Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ramsari konventsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID ?
  • Milleks kaitsta märgalasid ?
  • Keskkonnainfo.ee/w5/index.php ?
 
Säutsu twitteris









RAMSARI KONVENTSIOON









SISUKORD


SISUKORD 2
RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS 3
Milleks kaitsta märgalasid? 4
LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED 5
MÄRGALADE KAITSE EESTIS 6
RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS 8
Matsalu märgala 8
Vilsandi rahvuspark 9
Hiiumaa laiud ja Käina laht 9
Laelatu - Puhtu -Nehatu märgala 10
Alam- Pedja looduskaitseala 10
Nigula raba 11
Soomaa rahvuspark 11
Endla soostik 12
Muraka soostik 12
Emajõe Suursoo ja Piirissaar 13
Laidevahe looduskaitseala 13
Sookuninga looduskaitseala 14
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16







RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS


Veelindude populatsioonide säilimise tagamiseks oli vaja maailma riikide ühist tahet märgalade kaitseks ja eeskätt selle tõttu sündiski Ramsari konventsioon ( Kuresoo , 1998). Ramsari märgalade konventsioon allkirjastati 1971. aastal märgalade(eriti rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008).
Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri , rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998).
Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998).
Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala ( http://www.ramsar.org ...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks:
  • Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark;
  • Alam-Pedja, Endla, Nigula, Muraka, Puhtu-Laelatu, Laidevahe looduskaitseala;
  • Emajõe-Suursoo ja Piirissaare , Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala .
  • Sookuninga looduskaitseala ( http://www.ramsar.org ...).

Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008).
Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht , Vasknarva vanajõgede luht , Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006).

Milleks kaitsta märgalasid?


Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veerežiimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises. Elu Maal tekkis ja arenes veekeskkonnas, märgalad on praegugi produktiivsed ja liigirikkad (Kuresoo, 1998).




LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED


Nii mitmegi konventsiooniga liitumine on sundinud Eestit omaks võtma harjumatuid ja eluvõõraidki ideid- Euroopa looduskaitsekonventsioon ehk Berni konventsioon näeb näiteks ette väga range kaitse ilvesele ja hundile, kelle arvukus Eestis on viimastel aastatel olnud tunduvalt suurem, kui söendatakse lubada. Ramsari konventsiooni täitmine ei sea Eestit ebamäärasesse olukorda, sest ilma leppega liitumatagi kaitstaks Eesti märgalasid üsna sarnasel viisil. Mõnede Eesti märgalade valgalad on väga suured, näiteks Matsalu lahte suubuvatel jõgedel ühtekokku on see umbes 3500 km². Ehkki põllumajanduse taandumise ja puhastusseadmete ehitamisega Lihulas on Matsalu lahe seisund paranenud, tuleb valgala tervendamiseks ikka veel raha ja vaeva kulutada (Kuresoo, 1998).
Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ramsari konventsioon #1 Ramsari konventsioon #2 Ramsari konventsioon #3 Ramsari konventsioon #4 Ramsari konventsioon #5 Ramsari konventsioon #6 Ramsari konventsioon #7 Ramsari konventsioon #8 Ramsari konventsioon #9 Ramsari konventsioon #10 Ramsari konventsioon #11 Ramsari konventsioon #12 Ramsari konventsioon #13 Ramsari konventsioon #14 Ramsari konventsioon #15 Ramsari konventsioon #16 Ramsari konventsioon #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Käthlin Rillo Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat Ramsari konventsiooni kohta
looduskaitse , keskkonnakaitse

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
docx
Ramsari konventsioon
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
2
doc
Ramsari konvensioon
26
pdf
Eesti looduskaitse
46
doc
Eesti kaitsealad-referaat
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun