Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m Saba pikkus: 0,60,8 m Kaal: 65 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt
K , (. Félis silvéstris cátus) -- , ( ) «-». , -- . . (Felis silvestris catus) (Felis silvestris). , -- , , . 600 , 200 , ( ) (), . 10 000 , . 60 , 25--35 . , , ( ). , « », 121,9
Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue. Suspendisse dui purus, scelerisque at, vulputate vitae, pretium mattis, nunc. Mauris eget neque at sem venenatis eleifend. Ut nonummy. Fusce aliquet pede non pede. Suspendisse dapibus lorem pellentesque magna. Integer nulla. Donec blandit feugiat ligula. Donec hendrerit, felis et imperdiet euismod, purus ipsum pretium metus, in lacinia nulla nisl eget sapien. Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 1. Teema Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna
2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidamismeetodid Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid
(mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine) · Linné süsteem lähtus liikide muutumatuse printsiibist, seega ei peegelda loomade evolutsioonilist sugulust. · Binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) perekond, teine liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus (kodukass), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) koer. Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné) · Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi. · Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga
· Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm · Elab looduses kuni 15 · Kaalub 12-25 kg aastat · Sabapikkus 11-25 cm · Eestis elab umbes · Hambaid 28-30 700-1000 isendit · Tiinus kestab 74 · Päevas võib läbida päeva kuni 20 kilomeetrit Veel ilveste liike · Harilik ilves Lynx lynx · Ibeeria ilves Lynx pardina Kasutatud kirjandus · David W. MacDonald ja Briscilla Barrett "Euroopa imetajad" · http://Images.google.com
B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides
B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides
vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora SUGUKOND Kaslased Felidae PEREKOND Kass Felis LIIK Ilves Felis lynx 1.4 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus
Teda kutsutakse weasel catiks, kuna ta ei näe välja nagu tavaline kass. Inglismaal kutsutakse neid Otter catiks, Prantsusmaal Jaguarondiks, Saksamaal Wieselkatzeks või Eyraks. Neil on väikesed pead ja kõrvad asetsevad neil väga madalal. Nende keha on pikk ja neil on lühikesed jalad. -4- Jaguarundi Jagurarundid on väga haruldased kiskjalised. Jaguarundi ladina keelne nimi on Felis yaguaroundi. Jaguarundide kehapikkus on 0,55 kuni 0,77 meetrit. Turjapikkus on 0,33 kuni 0,4 meetrine. Neil on teravnev koon ja lühikesevõitu jalad mis on üldistes proportsioonides pigem kärplane kui kaslane. Jaguarundid kaaluvad 4,5 kuni 9 kilogrammi. Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga.
Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma populaarseim lemmikloom. Geneetilised uuringud on näidanud, et praeguste kodukasside DNA on täiesti ühtelangev Lähis-Idas elava metsiku Ookerkassi ehk Liibüa kassiga (Felis silvestris lybica). Eeltoodule tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast. Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu inimesedki.
väikesed karjad Kiskjalised Tüvepikkus 80… Kõrvade otsas Jooksuaeg on Üksikeluviisiga, Valgejänes-kõige Eestis on lubatud Jälg on nagu Ilves 130 cm mustad tutid. veebruar-märts. suure tähtsam. jahti pidada. kodukassil, kuid Felis lynx Mass 12…25 Pojad sünnivad territooriumiga. Kõik imetajad suurem. (32) kg aprillis, mais. Aktiivne hämaras kuni metskitse ja öösiti. suuruseni, linnud.
Erinevalt teistest kaslastest on mägikassidel hästi arenenud kuulmekile, mis näitab, et ta kuulub perekonda Oreailurus. Jaguarundi (Herpailurus yaguarondi) Jaguarundi on väike kaslane, kelle suurus ei ületa kodukassi oma. Sõna jaguarundi tuleb Guaraani indiaani keelest "yaguarundis." Teised nimetused jaguarundi kohta on: saarmas kass, nirk kass ja eyra. Kuigi jaguarundi on väga spetsiifilise välimusega, rühmitati ta algselt perekonda Felis. 1993. aastal loodi eraldi perekond kaslaste taksonisse, kuhu liigitati jaguarundi. Praeguseks on avastatud 8 jaguarundi alamliiki.Jaguarundi elab 10 kuni 20 aastaseks. Võrreldes teiste Lõuna-Ameerika kaslastega on jaguarundil pikem keha ja küllaltki lühikesed jäsemed. Jaguarundi karva värvuseid on kaks: hallikas-must ja punakas-pruun. Erinevalt teistest samas piirkonnas elavatest kaslastest on jaguarundi keha ilma laigude ja triipudeta. Troopilistes
Jürgen Koll 2s klass Ilves ( Lynx lynx ) Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat. Välimus Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jook...
Eluslooduse süstemaatika *Takson süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid
pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-linn parentes-vanemad pater-isa pensum-ülesanne pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve
1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Karl Martin Sinijärve, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. hiljem on ta avaldanud peamiselt proosat, samuti ülevaatlikke aimeteoseid anarhismi ja pungi ajaloost 2007. aastal kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Riigikogu valimistel ja sama erakonna nimekirjas ka 2009
Johnny Rotten näitas punkaritele kõhtu ka kasutas esinemist ründavateks sõnumivõttudeks. Kristel Reinsalu Referaat 4.Eesti Punk bändid 1976 Aleksander Müller ,Irwin Art project ,Subway Sect 1979 Cheese, Pära Trust, The Rebels, Sex Telegramm 1980 Ajutine Valitsus, Generator M, Propeller, Punk T, Saudi-Aaraabia 1981 Illegaalne Büroo, Kopli Otell, Punktiir, S.V. 1982 Teine jaoskond, Uus kanalisatsioon, Veljekije Luki, Verine Pühapäev. 1986 Anti, Felis Ultramarnius, Geberanax, J.M.K.E., Singer-Vinger 1987 Anonüümne AK, Armageddon, Kuues Kolonn, Ne Zdali, Pahad päevad, Pro, Röövel Ööblik, Timukate klooster, T-Rull, Uuestisünd, Vennaskond D, V.P.L. 1988 Alice Tisler, Ave Luna, NS põrgu, Onu Bella ja Öörahu, PMV, Päikesejänku&Pori-Ori Kissat, The Un Concern Kokkuvõte Ühesõnaga Punk ei ole muusika Punk on elustiil. Kristel Reinsalu Referaat Kasutatud kirjandus http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|
kooslus, ökosüsteem, maastik, biosfäär Molekul-organell-rakk-kude-organ-organsüsteem-organism-populatsioon-liik- kooslus-ökosüsteem-biosfäär? Eluslooduse süstemaatika Domeen (Domain) Eukarya Eukarüoodid Riik (Kingdom) Zoa Loomad Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass Liik (Species) Felis lynx Ilves TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele
SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis: -laadsed, nt roosilaadsed) SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased, inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne) PEREKOND (Loomariigis: kass, koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits, maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne) LIIK (Loomariigis: Homo sapiens mõtlev inimene, Felis lynx ilves; Taimeriigis: Rosa canina koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad. 10. Loomulik ja kunstlik süsteem. Loomulik süsteem 17.saj John Ray loodud, mille all ta mõistis klassifikatsiooni, mis kajastaks loomise jumalikku korda
RAKVERE GÜMNAASIUM ILVES Referaat Ilves ehk Lynx lynx on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvese ladinakeelses nimes Lynx lynx viitab esimene Lynx perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja
Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad.
aretuse tulemus. (Joonis 1.1Error: Reference source not found) Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi (Sillaots, 2013) 6 2 Kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom. Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana- Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest
korrastada, kuid mingit toiteväärtust sellel ei ole. 13 10.HUVITAVAD FAKTID KASSIDE KOHTA 1.Kasside süda lööb 110 - 140 korda minutis. 2.Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. 3.Kassidel on 5 selgroolüli rohkem kui inimestel. 4.Kasside normaal kehatemperatuur on umbes 40` C kõrgem kui inimesel. 5.Keskmine kass kaalub kuni 5 kilo. 6.Kasside ladinakeelne nimetus on Felis catus. 7.Kassiarmastajaid nimetatakse ailurofiilideks. 14 KOKKUVÕTE Mina õppisin seda referaati tehes palju uut ja põnevat kasside kohta. Kuigi ma tean, et kassidest võiks kirjutada kasvõi 100 lehegülge kasutasin ma paari raamatut, et välja tuua kõige elementaarsemad asjad kasside kohta. Samuti kasutasin ma oma uurimistöö tegemisel isiklikke kogemusi, kuna mul on olnud eluaeg kassid.
4. Selts sarnaste tunnustega sugukondade rühm 5. Klass sarnaste tunnustega seltside rühm 6. Hõimkond sarnaste tunnustega klasside rühm 7. Riik sarnaste tunnustega hõimkondade rühm. Süsteem on hierarhiline iga madalamat järku üksus kuulub kõrgemat järku üksusesse. Süstemaatika üksus Näited Liik a) Tark inimene (Homo sapiens) b) Ilves (Felis lynx) c) Võsaülane ( Anemone nemorosa) Perekond a) Inimene b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid
inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48
Kuigi nende suurus on vägagi erinev kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid". Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid (Felis), nagu näiteks kodukass, metskass, ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, irbis. Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele
kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits · ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga · valged nii mokad kui ka alalõug · elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel · söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi, ära ei ütle ka lindudest ja pisiimetajatest · kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse ! ILVES Felis lynx L. · söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib · ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks · tüvepikkus 80...130 cm · 12...25 (32) kg · Eestis ligikaudu 700...1000 isendit · meie metsade ainukene kaslane · kõrgete jalgadega ja ümara peaga · kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid · värvus võib ilvestel varieeruda
procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) mäger (Meles meles) mäger (Meles) kärplased (Mustelidae) karu, pruunkaru (Ursus arctos) karu (Ursus) karulased (Ursidae) harilik saarmas (Lutra lutra) saarmas (Lutra) kärplased (Mustelidae) harilik ilves (Lynx lynx, Felis ilves (Lynx) kaslased (Felidae) lynx) hallhüljes (Haliochoerus hallhüljes hülglased (Phocidae) grypus) (Halichoerus) pringel (Phocoena Phocoena) pringel (Phocoena) pringellased (Phocoenidae) metssiga (Sus scrofa) siga (Sus) sigalased (Suidae) punahirv (Cervus elaphus) hirv (Cervus) hirvlased (Cervidae) põder (Alces alces) põder (Alces) hirvlased (Cervidae)
väga kasulik, mõistmaks pärilikke haigusi ja geenide toimimist, samuti vananemise geneetikat. Hamster (Cricetus) ja teised närilised on imetajatest kõige tavalisemad katseloomad. Laialt levinud rakukultuuriks on hiina hamstri munasarja rakud, mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias. Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks
ookerkassi. (Vikipedia 2011) 1.1.Esimesed kassid Esimesed teadaolevad andmed harmoonilisest kooselust kassidega pärinevad Vana-Egiptusest (joonis 1) 3000 aastat e.m.a. Kodukassi esivanemateks peetakse arheoloogiliste uuringute tõendusmaterjalide põhjal Aafrika metskassi. Aafrika metskasse peetakse ka praegu väga paljudes peredes lemmikloomadena. Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringute põhjal pole suudetud DNA alusel kodukassi Aafrika metskassist eristada. Seevastu Euroopa metskassi (Felis sylvestris sylvestris) ja kodukassi eristamisel on leitud mitmeid tõendeid, et kodukassi eellaseks on just Euroopa metskass. Teadlased ja ajaloolased usuvad, et Aafrika metskassid sisenesid Egiptuse Niiluse jõe kallastele hiirte ja rottide jahtimiseks. Sel viisil hakkasid inimesed neist lugu pidama. (Purina 2011) Joonis 1. Kassi kuju. (Cats History In Egypt 2011) 1.2.Kassid ja inimesed Kassidel oli inimese lähedal elades suurem tõenäosus ellu jääda ja rohkem järeltulijaid hankida
All are prized for their economic value. Laurisilva is a unique type of subtropical rainforest found in few areas of Europe and the world: in the Azores, and in particular on the island of Madeira, there are large forests of endemic Laurisilva forests (the latter protected as a natural heritage preserve). There are several species of diverse mammalian fauna, including the fox, badger, Iberian lynx, Iberian Wolf, wild goat (Capra pyrenaica), wild cat (Felis silvestris), hare, weasel, polecat, chameleon, mongoose, civet, brown bear (spotted near Rio Minho, close to Peneda- Gerês) and many others. Portugal is an important stopover for migratory birds, in places such as Cape St. Vincent or the Monchique mountain, where thousands of birds cross from Europe to Africa during the autumn or in the spring (return migration). Most of the avian species congregate along the Iberian Peninsula since it is the closest stopover between northern Europe and Africa
Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
Raffles Museum and Library at Singapore "The tail which distinguishes these cats may be clubbed or kinked, very short or of medium length, and the animals themselves of many colours - plain, piebald, or patterned." He also wrote "A fair proportion of the cats of Singapore seen in native villages are short-tailed animals with a kinked tail. There would [be], I should say, three or four kinks. In colour they may be tabby, or boldly black and white. As a point of interest it may be noted that Felis planiceps [Flat-Headed Cat], one of the wild species of the peninsula, tends to resemble the domestic Malay cat in the matter of tail." The cat writer HC Brooke, who had an interest in the Malay cat, wrote that F planiceps and the domestic cat were unlikely to be inter-fertile. Mr H O Forbes had exhibited a bobtailed Malay cat to the Liverpool Biological Society and shown the cause of the knotting to be the development of wedge-shaped cartilages between the tail vertebrae
Lammas Ovis aries 27 54 Kits Capra hircus 30 60 Pühvel Bubalus bubalis 24 48 Veis Bos taurus 30 60 Jakk Poephagus grunniens 30 60 Eesel Equus asinus 31 62 Hobune Equus caballus 32 64 Naarits Mustela vison Brisson 15 30 Kass Felis catus 19 38 Koer Canis familiaris 39 78 Rebane Vulpes vulpes 19 38 Reesusmakaak Macaca mulatta 21 42 Simpans Pan troglodytes 24 48 Inimene Homo sapiens 23 46 15 Mitootilise tsükli erinevate osade ajaline jaotus on järgmine: G1 30-50%; S 30-40%; G2 10- 20%; M 5-10%.
annaabi.ee 
