tavaliselt 1–2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes. ◼Haigus algab järsult ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. ◼Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. ◼Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning • Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. • Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. EBOLA ◼Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste
aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena - iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Noroviirusele on tüüpiline vesine roe, juhul kui aga roojas on kas verd või lima, siis ilmselt pole tegemist noroviirusnakkusega. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. Haigusnähud kestavad tavaliselt 24 kuni 60 tundi ja tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. Kuivõrd kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada suurt vedelikukaotust, siis noroviirusnakkuse korral ongi see kõige suuremaks ohuks tervisele. Eriti tundlikud on vedelikukaotusele nii väikelapsed kui vanemaealised ja mõne kroonilise haiguse, nagu suhkruhaigus jms põdejad. Samas on uuringud näidanud, et umbes kolmandikul nakatunutest
väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B- hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. Teistel haigestunutel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil haigusnähte ei ilmne, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid
personali heaolule (Isola jt.2005: 146). 6 1.4 Kognitiivsete võimete nõrgenemine Ilmneb loogilisemalt Alzheimeri haiguse puhul, mil muutused puudutavad laialt kogu ajutegevust. Alguses on häiritud uue õppimine, lähimälu ja lisandub unustamine. Juba haiguse varajases staadiumis väheneb otsustusvõime, tegevusvõime aeglustub ja ärkvelolek ning täpsust nõudvad oskused nõrgenevad. Haigestunutel on raskusi sõnade leidmise ja arvutamisega. Alzheimeri haigust võib varases perioodis diagnoosida testidega, mida saab mõõta meenutamise raskuste, keeleliste probleemide ja tegevusvõimega. Keskastme Alzheimeri tõbe põdevate lähimälu on olematu, kõne tootmine raskendatud, nad on desorienteeritud ja neil on kujutlusvõimega probleeme. Probleemseteks muutuvad osavust nõudvad tegevused. Tasapisi kaovad õpitud oskused ja abstraktse mõtlemise võime
[5] Enamik hospitaliseeritud A (H5N1) patsientidest on vajanud 48 tundi pärast haiglasse saabumist hingamisaparaadi abi, samuti intensiivravi multiorganpuudulikkuse ja hüpotensiooni tõttu. Lisaks empiirilisele ravile laia spektriga antibiootikumidega on enamikku patsiente ravitud viirusevastaste ravimitega ja kortikosteroididega. Kõige parem tulemus on olnud varajasel ravi alustamisel viirusevastaste ravimitega. Nendel haigestunutel, kes jäid ellu, paranes seisund kahe-kolme päeva jooksul pärast ravi alustamist oseltamiviiriga. Letaalse kuluga juhtudel on hoolimata varajasest ravi alustamisest oseltamiviiriga haigusnähud süvenenud ja kurgust võetud analüüsis pole viiruskoormus alanenud. 6 Sümptomid Esimesteks haigusnähtudeks on enamikul patsientidest olnud kehatemperatuuri tõus üle 38 ºC ja samal ajal alumiste hingamisteede sümptomid
Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat. Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused) Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest
annaabi.ee 
