Seltsi liikmed ei poolda ka rannapromenaadi tekkimist. Seal on küll kirja pandud, et võib tekkida uus liivarand kui ka võib laiendada olemaolevat. Seltsi liikmed suhtuvad skeptiliselt arendaja juttu seoses liivarannaga. Pole öeldud kui suures ulatuses liivarand alles jääb, seetõttu saab seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal. Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala
liivane ja sõitmine sellel raskendatud TULEMUSED 6 · Intervjuude analüüs Uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas. Intervjuude eesmärk oli uurida nende inimeste mõtteid, mismoodi asjaosalised ise näevad ja hindavad valitsevat olukorda ARUTELU · Vaatamata kehtivatele seadusandlikele normidele on paljud üldkasutatavad hooned endiselt liikumispuudega inimestele raskesti ligipääsetavad. · Rannaala planeerimisel ja infrastruktuuri loomisel on küll arvestatud erivajadusega inimeste vajadustega, kuid loodud võimalused ja lahendused on poolikud ja ei vasta normidele ARUTELU 2 · Ehitatakse kaldtee või laudistee valmis ja arvatakse, et see on sobiv ka ratastoolis liiklemiseks. Kuid samas ei vasta need ehitised normidele. · Kõikjal on ebatasasused ja kõrguste vahed on lubatust mitu korda suuremad. ARUTELU 3
kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud. Külaelanikud on rohkem kaasatud, toimuvad ühisüritused Sadamaalale on tehtud detailplaneering Külaelanike arv tõuseb OLUKORD 2015 Sideteenused paranenud Ehitatud on palju uusi maju, on arenenud uued elamupiirkonnad Salmistu siseselt Suvekaubandus arenenud Mere- ja rannaala hooldamata Külaplats rajamata Bussiliikluse olukord jäänud samaks AITÄH KUULAMAST!
vesi biotiikidesse, ainult Himma külas voolab kanalisatsiooni vesi settekaevudesse. Valda oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea. 1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu. Siin asub ka Tahkjärve soo hoiuala, mis on 2005. aastast kaitse all. 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON
Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand
kasvavad palumännikud ja palusegametsad. Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased endistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik. Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad, mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi). Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 6
Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel
lihtsam ja odavam suurte kaupade ringi vedamiseks. Hüdrotehnilised rajatised - Supelrannad, puhkekodud, spad mere ääres, lõbustusala. Tööde maksumus, vajalikud tööd, iseärasused laugel ja järsunõlvalisel rannikul, veeteede ja akvatooriumite ummistumine, rajatiste ja keskkonna omavaheline seos, KMH 8. PILET Aktiivse kuhjerandla ja kuhjevormide iseloomustus, selle areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete
Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970
Kui kolmekümnendate lõpuks ületas Pärnut külastanud inimeste arv 12 000, kusjuures kolmandik oli välismaalasi, siis praegu on neid Pärnumaa puhul 1,4 miljonit, ligi pool neist välismaalased (peamiselt soomlased). Lähtuvalt sellest kannatab rand kohati ka ülekoormuse all ja valdavalt XIX sajandi esimesest poolest pärit taristu toel on keerukas tagada kõrgetasemelist rannateenindust. Probleem tervikuna ei ole aga kindlasti seotud ainult ajalooga, see on oluliselt komplekssem. Rannaala laiendamine ja ranna kasutamise parandamine on kavas olnud aastaid. Nõukogude ajal planeeriti Pärnusse ja Pärnu ümbruskonda massiliselt sanatooriumikohti. Küllap tehtaks sama praegugi, kui oleks vaid turgu. Tervisevete kombinaadistumise kõige viimaseks verstapostiks võib lugeda 2004. aastal avatud Tervise Paradiisi spaad, mis oma suuruse ja odava plekise välimusega mõjus juba valmides eilse lahendusena.
Pikkus: 15 cm Toitumine: lihasööja Vee omadused: temp. 25-30°C, pH 8,0-8,5 Ujumistasand: alumine Paljunemine: koeb Märkused: Võivad muutuda väga taltsaks. Erinevalt tavalistest akvaariumikaladest on neil korralik hambakomplekt. Akvaariumis on vaja nii rannaala, kivikesi ja puid ning veeosa. 3. Muud veeloomad Selle kategooria alla käivad kõik teised elusolendid peale kalade, kes akvaariumites elavad. Krevetid on väikesed vähilised, kes on mageveeakvaariumi kasulikud elanikud. Nad söövad akvaariumis kõiki jääke ning nende ringi sibamist on põnev jälgida. Krevette on kõiki erinevaid värvitoone ning nendega käijakse isegi näitustel. Eraldi süüa pole neile vaja anda, kui nad just taimeakvaariumis ei ela
ümbritseva Väike-Kamari küla elanikele teenust. Pesemine 1 euro masinatäis ja kuivatamine 1 euro masinatäis. Hind sisaldab ka pesuvahendit. Kasutatakse keskmiselt 5-6 korda kuus. 7. Haljasalade niitmine Kamari Haridusselts on alates 2005 aastast osutanud Kamari haljasalade niitmisteenust. Teenust pakutakse ka korrusmajadele . Avalike haljasalade niitmiseks on osaletud Põltsamaa valla korraldatud hangetes Alates 2012 aastast on osaletud ka Kamari rannaala ja järve niitmisteenuste hankes ja osutatud seda teenust KOV-ile 2011 aastal oli lepingu maht 800 eurot. 2014 aastal oli lepingu maht 4980 eurot. Seltsil on teenuse osutamiseks järgmised vahendid ja teenuste hind : Raider Toro Titan Z5200- teenuse hind 7,5 eur/tund Trimmer 6.5HJ Bear Car- 12 eur/tund Stihl võsalõikaja FS 460- 12 eur/tund Trimmer Stihl- 12 eur/tund Majadele osutatav teenuse maht on kuni 200 eurot aastas. Tellitakse peamiselt raideri teenust. 8
pindala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puudegrupp, kivihunnik jne) ja üle 2 m laiune maastiku joonelement (kraav, hekk, kiviaed jmt), välja arvatud juhul, kui nende ole masolu on seotud traditsioonilise põllumajandusliku tegevusega või arengukavas sätestatud toetuse eesmärkide saavutamisega (tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koos luste soodne seisund). Toetusõigusliku pinna hulka ei arvata: veega piirnevat rannaala (liivane või kivine maa), kus rohttaimede osakaal koosluses on alla 50%; põõsastikku või metsatukka (ei kehti keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadas tike, puisniitude ja puiskarjamaade puhul); keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadastike, puisniitude ja puiskarjamaade koosluse osa, kus pole tuvastatav rohukamara olemasolu; tehisobjekte (hooned, kivihunnikud, tehisveekogud jne, välja arvatud looduskaitselis tel
4.7 Jäätmetekke võimalused Antud objektil pole mingeid jääkreostuse jälgi, seega enne ehitust ei ole vaja midagi kõrvaldada. Ehitusel ja edaspidisel jäätme tekkimsel tuleb jäätmekäitluses juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest ja neist rangelt kinnipidama. 4.8 Mõju maastikule sh visuaalne mõju Visuaalne mõju peaks antud keskkonnas paranema, kuna kompleksi juurde rajatakse korralik rannaala koos paadisildadega ja antud piirkond, mis tühjana seisab, saaks uue elu ja inimestele atraktiivseks puhkuse kohaks. 4.9 Kumulatiivsed mõjud Kui seadustest ja normidest kinni ei peeta võivad tekkida liitmõjud, aga kui kõik teha vastavalt ettekirjutustele, siis ei näe antud objektil kumulatiivseid mõjusi. 4.10 Riskid Kui seadustest ja normidest kinnipidada, kasutada parimat võimalikku tehnikat ja tagada ohutus kõikjal, siis ei tohiks keskkonnale riske tekkida.
Ka nemad soovivad ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ja kõigest osa võtta, mida ühiskonnal pakkuda on. Igal liikumispuudega inimesel on olemas kõik needsamad ootused, soovid, vajadused, emotsioonid ja ambitsioonid, mis kõigil teistel inimestel. Nad soovivad kasutada samu teenuseid, mida kõik teised, nad soovivad saada meeldivaid elamusi ja meelelahutust (Rekkor, S. 2009). 41 5. ARUTELU Vaatluse tulemusena võib teha järelduse, et Stroomi rannaala üldiseloomustusest nähtuvalt on olemas haldaja ja hooldaja. Samuti on tagatud turvalisus vetelpääste näol. Puhkeala kuulub Põhja-Tallinna Valitsuse haldusalasse, kes on sõlminud lepingud ala hooldamiseks ja rannahooajal turvalisuse tagamiseks. Alal tagatakse heakorratase ja koristus. Tagatud on WC kasutamine. Rannahooaja välisel ajal on rannahoone suletud, samuti on suletud ka WC. Hea küljena võib välja tuua selle, et Stroomi rand on liitunud 5. juunil 2004 Sinilipu
rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega 43 enam kui 30 m üle merepinna (Eesti kõrgeimad luited Tõotusemägi 29m, Tornimägi 34 m). Looduskaitsealal asub kaks raba: Maarjapeakse e Soometsa (1600 ha) - nõo soostumisel tekkinud puisraba ning Tolkuse (5500 ha) - tekkinud rannavallide vahele olnud laguuni soostumisel. Üle 800 ha on kaitsealal rannaala, mis on soodus paik pesitsemiseks ja toitumiseks paljudele linnuliikidele. Häädemeeste-Pulgoja rannaniidualal on leitud kasvamas ligi 250 liiki kõrgemaid taimi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Kaitsealal on registreeritud I kategooria kaitsealustest liikidest: üks must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, merikotka (Haliaeetus albicilla) pesapaik. II kategooria
vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere Eesti Meremuuseum piirkonnas arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks. Muuseumilaevade sadama väljaarendamine koos vabaõhuekspositsiooniga ning sealsete ajalooliste rajatistega - vesilennukite angaarid, kasarm ja staabihoone kujuneb ilma kahtluseta muuseumi lähiaastate suurprojektiks, mis aga valmides annab olulise lisa kõnealuse Tallinna rannaala väärtustamisele ning teadvustamisele. Aita koguda ajalugu Meremuuseum paneb kokku järgmisel aastal valmivat Lennusadama ekspositsiooni ning kogub selle jaoks ajaloolisi andmeid ja esemeid. Oleme huvitatud: Lennusadamas või selle ümbruses töötanud ja elanud inimeste mälestustest (mis puudutavad sadamas asunud vesilennukite angaare ja kõrvalhooneid ning seal aegade jooksul tegutsenud asutusi),
kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere piirkonnas arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks. Muuseumilaevade sadama väljaarendamine koos vabaõhuekspositsiooniga ning sealsete ajalooliste rajatistega - vesilennukite angaarid, kasarm ja staabihoone kujuneb ilma kahtluseta muuseumi lähiaastate suurprojektiks, mis aga valmides annab olulise lisa kõnealuse Tallinna rannaala väärtustamisele ning teadvustamisele. Aita koguda ajalugu Meremuuseum paneb kokku järgmisel aastal valmivat Lennusadama ekspositsiooni ning kogub selle jaoks ajaloolisi andmeid ja esemeid. Oleme huvitatud: · Lennusadamas või selle ümbruses töötanud ja elanud inimeste mälestustest (mis puudutavad sadamas asunud vesilennukite angaare ja kõrvalhooneid ning seal aegade jooksul tegutsenud asutusi),
Interv- juude põhjal soovib Eesti pereturist personaalsust, mugavust ja väiksemat hoonet, et tekiks teatud intiimsus ehk oma perega koosolemise võimalikkus. See kinnitab teooria- osas väljatoodut. Kohalviibimise aja pikendamiseks Pärnus soovitakse näha rohkelt tegevusi ja pere- üritusi (10 korda), vabas õhus istumise võimaluse ja elava muusikaga kohvikuid (10 korda), paremat teenindust ja külalislahkust (üheksa korda), rannaala taaselustamist kuurordina (kaheksa korda), erinevaid väikseid hubaseid hotelle (kuus korda), mada- lamat hinnataset (neli korda), hotellidele välibasseine (kolm korda) ja turvalisuse tõusu (kolm korda) politseinike liikumise või turvakaamerate abil tagatuna. Ülejäänud aspek- tides soovis iga pereturist erinevat lähenemist, näiteks suuremaid hotellitube, laiemaid 49
liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere otsene mõju tavaliselt enam ei ulatu (nn pritsmevöönd + soolased primitiivsed mullad). Laugelt tõusva mereranniku taimkattele on iseloomulik vööndilisus Rannaniidu kui elupaiga eripärad: Muldade kõrge soolasisaldus halofüütsed taimed; · Õhuke huumuskiht, lähtekivimi paljandumine;
maht kuni 250 miljoni tonnini. 2005. aastal keelati kogu maailmas ühepõhjaliste naftatankerite kasutamine naftaveol, kuna topeltkerega tankerid on turvalisemad ja avarii korral ei pruugi sealt naftat merre üldse lekkida. Õnnetuste ohtu suurendab ka talvel merele moodustuv jääkate. Läänemere oludes sõitvate tankerite jääkindlus peab olema piisavalt suur. Nafta katastroofidel on kurvad tagajärjed. 2006. aasta alguses reostus naftaga Loode-Eesti rannikul ligi 35 km pikkune rannaala. Naftaga määrdus tuhandeid linde, hinnanguliselt hukkus neid 20 000-30 000. Paljudest neist sai ka mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. ((Foto: Vetikate vohamine meres. Vetikate rohke esinemine kahjustab veekogu.)) --- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud
annaabi.ee 
