Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad. Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad end ka tagakäppadele ajavad (mitte ründamiseks). 1 Pruunkaru alamliigid euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) süüria pruunkaru (U. a. syriacus) siberi pruunkaru (U. a. beringianus) kamtsatka pruunkaru (U. a. piscator) atlase karu (U. a. crowtheri) grislikaru (U. a. horribilis) kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud mehhiko pruunkaru (U. a. nelsoni) on välja surnud tõenäoliselt 1960-ndatel mandzuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) kodiaki karu (U. a. middendorffi) tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) Välimus
Metsandus I Introduction Hunting is the practice of killing or trapping any living organism 14 198 hunting license oweners in Estonia. In order to have the right to hunt a person must be at least 16-years old. Hunting seasons and limits Bag limits are provisions under the law that control how many animals of a given species or group of species can be killed There are seasonal bag limits in Estonia Open and closed hunting season. Big game 1. Brown Bear Ursus arctos 2. Wolf Canis lupus 3. Lynx Lynx lynx 4. Wild boar Sus scrofa 5. Moose Alces alces 6. Roe deer Capreolus capreolus Brown Bear (Ursus arctos) Hunting season 01.08-31.10 Biggest predator in Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Estonian forest. Teine tase Average weight 200kg Kolmas tase Neljas tase Record 370kg Viies tase Life-span 30 years Multiplicity - 700 Last hunting season 55
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 3...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks:
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)
Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus
Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis
Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva.
Leesikas e. seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4
Braunbär Systematik Überordnung: Laurasiatheria Ordnung: Raubtiere (Carnivora) Überfamilie: Bären (Ursidae) Gattung: Ursus Art: Braunbär Wissenschaftlicher Name Ursus arctos LINNAEUS 1758 8 8. Quellen http://de.wikipedia.org/wiki/Braunbär http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://picsdigger.com http://www.alaskansong.com/images/fullscreen/brown_bear_eating_black_bear_1_fu ll.gif 9
Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipi...
.........................................................................4 TÄHELEPANEKUID.................................................................................................................5 LISA 1........................................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)
2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused.
suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3]
..............................................................................10 3. Tulemused..........................................................................................................................13 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5. Loomadele omistatud omadused ja iseloomujooned..................................................18 Kõikidele muinasjuttudes esinenud Eesti looduses elavatele imetajatest peategelastele on
struktuuri määramaiseks. Erinevalt suurkiskjatest, mille jahti korraldab riik, antakse ulukite küttimismahtude soovitused jahimeestele mitte keskkonnaministeeriumile (Männil et al.2011). Suurkiskjate seire eesmärgiks on saadud tulemuste põhjal Keskkonnaministeeriumile igal aastal teha ettepanekud suurkiskjate asurkondade kaitsekorralduslike meetmete ja säästlike küttimislimiitide rakendamiseks. Eestis elutsevad suurkiskjad karu (Ursus arctos), hunt (Canis lupus) ja ilves (Lynx lynx) on Euroopa mastaabis range kaitse all, mis teeb nende liikide korrapärase seire eriti tähtsaks (Kübarsepp ja Männil 2010). 3 2.Seirealad Ulukiseiret viiakse läbi kõigis (15) maakondades ning lisaks neile veel seirejaamas Eesti (Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Jäärtsaare küla) ning (Keskkonnainfo [1]) suurkiskjate seirealasi ja jaamu on kokku 27 lisaks eelnevalt mainitud jaamadele veel 11
Suitsupääsuke Suitsupääsuke Pääsulased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Hirundo rustica Hirundo Hirundidae Passeriformes Aves Chordata Animalia Rasvatihane Tihane Tihaslased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Imetajad Karu/ pruunkaru Karu Karulased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Ursus arctos Ursus Ursidae Carnivora Mammalia Chordata Animalia 5 Kährik Kährikkoer Koerlased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Rebane Rebane Koerlased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad
metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga · saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud · kõnnib talla peal · hambad on nürid, kuna sööb nii taimset kui ka loomset toitu · Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud · magab talveund · eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike · liiguvad enamasti ringi videvikus ja
veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) mäger (Meles meles) mäger (Meles) kärplased (Mustelidae) karu, pruunkaru (Ursus arctos) karu (Ursus) karulased (Ursidae) harilik saarmas (Lutra lutra) saarmas (Lutra) kärplased (Mustelidae) harilik ilves (Lynx lynx, Felis ilves (Lynx) kaslased (Felidae) lynx) hallhüljes (Haliochoerus hallhüljes hülglased (Phocidae) grypus) (Halichoerus) pringel (Phocoena Phocoena) pringel (Phocoena) pringellased (Phocoenidae) metssiga (Sus scrofa) siga (Sus) sigalased (Suidae)
Üliarvukus oli 19ndal sajandil – väga palju murti koduloomi. 1950ndate lõpus toimus väga suur langus ning mürgitati väga palju hunte. Arvukus oli 0-lähedane. (kuni 1970ndateni). 7 1990ndatel arvukus jälle tõusis – polnud enam aega ega ka ressursse jahtimiseks. Sel ajal polnud talvel lund ja ei leitud jälgi üles. 20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi. Karu - pruunkaru (Ursus arctos) Karudeliike on kokku 7. o Jääkaru – maailma suurim kiskja o Pruunkaru o Baribar ehk must karu o Tiibeti karu ehk kaeluskaru o Bellkaru o Malai ehk päikesekaru Karu on Soome rahvusloomaks. Eesti looduses kõige ohtlikum loom. Välimus 200-250 kg kaalub isakaru, emakaru alla 200 kg. 0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui
jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus).
sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavad suguküpseks 3. või 4. eluaastal. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: väärtusliku karusloomana on saarmas hinnatud jahiuluk. Praegu on jahipidamine saarmale keelatu. Pruunkaru (Ursus arctos) Selts: kiskjalised Sugukond: karulased. Välimus: Karu kaal 90- 200kg. Kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal ning seetõttu paistab karu küürakana. Sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus kollakaspruun kuni mustjaspruun. Elab kuni 30 aastat. Levik: Ajalooliselt Euraasia ja Põhja- Ameerika, tänapäeval areaal katkendlik. Arvukus Eestis: ~550 2003.a Toitumine:
puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Eluiga – keskmiselt 17 aastat. PRUUNKARU (Ursus arctos) on karulaste sugukond, karu perekond. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Välimus - Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti
korraldamisks. Tänapäevased tehnoloogiad, nagu GPS telemeetria ja geneetika, on viimastel aastatel kasutatud pruunkaru, ilvese, hundi, põdra, metskitse ja metssea uuringutes. Uuringuid korraldatakse ja viiakse läbi ülikoolide ja KTK tihedas koostöös. Jahiulukid Jahiulukite nimekirjas on kokku 55 liiki: 18 imetajat ja 37 lindu. Põder Alces alces, punahirv Cervus elaphus, metskits Capreolus capreolus, metssiga Sus scrofa, pruunkaru Ursus arctos, Euraasia ilves Lynx lynx ja hunt Canis lupus on suurulukid. Põder, metssiga ja metskits on kõige olulisemad ja populaarsemad jahiulukid Eestis, kuid ka kõikide teiste meie suurulukite asurkondade seisund on piisavalt hea, et lubada nende regulaarset küttimist. Suurkiskjad (hunt, ilves ja pruunkaru) on levinud üle Mandri-Eesti, punahirve tugevad asurkonnad on aga vaid Hiiu- ja Saaremaal.
ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.)Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga. On head pinnakattetaimed,
annaabi.ee 
