kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse tee 2. 4 4/11/19 Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus · Kiriku ehitamist alustas Liivimaa ordu arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa minekut Liivimaa Ordu (Saksa Ordu) võimu alla (1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Kalmistu väravaehitis on tellistest neljapostiline ja moodustatud kahes tasapinnas ning suletavad sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter. Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.(Lisa 11) Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139. Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning kiriku lähedale rajati uus planktaraga piiratud kalmistu. Ligikaudu samal kohal asub mitmel korral laiendatud surnuaed praegugi. Dokument kalmistule maa eraldamise kohta näitab aastat 1823. Esimene matus toimus aastal 1824. 1854 aastal liideti õigeusklike matmispaigaks piklik jõeäärne maariba. Kalmistule viib neogooti stiilis värav, millele kuhjatud detailid sarnanevad nendega, mis ehitusmeister Paslack kavandas kirikule
Venemaa. XI sajandist alates levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Paljud sellised kalmistud jäid külakalmetena kasutusse ka ajaloolisel ajal, mõned aga rajati kohtadesse, kuhu hiljem ehitati kirik (Lang 2003). Kui peale Eesti ristiusustamist 13. sajandil esines Eestis kohati ka veel põletusmatuseid, siis järgneva sajandi jooksul see komme üldiselt kadus (R. Kalle, ... 2005). Tänapäeva kalmistute kujunemislugu Keskaegses Euroopas oli kirikuaed või kiriku sisemus kristlaste jaoks ainus mõeldav matusepaik: matmine pühitsetud mulda oli iga kristlase õigus ja sellest ilmajätmine igavikulise tähendusega karistus. Kalmistu asus kiriku vahetus läheduses. Lisaks matmisele kirikuaeda ja kirikusse omas sotsiaalset tähendust ka veel matmise koht. Matmispaik kirikus altari läheduses oli ainult rikkamate ja vaimulikkonna privileeg. Nii 4
Inimesed tunnetavad ühte ja sama maastikku erinevalt. Tänapäeva lääne kultuuris lähtub maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks, põllumajadussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja
kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5
annaabi.ee 
