5 - 2 tundi) tõuseb veresuhkur kuni 8 mmol/1. Diabeetikutel ei jätku piisavalt insuliini või see ei ole vajaliku kvaliteediga ning selle tõttu veresuhkur tõuseb liiga kõrgele. Veresuhkur kõrgeneb mitmetel põhjustel. Kõhunääre ei erita enam piisavas koguses heakvaliteedilist insuliini ja/või organism ei suuda insuliini õigesti kasutada. Sellisel juhul insuliin ei täida oma ülesannet ning glükoos ei pääse rakkudesse. Seda jääb verre palju ning veresuhkru tase tõuseb. Glükoosipuuduses olevad rakud nälgivad ja nende elutegevus häirub. Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka: janu, väsimus, uriini hulga tõus, söögiisu langus või tõus, kehakaalu langus, oksendamine ja kõhuvalu, unisus .
4
Diabeedi tüübid, kellel esineb?
Eristatakse kahte tüüpi diabeeti:
Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet
I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus see tähendab, et kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit süstima.
Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas.
Teist tüüpi insuliinsõltumatu diabeet
Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet. Antud juhul on kõhunääre võimeline insuliini eritama, kuid insuliini eritub liiga vähe või on see halva kvaliteediga või organism kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega.
Teise tüüpi haigestumist võivad soodustada, pärilikkus(suguvõsas on olnud), vanus(ilmneb enamasti üle 40 aastastel naistel),ülekaalulisus.
Iga liigne kilogramm nõuab täiendavalt insuliini ja kõhunäärme poolt eritatava insuliini kogus võib jääda väheseks. Kõhunääre kurnatakse ajapikku välja ja see ei ole võimeline tootma piisavas koguses ja hea kvaliteediga insuliini.
Kuigi tänapäeval ei osata veel diabeeti välja ravida, suudetakse kontrollida veresuhkru taset ning insuliinivaegust hästi kompenseerida
5
Esimest tüüpi diabeedi ravi
Esimest tüüpi diabeedi põhiliseks ravimiks on insuliin. Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 –ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata.
Insuliini süstepiirkonnad:
Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et süstekohti tuleb pidevalt vahetada, kuna muidu võivad tekkida sõlmed, kuhu süstimisel insuliin ei imendu ja selle tagajärjel võivad tekkida veresuhkrutaseme kõikumised.
6
Teist tüüpi diabeedi ravi
Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest.
Teist tüüpi diabeet algab sageli märkamatult ja selle areng on aeglane, võttes vahel aega mitu aastat. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini.
Ravi põhiprintsiibid:
1. Õige dieet - rasvavaene toit, kehakaalu vähendamine
2. Liikumine
3. Suitsetamisest loobumine
4. Jalgade hooldus ja ravi
5. Ravimid
6. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus
7. Regulaarne arstlik kontroll
7
Soovitused diabeedihaigele
Diabeetiku toit on tavaline toit.
Päeva toit jagada 5-6 toidukorra peale. Süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru tõusu ja veresuhkru kõikumist suurtes piirides.
Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala.
Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte . Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu.
Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka.
Toiduks tarvitada rohkelt kiudainerikkaid toiduaineid (täisteratooteid, aedvilju , puuvilju), kuid arvestada tuleb täisteratoodete, puuviljade ja marjade süsivesikutesisaldust. Puuvilju ja marju (korraga 100 grammi) võib süüa ka vaheeineks või magustoiduks.
Enne muud toitu on soovitav süüa toorsalatit - tekitab täiskõhutunde ja sisaldab vähe süsivesikuid (kilokaloreid). Eriti hea on toiduks tarvitada värsket kapsast, mis takistab süsivesikute kiiret imendumist teistest toitudest.
Teraviljatooteid ja kartulit süüa mõõdukalt nende suure süsivesikutesisalduse tõttu. Võrreldes teiste tangainetega tõstab manna kõige kiiremini veresuhkrut (süsivesikud imenduvad kiiremini verre).
8
Janu korral võib juua vett, mineraalvett või teed, mis ei anna süsivesikuid. Naturaalne mahl (100%list ilma suhkruta) tuleb lahjendada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada kogu päeva toidust saadud süsivesikute arvestuse hulka.
Diabeetik ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast. Kui veresuhkur ja kehakaal on normaalne, siis võib natuke süüa ka magusat .
Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid.
Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi).
Füüsiline koormus.
Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad ( kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu.
Siiski ei tohiks diabeetikud üle pingutada ja peaksid treenima vastavalt enesetundele. Ülekaalulistele sobiks hästi kõndimine ning ujumine ja nooremad võivad tegeleda jooksu ja muude rohkem pingutust nõudvate aladega.
9
Tüsistused
Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel diabeetikutel ja neid saab ära hoida nende raskustest vähendada diabeedi hea kompensatsiooni korral, mille puhul veresuhkru väärtused on võimalikult normilähedased. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem.
Oluline on igal aastal arstlik kontroll:

silmapõhjade ja nägemise kontroll

jalgade seisundi hindamine

neerude talituse kontroll

vererõhu jälgimine

vere kolesteroolisisalduse kontroll

veresoonte (kapillaaride) kontroll

Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus
Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus , toitainete ja hapnikuga varustus.
Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus.
10
Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus
Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Kui on neerukahjustus koos valgu eritusega, siis on vajalik toidus piirata valku, vererõhu tõusu aitab vältida soolavaene toit.
Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus
Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired.
Kaebused on jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine " tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired, kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki, urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus, impotentsus ning madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine.
Suurte veresoonte kahjustus
Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos , südame isheemiatõbi ja ajuinsult.
11
Südame isheemiatõbi
Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine , väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks.
Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus ja diabeetiline neerukahjustus.
Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt ehk ilma valuta.
Kui riskitegurid on teada, siis saab nendele tähelepanu pöörata ning õige käitumise ja raviga neid ennetada.
Jala veresoonte ahenemine
Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud vaibuvad natuke aega pärast seismajäämist. Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse häiretest tingituid hapnikunälg jalalihastes. Kui haigus süveneb, siis võivad valud tekkida ka rahuolekus .
Jala veresoonte ahenemise raviks on olemas ravimid, mis parandavad vereringet. Neid määrab arst. Vajadusel tehakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustada saanud veresooned uutega.
12
Impotentsus
Impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni . Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime, alkohoolsete jookide üleliigne tarbimine ja suitsetamine. Raviks võib kasutada peenise korgaskehasse süstitavaid lahuseid, mis tekitavad erektsiooni. Kuid see ravi ei aita, kui impotentsuse põhjuseks on veresoonte ahenemine. See süst võib kaasa luua ka ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks mitu tundi kestva valuliku erektsiooni.
Diabeetiline jalg
Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas.
13
Diabeetiku jalgade hooldus
Diabeetikul on eriline põhjus jalgade eest hoolitsemiseks. Diabeet võib kahjustada jalanärve ja vähendada nende tundlikkust. Seetõttu võite väiksemaid vigastusi mitte märgata. Jalgade õige hooldus ja sobivad jalatsid aitavad vältida tõsiseid probleeme. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus.
Mõned praktilised nõuanded jalgade hoolduseks:

Vaadake iga päev oma jalad üle, vajadusel kasutage peeglit.

Peske jalgu iga päev, kuid ärge tehke pikaajalisi jalavanne, see võib nahka liigselt pehmendada.

Pärast pesu kuivatage jalad hoolikalt, ka varbavahed .

Kui nahk on liiga kuiv või õhuke, määrige seda rasvase kreemiga.

Lõigake varbaküüned otse, vältige sissekasvanud küüsi.

Ärge käige paljajalu .

Valige endale sobivad jalatsid, ärge kandke pigistavaid kingi .

Iga päev puhtad, terved, õige mõõduga ning ilma kummita sokid ja sukad. Sobiv materjal on puuvillane või villane

Vältige jalgade vigastusi ja hõõrdumisi. Kui olete end vigastanud , hoidke haav puhas – diabeet soodustab haavapõletikku.

Arsti või jalaravikabinetti pöördumine kohe, kui on tekkinud isegi väike haavand või vigastus.
14
Kokkuvõte
Maailmas on üle mitmekümne miljoni inimese, kes on diabeetikud. Ometigi ei ole elu diabeetikuna raske, kui kinni pidada raviskeemist. Seal juures tuleb silmas pidada, et iga diabeetik on erinev ja igaühele tuleb määrata individuaalne ravi. Samuti saab iga inimene teha midagi selleks, et mitte diabeetikuks saada. Tuleb süüa tervislikult ja madala rasvasisaldusega toite, käia tihti arstlikus kontrollis ja teha aktiivselt sporti.
Iga diabeetik võib elada täisväärtuslikku elu, kui ta ise selle jaoks pingutab.
15
Kasutatud kirjandus
Eesti Diabeediliit
http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php (30.09.2012)
Suhkruhaiguse veeb, www.diabeet.ee
http://www.diabeet.ee/insuliini-sustimine (30.09.2012)
Novo Nordisk
http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/3_1_1_what_is_diabetes.asp (30.092012)
Ulvi Tammer, 2007, Diabeeti sureb maailmas sama palju inimesi kui aidsi. Õhtuleht (online), 8. mai.
http://www.ohtuleht.ee/228508 (30.09.2012)
16