Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
XXX
Eesti maastikurajooni ülevaade
KÕRVEMAA
Iseseisev töö õppeaines „Eesti loodusgeograafia“
XXX
Juhendaja : XXX
Tartu XXX
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 4
1.1 Kõrvemaa asend 4
1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused) 5
1.3 Reljeef e pinnamood 5
1.4 Vetevõrk 6
1.5 Mullastik 7
1.6 Taimestik 7
1.7 Loomastik 8
2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST 9
3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE 10
4. HINNANG INIMMÕJULE 11
4.1 Negatiivne inimmõju 11
4.2 Positiivne inimmõju 13
4.3 Kultuurilugu 14
KASUTATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla . Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Šveitsiks.
Lisaks mitmekesisele pinnamoele on piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must- toonekurg .

1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST

1.1 Kõrvemaa asend

Kõrvemaa (Vahe-Eesti madalik) on Eesti maastikurajoon pindalaga 3130 km2 pikkusega ligi 110 km ja laiusega kuni 40 km. Kõrvemaa kui sõna tähendab muinasaegse nimena iidset metsaala . Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline ja piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga, edelas Navesti jõega. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsaimad on Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa.

1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)

Kõrvemaad iseloomustavad rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus . Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased .

1.3 Reljeef e pinnamood

Kõrvemaal on mitmekesise pinnamoega metsade-, soode- ja järvederikas maastik . Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud. Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed . Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%).
Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu , Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv - moreen , liustikujõe kruusliiv , mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate . Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas Vatku –Ilumäe– Palmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool.
Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõuna–edela-sihilisi (10–15 m kõrgusi ja 1000–1500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast , enamasti 10–15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas ( Lelle – Viitna –Paide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid . Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud ( Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid . Pikimad on Aegviidu –Paukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), Kulli –Koitjärve (8 km, 92 m) ja Ohepalu–Viitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 55–75, lõunaosas 40–60 m kõrgusel.

1.4 Vetevõrk

Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Kokku on neid ligikaudu 120. Kõik suuremad väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades. Suurim neist on soosaarte ja järvedega Epu- Kakerdi soostik (364 km²). Suurimad sood on Vonka soostik, Ohepalu soo, Pakasjärve raba , Koitjärve raba ja Suru Suursoo . Eriti järverikas on Kõrvemaa põhja- ja kirdeosa, seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed. Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla. Põhjaosa veestavad Loobu, Valge-, Jägala, Soodla ja Pirita jõgi. Viimase kolme jõe vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas.
Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus

1.5 Mullastik

Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas on valdavad madalsoomullad , moreenisaartel leostunud ja leetjad, liivastel tasandikel leet -gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud ( mineraal )muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad . Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad.

1.6 Taimestik

Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus - ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused. Metsasus on suur – 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid.
Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava koostajale teadaolevalt teostatud pole. Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 oli puittaimed ja 444 rohttaime. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivad märkimist muda - ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.), vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt.
Tõenäoliselt tuntuim Põhja – Kõrvemaa kaitsealune taimeliik on mägi – lipphernes (Oxytropis campestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil on tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi.

1.7 Loomastik

Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis , sookurg ja teder . Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael -part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) – ning suurkiskjate elupaigaks . Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud.

2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST

Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Šveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad , sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid. Põhja-Kõrvemaal on võimalik läbida mitmeid kilomeetreid pikki matka - ja loodusradasi. Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega.
Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi – Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus; Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus; Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus.
Kõrvemaa on rikas ka loodusvarade poolest, kuid kuna see on kaitstud Kõrvemaa maastikukaitsealaga (kogupindalaga 20 390 ha), mis jaguneb omakorda mitmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, on inimtegevus ja loodusvarade ammutamine antud piirkonnas üsna piiratud. Osa Kõrvemaast kaitseb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas (pindalaga 13 086 ha). Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alal esineb nt vähesel määral Põlevikivi (130 km2).

3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE

Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints , kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike.
Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kaitstakse liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi ning kooslusi. Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad.
Viru raba Lahemaa rahvuspargis
Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega.
Kaitsealal pesitsevad mitmeid kaitsealuseid linnuliikide ning ka taimeriigist on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Kõik kaitse all olevad objektid, linnu- ja loomaliigid on väärt säilitamist ning on omakorda suureks turismimagnetiks. Loodushuvilistele on rajatud ka palju matkaradasid.

4. HINNANG INIMMÕJULE

Inimmõju on Kõrvemaal suure huvi ja külastatavuse tõttu vältimatu. Küll aga kannavad olulise negatiivse inimmõju eest hoolt tänasel päeval kehtivad maastiku- ja looduskaitsealad koos nende alla kuuluvate piirangu- ja sihtkaitsevöönditega.

4.1 Negatiivne inimmõju

Toome välja näited negatiivsetest mõjuritest, mida inimesed Kõrvemaal paraku endaga kaasa toovad, kuid mille ära hoidmiseks juba kindlad reeglid rakendatud on.
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on mootorsõidukitega liiklemine kaitsealal keelatud põhjusel, et tingituna kaitseala suurest külastatavusest, avaldab mootorsõidukitega liikumine ülemäärast survet siinsetele maastikele ja kooslustele. Kuna maastik on geograafiliste iseärasuste tõttu raskesti ligipääsetav, siis kaasneb mootorsõidukitega ka märkimisväärne surve kaitseala teedele, mistõttu peeti kaitsekorra väljatöötamisel põhjendatuks piirata mootorsõidukite kasutamist alal.
Samuti on metsade majandamisel on otsene ning enamasti negatiivne seos kaitseala kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide seisundi säilitamisega, kuna enamasti kaasneb piiranguteta või väheste piirangutega metsa majandamisel väärtuslike liikide ja koosluste kadumine või nende levikualade vähenemine. Seetõttu on seatud ranged piirangud kaitsealametsade majandamisele.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Nii välditakse liigset reostust ning metsatulekahjude oht väheneb, kui inimesed vaid õigete tingimustega kohtades lõket teevad.
Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Šotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon , paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud .
Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe . On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit.
Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal
Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel tundub kauge minevik, on tänasel päeval aktuaalne Soodlasse valitsuse poolt rajatav Kaitseväe keskpolügooni uus harjutusväli. Ehkki Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal soomusmasinad sõitma ega tulistama ei hakka, on see ohuala , kus õppuste ajal inimesed viibida ei tohi. Samuti on plaan laiendada praeguse keskpolügooni ohualasid. Mõlemad ohualad sulgetakse kuni 90 päevaks aastaks, mistõttu ka matka- ja suusaradade kasutamise võimalus selleks ajaks kaob. Kuigi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse taktikalisi harjutusi, et mitte takistada looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kaob külastajatel võimalus endises mahus looduskaunites kohtades viibida.
Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit.

4.2 Positiivne inimmõju

Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud.
Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve loodusrada 5 km, Liiapeksi – Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide.
2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu- Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik Perakülast Aegviiduni (192 km), mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib ka Kõrvemaad ning koguni üheksat maakonda 820 kilomeetril.
RMK rajad on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest. Samuti on RMK erinevatesse piirkondadesse loonud mitmeid ametlike laagripaiku, telkimisaladest lõkkekohtadeni.
Positiivse mõju allikana võib välja tuua ka Sportlandi Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse, kes Kõrvemaal matkajatele, spordisõpradele ja puhkajatele palju võimalusi aktiivseks puhkuseks pakuvad, seejuures tagades maastiku- ja looduskaitselise eesmärgi.

4.3 Kultuurilugu

Vaatamata hõredale asustusele on Põhja-Kõrvemaal olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kulli talu peremeest Kulli Jüri võib pidada üheks esimeseks eesti soost haritlaseks 18 sajandi teisel poolel, kes oli tuntud vennastekoguduse organisaator ja ettelugeja. Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu.
Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit “Kõrboja peremehe” tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi.
Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu.
Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder , tantsumemm A. Raudkats , Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen.
Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kus kasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine .
1936. Aastal, kaks nädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis Kõrvemaal Eesti korvpallikoondis. Kuni 1953. aastani oli seal pioneerilaager. Nõukogude võimu algusaastatel ja II maailmasõja ajal peitsid end Põhja-Kõrvemaa metsasügavustes paljud uue võimu vastased.

KASUTATUD ALLIKAD

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvemaa_maastikukaitseala
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-K%C3%B5rvemaa_looduskaitseala
http://vanaveeb.kuusalu.ee/keskkond%20ja%20infastruktuur/loodus/loodusressursid
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rvemaa1
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvemaa
http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1550
http://www.korvemaa.ee/korvemaa-kui-eesti-looduse-kullafond
http://www.korvemaa.ee/teenused/matkamine
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Uudised/PK_KKK_vaheversio_avalikustamisele.pdf
http://sonumitooja.ee/soodla-harjutusvali-on-275-paeva-aastas-koigile-avatud/
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov00/jussi.ht m
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Korvemaa.pdf
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/korvemaa.html
http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee