Diabeet ja toitumine (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP
DIABEET JA TOITUMINE
Referaat
Juhendaja : Piret Simm, MSc, lektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
2. DIABEETIKU TOITUMINE 4
2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine 4
2.2 II tüüpi diabeetiku toitumine 5
4. SUHKRUASENDAJAD 10
Diabeetikud ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast, kui veresuhkru sisaldus ja kehakaal on normaalsed ning kui need ei mõjuta veresuhkrut ja kehakaalu ebasoodsas suunas. Mõnes mõttes on suhkruasendajad eelistatumad, sest veresuhkru sisalduse suurenemine on pärast nende tarvitamist aeglasem , võrreldes tavalise suhkruga . Tuleb silmas pidada, et diabeetikute tooted sisaldavad ka veresuhkru sisaldust suurendavaid suhkruasendajaid ja nende kogus tuleb arvestada üldkaloraaži hulka. Seda soovitust peavad eriti silmas pidama II tüüpi diabeetikud (Joassoone ja Täht 2003). 10
6. DIABEETIKU STANDARDMENÜÜD 12
7. NÄIDISMENÜÜD 15
Süsivesikute hulk kogu päeva menüüs arvutatakse haige energiavajadusest lähtuvalt. Statsionaari tingimustes kasutatakse nelja diabeetiku dieedimudelit, mis sisaldavad kindla hulga süsivesikuid ( Kiisk 2003). Oleme väljatoonud neist kaks, 300 ja 150 grammise süsivesikute sisaldusega 2 erinevat päevamenüüd. 15
8. ÕENDUSTEGEVUS DIABEETIKU MENÜÜ KOOSTAMISEL 16
9. KOKKUVÕTE 18
10. KASUTATUD KIRJANDUS 19
Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega . Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003).
I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravirežiim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja kogusele ning kasutatavale soola kogusele (Joassoone ja Täht 2003).

2. DIABEETIKU TOITUMINE

Diabeedi tüüp
Toitumis - ja elurežiim
I tüüp ehk insuliinipuudus diabeet (noorusdiabeet)
6-8 söögikorda, kindlatel kellaegadel
konstantne kalorite hulk toidukorral 
aktiivne liikumine
magus kombineerida rasvade ja valkudega
toiduvalmistamisviis mõjutab glükoosi taseme tõusu (värske või keedetud köögivili)
kasutada kiudaineterikkaid toiduaineid
II tüüp ehk täiskasvanute diabeet, mis ei sõltu insuliini kogusest organismis
Piirata toiduenergia hulka: 
naised 1000-1200 kcal  
mehed 1500-1800 kcal 
Suurendada kehalist aktiivsust
Toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada keetmist, hautamist, grillimist. Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012).

2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine

Normaalse kehakaaluga I tüüpi diabeetiku toitumine ei erine omaealiste tervislikult toituvate tervete inimeste omast. Tavaelus on energiavajadus päeviti väga erinev. Seega, mida vabamad soovitakse olla oma igapäevategemistes ja -toitumises, seda osavam peab olema toiduvajaduse ja koguse ning selleks vajaliku insuliini doosi määramisel. Veresuhkrutaseme hea tasakaalu hoidmisel on oluline tarbitavate süsivesikute koguse hindamine igal söögikorral selleks, et valida sobiv insuliinidoos.Normaalse kehakaalu puhul on 10–12 g süsivesikute 2 rakku toimetamiseks vajalik üks ühik toiduinsuliini. Seega on oskuslik süsivesikute hindamine aluseks normaalse veresuhkru hoidmisel (Kerge ja Past 2005)

2.2 II tüüpi diabeetiku toitumine

II tüübi diabeetik peab jälgima oma toidu koguseid, piirama rasvase toidu söömist ja sööma kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida ( vorstid , viinerid, pasteedid , pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor , majonees , või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012).
Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit . Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv , s.h. või. (Vesingi 2011).
II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes . Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas ). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid , ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012).
3. TOIDUAINETE MÕJU
Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju veresuhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine. Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist. Kuid valesti toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist , mille tagajärjel tekib ketoatsidoos ( I tüüpi diabeetikutel) ja mille lõpptulemuseks võib olla koomaseisund. II tüüpi diabeetikutel on oma insuliinieritus alles, seega neil ketoatsidoosi ei teki. Kuid suure veresuhkru sisalduse (20-30 mmol/l) korral võib tagajärjeks olla tõsine vedelikutasakaalu häire ja teadvuse kadu(mitteketootiline kooma ) (Joassoone ja Täht 2003). Suured veresuhkru sisalduse kõikumised võivad põhjustada pikaajalises perspektiivis tõsiseid kroonilisi tüsistusi (nt nägemise halvenemine kuni pimedaksjäämiseni, veresoonkonna ja neerude kahjustused). Seega ongi oluline diabeetikutel jälgida toitumist kogu elu jooksul (Täht 2010).
Diabeetiku toit ei erine tavalisest toidust. Kaloraaž ja toitained on iga päev stabiilsed ning vastavalt diabeetiku individuaalsetele vajadustele toit jagatakse 5-6 toidukorraks. Süüa tuleks iga 2,5-3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru sisalduse suurenemist ja kõikumist suurtes piirides (Vesingi 2011).
3.1 Soovitatavad ja mittesoovitatavad toiduained
Soovitatavad toiduained
Toiduained, mida soovitatakse süüa mõõdukalt
Toiduained, mida ei soovitata kasutada
Jahu, jahutooted
Täisteraleib, kuivikud, kaerahelbed, riis , tatar jt.
Makaronitooted
Lehttaignasaiakesed, manna
Köögiviljad, salatid, puuviljad
Värsked ja külmutatud köögiviljad, türgi uba, läätsed, keedetud kartul ; värsked ja kuivatatud puuviljad; suhkruta puuviljahoidised
Roheline hernes , magus mais, taimeõliga praetud kartulid , kartulikrõpsud
Loomse rasvaga valmistatud kartul ja teised köögiviljad; praeahjus valmistatud rasvaga kartulikrõpsud ja krõbekartul
Supid
Kala-, loomaliha - ja köögiviljasupid
Rasvased supid koos hapukoorega
Kala
Kõik vähese rasvasisaldusega keedetud ja hautatud kalad ilma nahata
Vähese taimeõliga praetud kalad
Angerjas , kalamari, loomse rasvaga praetud kala
Liha
Kana - ja kalkuniliha (ilma nahata), vasika-, küüliku-, lambatalle- ja linnuliha
Rasvata loomaliha, taisink, vasika- või kanavorst, maks (2 korda kuus)
Part, hani , salaamivorst, pasteedid, peekon, viinerid, vorstid, rasvane liha, kodulindude nahk
Mereloomad
Homaar, austrid , merekarbid
Kalmaar, krevetid
Joogid
Tee, kohv, mineraalvesi , madala kalorsusega karastusjoogid
100 % naturaalne mahl , madala kalorsuseda šokolaadijoogid
Alkohol , šokolaadijoogid, iiri kohv
Piimatooted
Rasvata piim, vähese suhkrusisaldusega jogurt , kuni 17 % rasvasisaldusega juustud , rasvata kohupiim , lambajuust
Kuni 30 % rasvasisaldusega juustud, 2 muna nädalas
Rasvane piim, rasvased juustud, sulatatud juustud, kondenspiim, koorejogurt, rõõskkoor
Maitseained
Maitsetaimed , pipar, sinep, maitseainete segud
Vähese rasvasusega salatikastmed
Majonees, täiendav soola kasutamine toidu maitsestamiseks
Rasvad
Rafineerimata õlid, oliivi -, maisi-, päevalilleõlid ja nendest valmistatud vähese rasvasisaldusega margariin
Searasv ja –pekk, ploomirasv, või
Magustoidud
Puuviljasalat(ilma suhkruta)
Rasvata piimatarretis, bešee, puding (ilma suhkruta)
Rasvane jäätis, koore või võiga valmistatud kastmed , magus puding
Küpsetised
Kondiitritooted , mis on valmistatud õli või margariiniga
Koogid , rasvased pirukad, küpsised, maiustused
3.2 Energia ja süsivesikute hulga arvestamine dieedi koostamisel
Ööpäevane rasvavajadus on 1 gramm ühe kilogrammi kehakaalu kohta, millest 50 % peaks moodustama silmaga nähtav rasv ja 50 % peitterasv. Ööpäevane valguvajadus on 1-1,2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Laste puhul on valguvajadus suurem, kuni 2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Ööpäevasest energiavajadusest peaks moodustama 50 % süsivesikud, 20 % valgud ja 30 % rasvad (Joassoone ja Täht 2003).
Ööpäevane toiduainete kalorsus on soovitatav jagada 5-6 toidukorrale päevas eeldusega, et inimesel on tavaliselt hommikupoolikul suurem füüsiline koormus. Ülekaalulised inimesed võivad hilisõhtuse eine ära jätta.
Süsivesikute arvestamiseks toidus on väljamõeldud leivaühikute süsteem. Seda süsteemi kasutades alustatakse energiavajaduse arvutamisest. Saades teada vajaliku süsivesikute, valkude ja rasvade päevase koguse, minnakse üle leivaühikute süsteemile.
Arvestuse aluseks on, et 1 leivaühik (LÜ) on 12 grammi süsivesikuid (Täht 2010).
Toiduainete kogused , mis sisaldavad 10-15 grammi süsivesikuid ehk 1 leivaühik (Täht 2010).
Toiuaine nimetus
Hulk, mis sisaldab 1 leivaühikut
Leib, näkileib
25 grammi, ½ kääru leiba, 2 näkileiba
Piim, keefir , hapupiim
1 klaas
Kartul
Kanamunasuurune(60-70 g), 1 supilusikatäis kartuliputru, 100 g kartulisalatit
Riis
15 g kuivainet või 3 supilusiktäit keedetud
Pastatooted
20 g keetmata või ½ klaasi keedetud
Õun, pirn , apelsin , virsik , kiivi , sidrun
1 keskmine
Õlu
1 pudel (0,33 l)

4. SUHKRUASENDAJAD

Diabeetikud ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast, kui veresuhkru sisaldus ja kehakaal on normaalsed ning kui need ei mõjuta veresuhkrut ja kehakaalu ebasoodsas suunas. Mõnes mõttes on suhkruasendajad eelistatumad, sest veresuhkru sisalduse suurenemine on pärast nende tarvitamist aeglasem, võrreldes tavalise suhkruga. Tuleb silmas pidada, et diabeetikute tooted sisaldavad ka veresuhkru sisaldust suurendavaid suhkruasendajaid ja nende kogus tuleb arvestada üldkaloraaži hulka. Seda soovitust peavad eriti silmas pidama II tüüpi diabeetikud (Joassoone ja Täht 2003).

Veresuhkru sisaldust suurendavate suhkruasendajate energiasisaldus on 4kcal/g, mille tõttu need ei sobi ülekaalulistele inimestele. Kui veresuhkru sisaldus on normis , siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu 1 kilogrammikohta. Täiskasvanud diabeetiukutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, süklamaati ja asesulfaami. Suhkruasendajad , mis suurendavad veresuhkru sisaldust on fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit , ksüliit. Suhkruasendajad, mis ei suurenda veresuhkru sisaldust on aspartaam(canderel), tsüklamaat, sahhariin , asesulfaam (Joassoone ja Täht 2003).
5. ALKOHOLI TARBIMINE
Diabeetikud peavad tähelepanu pöörama alkohoolsete jookide tarvitamisele, sest alkohol sisaldab samuti süsivesikuid ja on põledes kaloriallikas (k.a õlu). See on probleem eelkõige II tüüpi diabeedi puhul. Diabeetikutele on keelatud magusad veinid (lubatud on kuivad veinid) ja liköörid. Teisi, suhkrut mittesisaldavaid alkohole võib tarvitada piiratud koguses. Kangete alkoholide (alkoholisisaldus 35-40% ja rohkem, nagu viin , rumm, džinn, konjak, brändi) ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml (Joassoone ja Täht 2003).
Diabeedik peavad olema teadlikud alkoholi võimalikest kahjulikest mõjudest diabeedile . Alkohol imendub enne teisi toitained ja ei nõua insuliini imendumiseks. Suurim oht diabeetikul alkoholi tarbimisel on hüpoglükeemia. Alkohol võib vähendada normaalset füüsilist reaktsiooni kehas, mis produtseerib glükoosi (glükogenees). Seetõttu, kui diabeediga patsiendid tarbivad alkoholi tühja kõhuga, siis on suurem tõenäosus hüpoglükeemiale. Hüpoglükeemia riski vähendamiseks, tuleks patsienti hoiatada, et ta tarbiks alkoholi koos toiduga; aga süsivesikute tarbimine alkoholiga võib tõsta veresuhkrut (Smeltzer jt 2010).
Alkoholi tarvitamine võib põhjustada liigset kaalutõusu ( kalorirohkest alkoholisisaldusest), hüperlipideemiat ja kõrgenenud glükoosi taste (eriti segajoogid ja liköörid). Vähese kalorsusega või vähem magusaid jooke (nt. hele õlu, kuiv vein) on soovitatud tarbida koos toiduga. Eriti II tüüpi diabeediga patsientidel, kes soovivad hoida kehakaalu kontrolli all, on oluline lisada alkoholi kalorid üldisesse söömisplaani (Smeltzer jt 2010).

6. DIABEETIKU STANDARDMENÜÜD

6.1. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 300 grammi süsivesikuid.
Toit on valmistatud keedetult, hautatult või küpsetades. Süsivesikute sisaldust arvestatakse toiduainete rühmade annuste järgi. Menüü koostamisel valitakse igast toiduainete rühmast 1-2 toiduainet. Toitude kõrgem energeetiline väärtus saavutatakse toiduvalkude arvelt. Arvestamisel kasutatakse ka leivaühikuid. Üks leivaühik sisaldab 10-12 grammi süsivesikuid (Kiisk 2003).
Toiteväärtus
Valke 120 grammi (20% energiast)
Lipiide 80 grammi (30% energiast)
Süsivesikuid 300 grammi (50%)
Energia 2400 kcal
NaCl 4-5 grammi päevas
Vedeliku hulk menüüs 1,5 liitrit päevas
Näidustused
I ja II tüübi diabeedi korral, kui esineb tavalisest suurem energiavajadus.
6.2 Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 250 grammi süsivesikuid
Soovitatakse tarbida osa marjadest , aed-ja puuviljadest toorelt . Toit on täisväärtuslik ja toitainete sisalduselt optimaalne. Põhitoitainete kõrval on tähtis vitamiinide, mineraalide, kiudainete ja vee sisaldus kogu päeva toitumises. Dieedi määramisel arvestatakse veresuhkru väärtusi (Kiisk 2003).
Toiteväärtus
Valke 100grammi (20%)
Lipiide 66grammi (30%)
Süsivesikuid 250 grammi (50%)
Energia 2000 kcal
NaCl 4-5 grammi päevas
Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas
Näidustused
I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb mõõdukas energiavajadus
6.3. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 200 grammi süsivesikuid
Süsivesikute sisaldus on jaotatud ühtlaselt kuuele toidukorrale päevas: kolm põhitoidukorda ja kolm oodet. Süsivesikute sisaldust arvestatakse toiduainete rühmade annuste järgi. Menüü koostamisel valitaks eigast toiduainete rühmast 1-2 toiduainet (Kiisk 2003).
Toiteväärtus
Valke 80 grammi (20%)
Lipiide 53 grammi (30%)
Süsivesikuid 200 grammi (50%)
Energia 1600 kcal
NaCl 4-5 grammi päevas
Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas
Näidustused
I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb tavalisest väiksem energiavajadus, suhkrutõvega kaasnev liigkaalulisus või rasvumus.
6.4. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 150 grammi süsivesikuid.
Vitamiinide ja mineraalainete optimaalne sisaldus tagatakse puuviljade, toormahlade, marjade ja toidulisandite kasutamisega. Vajadusel kasutatakse täiendavalt vitamiinipreparaate. Vedeliku tarbimine on jaotatud 5-6 toidukorrale (Kiisk 2003).
Toiteväärtus
Valke 60 grammi (20%)
Lipiide 40 grammi (30%)
Süsivesikuid 150 grammi (50%)
Energia 1200 kcal
NaCl 4-5 grammi päevas
Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas
Näidustused
I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb tavalisest väiksem energiavajadus, suhkrutõvega kaasnev liigkaalulisus või rasvumus.

7. NÄIDISMENÜÜD

Süsivesikute hulk kogu päeva menüüs arvutatakse haige energiavajadusest lähtuvalt. Statsionaari tingimustes kasutatakse nelja diabeetiku dieedimudelit, mis sisaldavad kindla hulga süsivesikuid (Kiisk 2003). Oleme väljatoonud neist kaks, 300 ja 150 grammise süsivesikute sisaldusega 2 erinevat päevamenüüd.

300 grammi süsivesikute sisaldusega
150 grammi süsivesikute sisaldusega
Hommik- neljaviljapuder (300g), juust (30g), tomat (30g), oakohv (200g), kohvikoor (10g), või (10g), teraleib (35g)
Hommik- neljaviljahelbepuder veega (200g), keedusink ( 30g), tomati-kurgisalat (50g), oakohv (250g), kohvikoor (10g)
Vahepala - võileib värske kurgiga (80g), taimetee ( 200g), õun (130g)
Vahepala- õun
Lõuna- kanapall (150g), hapukoorekaste (75g), kartul (200g), porgand lillkapsaga ( 100g )
Lõuna- kanapall (75), kartul (60g), porgand lillkapsaga (100g), tomati-kurgisalat (50g), tomatimahl (200g), teraleib (35g)
Vahepala- tomatimahl (200g), teraleib (70g), kibuvitsamarjatee (200g), võileib keedusingiga (75g)
Vahepala: kibuvitsamarjatee(200g), keefir(200g)
Õhtu- riisi-piimasupp ( 500g ), keedusink (30g), juust (30g), tomat (30g), või(10g), teraleib (70g), dieetjogurt (180g)
Õhtu- aedviljapada (200g), keedetud muna (40g), tomati-kurgisalat (50g), piim (200g), kummelitee (200g), teraleib (35g)
Hilisõhtu- taimetee (200g), dieetjogurt (180g), võileib munaga (85g), õun (8130g)
Hilisõhtu- taimetee (200g), juust
(30g), teraleib (35g)
300: valgud 126g, lipiidid 86 g, süsivesikud 311 g, energia 2542 Kcal (10665 KJ)
150: valgud 69 g, lipiidid 47 g, süsivesikud 167 g, energia 1401 Kcal (5886 KJ)
Hommik: kaerahelbepuder 300g, keedetud muna 40 g, värske kurk 30g, taimetee 200g, või 10g, teraleib 35g
Hommik: kaerahelbepuder veega 200g, keedetud muna 30g, värske kurk 50g, tomat 30g, taimetee 200g
Vahepala: teraleib 35g, tomatimahl 200g
Vahepala: võileib värske kurgiga 80g, taimetee 200g
Lõuna: frikadellisupp 500g, pirn 130g, sõrnikud 150g, taimetee 200g, teraleib 35g
Lõuna: frikadellisupp 500g, pirn 130g, tomatimahl 200 g
Vahepala: taimetee 200g, võileib värske kurgiga 80
Vahepala: taimetee 200g, keefir 200g
Õhtu: küpsetatud kala 75g, kartulipüree 200g, hapukoorekaste 75g, porgandisalat 100g, keefir 200g, tomat 30g, teraleib 35g
Õhtu: küpsetatud kala 75g, kartulipüree 100g, porgandisalat 100g, taimetee 200g, teraleib 35g.
Hilisõhtu: taimetee 200g, dieetjogurt 180g, võileib juustuga 80g.
Hilisõhtu: taimetee 200g, võileib juustuga 80g.
300: valgud 123g, lipiidid 90g, süsivesikud 307g, energia 2507kcal (10516 KJ)
150: valgud 75g, lipiidid 53g, süsivesikud 173g, energia 1453 kcal (6093KJ)

8. ÕENDUSTEGEVUS DIABEETIKU MENÜÜ KOOSTAMISEL

Toitumisoovitused diabeetikule:
• Kasutada või asemel margariini, taimeõli.
• Lihalt eemaldada nähtav rasv, vältida vorste , viinereid, sardelle, pihve.
• Sealiha asendada kala-, kana- ja vasikalihaga.
• Toiduvalmistamisel eelistada keetmist ja hautamist, süüa 3-5 korda päevas.
• Kasutada võimalikult madala rasvasisaldusega (rasvata või 1%) piimatooteid ning vältida rõõsa ja hapukoore kasutamist.
• Kasutada vähese rasvasisaldusega juustu, kodujuustu ja kohupiima.
• Viljatoodetest eelistada täisteratooteid.
• Kasutada rohkelt köögi- ja puuvilju.
• Tarbida põhitoidu korra ajal kas kartulit, riisi, makarone, tatart.
• Soola kasutada mõõdukalt.
Tuleb õppida arvestama toidu süsivesiku-sisaldust ja toiduainete vastastikkust asendamist, võimalusel konsulteerige diabeediõe või arstiga ( Tammer 2012).

9. KOKKUVÕTE

Töö eesmärgiks oli lühidalt tutvustada toitumise olulisust diabeedi kahe tüübi puhul. Diabeetiku dieediga püütakse säilitada hea veresuhkrutase, vältides hüper- ja hüpoglükeemiat. Põhirõhk oli asetatud sobivate toitainete ja koguste kasutamisele. Kui hoida söömine kontrolli all, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu , võib II tüüpi diabeetik hakkama saada ilma ravimeteta või vähemalt lükkub medikamentoosse ravi alustamine märgatavalt edasi.

10. KASUTATUD KIRJANDUS

Kerge,J., Past,M. (2005). Diabeet I tüüp. Eesti DiabeediLiit www. diabetes .ee/ dokumendid /diabeet-1-tyyp.pdf (12.02.2013)
Tammer, U. (2003) Eesti DiabeediLiit www.diabetes.ee/diabetesartikkel.php?lk=13612 (10.02.2013)
Joassoone, K., Täht, E. (2003). Haiguspuhune toitumine. Tallinn
Kiisk, L. (2003). Ravitoitlustamine. Tartu
Smeltzer, S. C., Bare , B. G., Hinkle, J. L., Cheever, K. H. (2010). Brunner & Suddarth's Textbook of Medical-Surgical Nursing. Twelfth Edition.
Täht, E. (2010). Haigused ja toitumine. Tallinn
Vesingi, M. (2011). Tervise hoidmise toidud. Diabeetiku kokaraamat. AS Ajakirjade Kirjastus