Meenikunno maastikukaitseala (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Lõik failist

SISUKORD
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Matemaatika - ja loodusteaduskond
Geenitehnoloogia intsituut
Geenitehnoloogia õppetool
Kerttu Luik
MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA
Referaat
Juhendaja : professor Henn Kukk

Tallinn 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.PEATÜKK 4
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.PEATÜKK 4
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba , metsise elualasid, Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2]

1.PEATÜKK

Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno sihtkaitsevöönd ( 1186 ha), Nohipalu sihtkaitsevöönd (196 ha) ja Vinso sihtkaitsevöönd (100 ha), ning üheks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sebra15 Õppematerjali autor

meenikunno looduskaitseala looduskaitseala

Sarnased õppematerjalid

docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Seda on mitmel korral püütud selgitada. Kasutatud on eri meetodeid, seejuures on saadud ka erinevaid tulemusi. Esimestes Ilumetsa kraatreid käsitlevates artiklites pakkus Ago Aaloe nende vanuseks vähemalt 2000 aastat, lähtudes sealjuures Põrguhaua põhjal lasuvate organogeensete setete õietolmu analüüsi esialgsetest tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno

Bioloogia

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark......................................

Keskkonnakaitse

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem, mille digitaalne uuendamine toimub

Euroopa

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta 1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“ Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“ 20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala, esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng  Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse

Keskkonnakaitse ja säästev areng