..................................................................................5 Lind tavel................................................................................................................................5 Linnukoht ökosüsteemis.........................................................................................................5 Linnu ohud..............................................................................................................................6 Herilaseviu pilt........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Aasta loom 2015 – metssiga Metssiga 1. Metssiga on Euroopas laialt levinud olles Eestis tavaline jahiloom. 2.Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes. 3
hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. (EELIS 1) 2. Alaga seotud rahvusvahelised kohustused Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120),
Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik
.........................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint...........................................................................................................................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas............................................................................................................................................8 Kahepaiksed.........................................................................................................................................8 Harilik kärnkonn...........................................
Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid vangistuses kuni 18-aastaseks. Konnad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele, nende peamisteks vaenlasteks on siil, mäger, saarmas, rebane, herilaseviu, konnakotkad ja toonekured. Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Nagu kõik meie kahepaiksed, on ka rohukonn looduskaitse all. Rohukonn kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Rohukonnade kaitsmiseks: · tuleks vältida mürkkemikaalide kasutamist,
12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata; 18) väikepütt Tachybaptus ruficollis; 19) hallpõsk-pütt Podiceps grisegena; 20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus;
läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning
Loomastik Otepää kõrgustiku vahelduv ja justkui tükikestest kokku pandud maastik pakub paljudele linnu- ja loomaliikidele sobivaid elutingimusi. Enamik Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest elutsevad metsas. Kõige sagedamini võib sealsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nt: väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele, jõgi-ritsiklindudele ja ka sookurgedele. Suurematest loomadest on siinne mosaiikne maastik elupaigaks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Täheldatud on ka vanades metsades elutseva ilveseid ning on märgatav ka kopra arvukuse tõusu. (Fotod: Arne Ader)
Kehal võib ilmneda sügavaid kihvajälgi. Karu alustab tavaliselt sisikonnast ning peidab siis saagi. Karu nimelt eelistab värskele lihale veidi lagunema hakanud liha. Muud toitumisjäljed Maapinnalt toitu otsivad loomad jätavad pinnasesse alati rohkem või vähem silmatorkavaid auke ja õõnsusi. Otsitakse ussikesi putukaid või nende vastseid. Mõnikord on kimalaste ja herilaste pesad lahti kraabitud ning allesjäänud pesatükid hunniku peale laiali laotatud. Niiviisi tegutsevad näiteks herilaseviu või mäger. Ka kuklastepesades võib kevadeti näha suuri auke või käike, mis viivad sügavale pesa sisemusse. See on enamasti rähnide töö. Päris maatasa lõhutud sipelgapesa, tagurpidi pööratud kännud ja kivid viitavad aga mesikäpale. Ka rebased otsivad sipelgapesadest vastseid ent nemad ei lõhu tervet pesa. Sõnnikuhunnikute kuivanud pind on enamasti täis eri suurusega auke, millest väiksemad on putukate vastsete tehtud ja suuremad lindude nokajäljed
(Polystichum lonchitis), mis on teadaolevalt Eestimaa ainueksemplar. Elistvere pargis asub pori-nõiakolla (Circaea lutetiana) üks kahest levialast Eestis. Mitmel pool on leitud kuldkinga ja teisi käpalisi. Lindudest haruldasemad: väike konnakotkas, väikepistrik (mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid); hüüp, põldtsiitsitaja, sarvikpütt, valgeselg-kirjurähn, väikekajakas, väikekoskel , (mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid); herilaseviu, händkakk, jõgitiir, musträhn, mustviires, punaselg-õgija, roo-loorkull , rukkirääk , sookurg, , valge- toonekurg, väike-kärbsenäpp, välja-loorkull ja vööt-põõsalind (mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? 1. novembril 2003. a jõustus Vooremaa maastikukaitseala põhimäärus, millega kaitseala, mida seni valitsesid Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnateenistus, sai oma administratsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
