Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...
,,Inger" M.Traat Ingel Uunvald oli ühes Hiiumaa Internaatkoolis inglise keele õpetaja, mille oli ta ise 10 aastat tagasi lõpetanud.. Ta oli väga tore ja lahke inimene, kuid samas järjekindel ja phimõtetega noor naine. Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud.
Nii ta siis elaski oma sõbranna Tirtsu juures ja töötas koos temaga turul.Kodust ära läinud hakkas ta ka pidudel käima kus kohtus Albertiga,kellesse ta ka armus. Ja nii siis juhtuski, et Emma jäi lapseootele.Albert, aga oli vaba hing kellel polnud kohustusi kes lihtsalt oli tüüpiline elupõletaja.Nii siis Emma otsustasgi, et annab lapse ära, sest abort on tema jaoks kui mõrv, sest kellegil pole õigust võta teise elu.Haiglasse jõudes on seal, aga segadus kuna ämmaemand Kiur on viimast päeva ja uus noor arst esimest päeva tööl.Nii siis lähebki Emma sünnitama otsusega, et jätab lapse maha.Kiur, aga pakub talle abi andes talle pisikese korteri tingimusel, et naine lapse alles jätab.Nii siis kolibki Emma oma väikse pojaga,kelle nimeks sai Kiur,oma korterisse. Aja möödudes tuleb ka Albert tema juurde.Nii nad, siis elavad koos kuni Emma uuesti rasetaks jääb.Emma, aga teab et ei saaks uue lapsega hakkama ja nii satubki ühel päeval Emma teele Siim
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Gepard Acinonyx jubatus Karl Kiur Saar Välimus · Välimuselt võib meenutada gepard kõrgejalgset kassi · Kere on teiste kaslastega võrreldes lühem, jalad aga väga pikad, peened ja saledad, ent tugevad · Küünised pole sissetõmmatavad Välimus · Saba on pikk, peenike ja ühtlaselt karvadega kaetud · Pea on väike, karv lühike ja hõre · Turjal paikneb madal lakk · Üldvärvus on liivakarva kollakas · Peaaegu kogu keha on tihedalt kaetud mustade laikudega Elupaik · Üldiselt elavad gepardid erakuina või paariti, kui mitte arvestada sigimisperioodi · Tasandiku kõrbete ja savannide asukas Toitumine · Tema põhisaagiks on gasellid, dzeiraanid ja muud väikesed antilooplased, mõnikord arhaarid · Toitub ka jänestest ja lindudest · Saakloomale hiilib ...
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab ...
viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Hannes Võrno ja kreisiraadio Hannes Võrno kuulub ka komöödiarühmitusse ``Kreisiraadio``, mis on koosneb kolemest mehest Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno. Idee sai alguse aastal 1993, esialgu esinesid mehed Kuku Raadio samanimelises meelelahutussaates, hiljem ilmusid nad ka Eesti
Metskits Capreolus capreolus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus • Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest
Euroopa naarits Mustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on
kiindumust. Kirgede lõkkele löömine ei tähendanud aga, et need ei vaibuks. Mees oli mõelnud, et kui ta ehk lahutaks end oma praegusest abikaasast ja abielluks Ingeriga, kas ka sellel suhtel ei tuleks kord lõppu. Sama olukord oli Riinal. Tema abikaasa elas nimelt suurlinnas. Kuna naine aga töötas koolis, siis pidi ta suvevaheaja lõppedes sinna tagasi minema. Mees ei suutnud aga sellises üksildases kohas elada. Kui Riina, Kiur, Inger ja Arne reisil tagasi tulid, levisid ühe kooliõpilase kaudu kuulujutud Riina ja Kiuri oletatavast suhtest. Õpetaja oli aga nõutu, sest ta poleks osanud seda oma abikaasale seletada. Kuigi nad olid peaaegu lahutuse äärel, otsustasid nad siiski veel üks kord uuesti proovida. Hiljem tuli aga välja, et Riina abikaasal oli siiski järjekordne armuke olnud. Ingeri sõbranna Aet väitis alati, et tema ei või armastada, talle on sõprus piisav. Ta oli aga
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad
Kõigepealt vallutati säde all olev linnus. Hiljem mindi Ümera jõe juurde, kuna teati, et vastased sealt poolt tulevad. Peideti endid metsade taha ning kui vaenlane juba kohal, rünnati teda ennast või vaenlast selja tagant. Ott oli ka Vellole vahepeal öelnud, et Ümera jõe juures tuleb puhas töö teha selle jõe äärde ei tohi halbu mälestusi jätta, vaid ainult häid. Vello viis eestlased võiduni, kuid langesid Ott (oli vastamisi Kaupo (liivlaste vanem) pojaga), Kiur (tappis Rahi) ning Vaike. Kiuri viimased sõnad olid umbes sellised, et oli ilus päev ei teagi kas veel kunagi tuleb sarnaseid. Tagasi oma maale suurte saakidega jõudes olid kõik õnnelikud, kuid kurvad langenute pärast. Saaki jätkus kõigile. Langenud põletati hiljem hiides mäe otsas ära. Lembi oli aru saanud, et ristiusk ei ole midagi ning oli mustad riided seljast visanud ning pähe kallatud ristivee maha pesnud. Leini aga jäi ikka ristiusustatud. Vahepeal
sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta neid paremini näeks, siis eelistab ta valgusrikkaid jahimaid: metsasihte, lagendikke. Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole laskuma, siis alustab laulu. See laul aga on väga katkeline just nagu ta lendki, sageli kaasneb veel saba vibutamine. Oma pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel, see on ligi kuu peale tema saabumist talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Kaitsealal on registreritud järgmised III kategooria kaitsealused taimeliigid: niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), karulauk (Allium ursinum), mets-kuukress (Lunaria rediviva), emaputk (Angelica palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Väike vesiroos Tolkuse rabas, vareskold luidetel. Kaitsealused loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur, merikotkas, musträhn jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Adinistratsiooni ei asu. Rannametsa-Soometsa looduskaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 12 sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. RannametsaSoometsa piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 8
1674 1614 Kivastik Rain Rapla 04:29:41 M35 575 990 Kivi Riho Valga 03:34:29 M35 1859 2120 Klaasmägi Margo Lääne-Viru 04:42:24 M35 387 306 Klampe Indrek Võru 03:23:48 M35 688 872 Klesmann Villu Harju 03:40:34 M35 2280 1895 Klettenberg Ivo Tallinn 05:26:12 M35 1141 1268 Klicner Tomas Leedu 04:03:11 M35 2071 2780 Klippberg Kiur Läänemaa 04:57:54 M35 1060 2384 Kneza Dzintars Läti 03:58:59 M35 94 116 Koch Kaupo Tallinn 03:00:35 M35 11 15 Kodanipork Raido Tallinn 02:44:24 M35 1040 2193 Kokka Jaak Võru 03:57:41 M35 665 254 Kokunov Andrey Venemaa 03:38:57 M35 1266 1420 Kolk Majo Pärnu 04:08:20 M35 453 555 Kolns Juris Läti 03:28:11 M35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
