Vastus leiad õppematerjalist: DIABEET

DIABEET (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Rahvatervis

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on suhkruhaigus?

SISUKORD

Sissejuhatus
Diabeet on muutunud meie ühiskonnas valusaks probleemiks. Igal aastal haigestub sellesse haigusesse üha uusi inimesi, sealhulgas palju lapsi ja noori, seega - diabeetikute arv maailmas kasvab kiiresti. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisimuutustega – inimesed söövad rohkem, kui normaalseks elutegevuseks vajalik. Sageli tarvitatakse ebatervislikku ja/või rasvast valmistoitu, puu- ja köögiviljade osatähtsus toidusedelis on väike. Lisaks veel inimeste kehalise aktiivsuse vähenemine – kõik see tingibki diabeedi ehk suhkrutõve hoogsa leviku. Kogu maailmas on hinnanguliselt üle 350 miljoni diabeetiku, neist Eestis teadaolevalt 22 000 inimest, kuid on kindlasti palju neid, kes ei ole haigestumisest teadlikudki. Nii arvatakse et diabeeti põdevate inimeste arvu võib hinnata kahekordseks, kuna paljudel ei esine tuntavaid vaevusi.
Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda ülevaade diabeedist kui varjatud ohtlikust haigusest ja anda soovitusi , kuidas vältida selle tõsise haiguse väljakujunemist või arengut. Kuidas diabeeti ära tunda ja kuidas toimida, kui haigus on juba diagnoositud.
Diabeediga on võimalik elada normaalset igapäevaelu, järgides diabeedi ja selle raviga seonduvaid põhimõtteid. Ka diabeetiku lähedased peaksid hästi tundma diabeediga seotud küsimusi, et vajadusel diabeetikut aidata. Teadmisi omandades on kergem toime tulla haigusest tingitud igapäevaste probleemidega ja ära hoida või leevendada kaugtüsistusi. Infoleht ongi tutvumiseks kõigile täiskasvanutele, kes hoolivad enda ja oma lähedaste tervisest.
Infolehe koostamisel on kasutatud peamiselt kolme raamatut: soome keelest tõlgitud „Diabeet“ ( Ilanne -Parikka jt.), Suurbritannia arsti ning toitumisteadlase S.Breweri „ Toimetulek diabeediga“ ja „Diabeet“ õppematerjal haige hooldajale (E.Täht), Lisaks on kasutatud Eesti Diabeediliidu ja erinevate toitumisalaste nõuannete veebilehekülgedel olevat informatsiooni.

mis on diabeet?
Diabeet ehk suhkrutõbi (rahvakeeli ka suhkruhaigus ) on mitmesugustel põhjustel tekkiv krooniline energiavahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. (Ilanne- Parikka jt 1999:7)
Kõikidel tervetel inimestel on organismis väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikurikast toitu (nt leiba, saia, piima, suhkrut, kartulit , puuvilja või maiustusi), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999)
Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. (Halling: 1994)
Eristatakse kahte diabeedi tüüpi - insuliinisõltuv ehk I diabeedi tüüp ja insuliinisõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Täht: 1999)

diabeedi tüübid

I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet
Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel, kuid sellesse võib haigestuda ka vanemas eas. Kuna insuliinisõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel, on insuliin I tüübi diabeetikule vältimatult eluks vajalik asendusravi. Kui varem arvati et kõhunääre lõpetab insuliini tootmise äkki, siis nüüd teatakse , et insuliinisõltuva suhkrutõve puhkemisele viiv sündmuste ahel algab juba sageli aastaid enne tõeliste sümptomite avaldumist . I tüüpi diabeedi puhul on haigusnähud selged ja arenevad haiguse puhkemise järel kiiresti mõne päeva või nädala jooksul. (Ilanne- Parikka jt 1999:15) Haiguse teket soodustab umbes pooltel juhtudel pärilik eelsoodumus (30 – 50 % tekkepõhjustest); mis kohtub mingi välise faktoriga ( nt. viirused ), muud kaasuvad haigused nagu näiteks tsöliaakia ehk gluteenitalumatus, kilpnäärmepõletik, neerupealse vaegtalitlus, aga ka toitumisharjumused , kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid ei teata.
Diabeedi esmased tunnused on janu ja ülemäärane joomine, urineerimise sagenemine, näljatunne, suurenenud isu ja samal ajal kehakaalu langus. Väsimus ja energiapuudus ning sagedased nakkushaigused. (Täht:1999)
Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus , oksendamine , üldine nõrkus ja isegi teadvuse häired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis. (Rajasalu 2003)
PANE TÄHELE! Kui I tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta nii kõrgele, et tekib potentsiaalselt eluohtlik seisund ehk ketoatsidoos , mis väljendub isutuses, iivelduses, oksendamises, rohkes urineerimises ja kõhuvalus, üldises nõrkuses ning isegi teadvuse häiretes. (Brewer 2008:14-15)
I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada! ( Täht 1999 )
Suurem osa inimesi, kes haigestusid esimest tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti. (Täht: 1999)
Insuliinravi põhimõtted ja eesmärgid:
Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini.
Toidu poolt põhjustatud veresuhkru tase ei tohiks tõusta üle 8-9 mmol/1 ja veresuhkru tase peab normaliseeruma enne järgmist toidukorda.
Peab vältima raskekujulist hüpoglükeemiat. (Täht: 1999)
2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet
Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet. Antud juhul on kõhunääre võimeline insuliini eritama, kuid insuliini eritub liiga vähe või on see halva kvaliteediga või organism kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. (Täht: 1999)
Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90 % juhtudest, enamasti üle 40-aastastel inimestel ning valdavalt naistel. (Tupits: 2003)
Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on:

Pärilikkus – diabeet vanemail või õdedel ja vendadel
Ülekaalulisus ja kõhukus
Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasva ladestumine : vööümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 88 cm)
Metaboolne sündroom (vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra )
Rasedusaegne diabeet
Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) (Tupits: 2003)

Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Sageli peetakse II tüübi diabeeti I tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab sageli märkamatult,tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ja organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Diabeedile iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad puududa või on vähesed. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja ei mäletagi, kuidas end tervena tunti. Paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Ravimata ja ka halvasti ravitud II tüübi diabeet võib aga mõjuda salakavalalt kogu organismile ja põhjustada diabeedi hilistüsistusi (silma-, neeru-, südameveresoonkonna- ja närvikahjustusi). II tüübi
Veresuhkrut võimaldavad õigel tasemel hoida sobiv toiduvalik , kehakaalu vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi. (Ilanne-Parikka jt 1999:15)
2.3. Ravi eesmärk: hea enesetunde säilitamine ja põhiprintsiibid
1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur.
2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: (alandada vererõhku, vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka)
põhiprintsiibid:
1. Õige dieet - rasvavaene toit.
2. Kehakaalu vähendamine.
3. Liikumine
4. Suitsetamisest loobumine.
5. Jalgade hooldus ja ravi.
6. Ravimid.
7. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus.
8. Regulaarne arstlik kontroll. (Täht: 1999)
PANE TÄHELE! Kui II tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta äärmiselt kõrgele ja viia liigse vedelikukaotuse ning isegi koomani (hüperglükeemiline kooma). Kuna natukene insuliini siiski tekib, erineb see I tüübi ketoatsidoosist, kuid on siiski meditsiiniline hädaolukord. Hüperglükokeemilise kooma võivad esile kutsuda infektsioon, diureetikumide manustamise kõrvaltoimed või väga magusate jookide tarvitamine tugeva janu kustutamiseks (Brewer 2008:16)
II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada.
Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal , vähene stress ning õige toidurežiim. (Täht 1999)

TOITUMINE DIABEEDI KORRAL

Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. oluline on arvestada toidu sobivat kogust ja süsivesikusisaldust.

Piirama peaks kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes kookides, ning ka suure tärklise sisaldusega toitude tarbimist nagu kartul , valge riis ja pastatooted.
Toiduvalmistamisel on soovitav eelistada hautamist, keetmist ja grillimist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. (www.toitumine.ee/diabeet)
Kindlasti tuleks järgida alljärgnevaid soovitusi:
• Sööge regulaarselt 4-6 korda päevas – kindlasti kolm põhitoidukorda, vajadusel vaheeined (sõltuvalt insuliinisüstimise skeemist)
• Valige väherasvased lihatooted , nagu kana ja veiseliha
• 2-3 korda nädalas eelistage lihale kala
• Tarvitage väherasvaseid piimatooteid sh väherasvast juustu
• Eelistage täisteratooteid: sepik , täisteraleib, - puder , -müsli jms.
• Tarvitage rohkesti köögi-ja juurvilja , sest need sisaldavad palju kasulikke kiudaineid ja vähe süsivesikuid
• Magustoiduks sobivad marjad või puuviljad (korraga sööge maksimaalselt 1-2 puuvilja või 100 – 200 g marju
• Alkoholist tasuks hoiduda, sest see on energiarikas ja tõstab kehakaalu. Liigne alkoholitarbimine võib põhjustada veresuhkru järsku tõusu või langust.
• Kasutage taimerasva või taimeõli, eriti hea on oliivõli! Väga vajalik on kalaõli (oomega 3 rasvhapped )
• Ärge tarvitage palju soola, sest liigne sool tõstab vererõhku ja soodustab vedelikupeetust organismis. Toidu maitsestamisel tarvitage erinevaid ürte
• Janu korral jooge vett
Põhitoidukorral sobib diabeetiku toiduvalikuks hästi taldrikuvalem. Valem põhineb järgmisel reeglil: kõigepealt tõsta taldrikule salat ( juurvili , köögivili) 1/2 taldriku ulatuses, siis täida 1/4 taldrikust kartuli, riisi või tatraga ning viimane 1/4 taldrikust väherasvase liha v kalaga. (Brewer S. 2008 101 – 134)
NB! Lisaks tasakaalustatud toitumisele püüdke sõltumata ilmastikuoludest liikuda iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus! (www.toitumine.ee/diabeet)

FÜÜSILINE KOORMUS
Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad ( kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. (Täht, E 1999)
Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui
o vanus on üle 40 eluaasta
o esineb kõrge vererõhk
o esineb kõrge kolesteroolitase
o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused
o inimene suitsetab
o diabeet on kestnud aastaid
DIABEEDIGA ON VÕIMALIK ELADA TÄISVÄÄRTUSLIKKU ELU, KUI JÄRGITAKSE D1ABEEDIALASEID NÕUANDEID JA SOOVITUSI, HOIDES SELLEGA VERESUHKRU VÄÄRTUSED NORMIS JA VÄLTIDES TÜSISTUSI NING KAASUVAID HAIGUSI (Täht.E 1999)
KOKKUVÕTTEKS
Diabeet on salakaval haigus, mis võib end enne avaldumist peita aastakümneid. Heaoluühiskonna vaevused annavad meile endast tegelikult märku üha sagedamini.
Diabeedist räägitakse liiga vähe ja teavitustöö ei ole piisav. Enamus inimesi ei tea sellest haigusest kuni see pole puudutanud teda ennast või tema lähedastest kedagi. Aina rohkem haigestub sellesse haigusesse lapsi ja isegi koduloomi (nt koerad). Ka minu naabrinaine on II tüübi diabeetik.
Ühiskonna areng on kiire, mis tähendab et „heaolutõved“ arenevad samuti kiiresti ja nende ennetamisega peaks pidevalt tegelema. Eestis toimub teavitustöö süsteemselt vaid teatud haiguste puhul, kuid ka diabeeti tuleks senisest enam avalikkuses käsitleda. Palju informatsiooni ja materjali haiguse kohta on internetis, kuid arvestatav osa riskigruppi kuuluvatest ehk vanemad inimesed ilmselt sellega ei tutvu. Seepärast peaks ikkagi meedia vahendusel diabeeti ja sellega kaasnevaid tüsistusi ning ravi olulisust propageerima.
KASUTATUD KIRJANDUS
Brewer, S. (2008). Natural Healt Guru: Overcoming Diabetes . Toimetulek diabeediga. Tallinn: Maalehe raamat. (2009).
Halling, T. (1994). Mis on suhkruhaigus?
http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1737 (08.10.2013)
Ilanne-Parikka, P. Kangas , T. Kaprio, A.E. Rönnemaa, T. (1999) Diabeet. Tallinn: AS Medicina . (2000)
Rajasalu, T. (2003) II tüübi diabeet.
http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 ( 08.10.2013)
Täht, E (1999) Diabeet Õppematerjal haige hooldajale Tallinn (2002) Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Tartu

.RTF Laadi alla originaalfail 11 lk · .rtf · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LLem Õppematerjali autor

diabeet on salakaval haigus.Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda ülevaade diabeedist kui varjatud ohtlikust haigusest ja anda soovitusi, kuidas vältida selle tõsise haiguse väljakujunemist või arengut. Kuidas diabeeti ära tunda ja kuidas toimida, kui haigus on juba diagnoositud.

diabeet suhkruhaigus insuliin sage urineerimine diabeet veresuhkru tase vererõhk füüsiline koormus

Sarnased õppematerjalid

docx

Diabeet ning selle tüsistused

...............................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.....................................................5 4.1Mis on diabeet?..............................................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia..............................................................................................

Meditsiin

docx

Diabeet

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks

Iluteenindus

docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu,

Toitumisõpetus

doc

Diabeet ja selle tüübid, tüsistuse

SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast

Anatoomia

doc

Diabeet

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6

Bioloogia

odt

Uurimistöö - Diabeet

...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1

Bioloogia

doc

Diabeet

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6

Tervis

doc

Diabetes mellitus

......................................7 HÜPERGLÜKEEMIA.........................................................................................................8 ENNETAMINE................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................10 2 Diabetes mellitus Eesti keeles diabeet ehk suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß-rakud. Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine

Kehaline kasvatus ja sport

Rohkem sarnaseid