RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Rahvusvaheliste suhete alused Iseseisev töö Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................
poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi.
Kahekohaline tuba (kahe inimese jaoks) 1550.-, lisavoodi 300.-, üks inimene kahekohalises toas 1250.-. Mõis on avatud ainult ettetellimisel, rentida saab erineva suurusega ruume, toitlustamine toimub alates 10 inimesest, kesk-eesti parimad toidud, lõuna- või pidulikud õhtusöögid, kohvipaus, pakuvad pakette, teevad koostööd lähiümbruses olevate ettevõtetega. · Laupa mõis Aastast 1922 tegutseb mõisahoones Laupa Põhikool. · Kirna mõis Kirna mõis korraldab huvilistele ekskurssioone ning temaatilisi loenguid. Mõisapargis tutvustatakse loodusravipunkte ning selgitatakse loodusliku tervenemise aluseid. Kõikidel osavõtjatel on võimalus samas ise proovida nimetatud punktide toimet. Ekskursioon alates 9 inimesest. Loodusravi konsultatsioonid.
Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kul...
2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A
* Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS Kirna mõis on paljudele inimestele nii Eestis, kui ka Euroopas tead kohana, kus abi saadud terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud. Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi. · KARL XII ISTUTATUD PÄRN Suur pärn (ümbermõõt 4,29 ja kõrgus 25 m) kirikupargis on pärimuse järgi üks Karl XII istutatud kolmest pärnast. 9
1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL REFERAAT ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Koostaja: Kaili Olgo Juhendaja: Aili Tähepõld Torma 2008 Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalso...
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba)
ja loomi, keda me ei kohta igapäevaselt. See on õige, kui väidetakse, et inimese kõige kallim vara on tervis. Looduses on erinevaid võimalusi ja vahendeid haiguste raviks, sest öeldakse, et haigused on looduse enda poolt määratud. Eestis on rajatud palju puhkamiseks mõeldud kohti. Tulekski muuta oma harjumuste pärast ja kurnavat eluviisi. Pikk jalutuskäik metsas turgutaks väsinud organismi ja annaks jõudu edaspidiseks. Minule pakub huvi Eestis asuv Kirna mõis, mis asub Järvamaal. See koht on tuntud looduse energiavälja poolest, kes sinna lähevad, siis nende jaoks on seal erinevad kohad, nii sees kui ka väljas. Kui tunned, et sul on jõudu vaja, on seal üks park, kus on pink ja sinna peab istuma kindlaks ajaks. Osadele inimestele sellised paigad ei mõju, sest tervendamisse peab uskuma. Sealt on läbi käinud inimesi, kellel hakkab seal paha, järelikult see koht ei sobi neile. Väga tähtsal kohal on mulle meie maakodu
EESTI MAAÜLIKOOL METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. XXXXXX Pealkiri Referaat Õppeaines Insenerieetika TE.0271 Eriala Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud to...
..................................................................................... 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM.................................................................................................................... 10 1.4 Kirna mõis.................................................................................................................. 10 HISTORITSISM.................................................................................................................. 12 1.5 Kolu mõis................................................................................................................... 12 JUUGEND.....................................................................................................
Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
Siiani on veeanalüüsid vastanud nõuetele. Põhjavesi formeerub Pandivere kõrgustikul, kus see voolab äärealade suunas ning väljub allikatest ja jõe orgudest. Põhjavesi voolab aluspõhjakivimeis 4-5 m sügavusel, sõltuvalt pinnamoest ka kuni 20 meetri sügavusel. Türi voorestik Üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke, ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika, Pakamäe ja Särevere. Voored paiknevad üksteise suhtes enam-vähem rööbiti. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Põllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........
9. Tallinna Toomkirikus asuvad... Üle 100 aadliku ja vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja paigaldati kirikusse. Tallinna Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Sinna maeti näiteks: * Johannes Rekeling (suri 1401)- Tallinna piiskop a13901403 * Karl Henriksson Horn (u. 15501601) - Rootsi väejuht * Lars Persson (surnud 1667) - Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses * Karl von Wrangell (16771758) - Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
p= 0,008516 seega H1 ulsisagedus on suurem(kehvem) kui peale ravimi võtmist em(parem) peale ravimi võtmist Teravilja Kartuli saak saak Lehmade Üldpindala Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) arv (ha) Järva Alliku 81 16 66 1339 8592 Järva Leninlik Tee 81 14 63 1388 11739 Järva Kirna 82 28 206 973 7798 Järva Tammsaare 82 27 185 733 7118 Põlva Värska 82 18 70 454 8650 Põlva Ahja 83 23 157 667 6117 Saare Kljala 83 22 117 1094 17153 Harju Riisipere 83 23 110 914 11684
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Erle Neeme EUROOPA KONTROLLIKODA Referaat RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus Catlyn Kirna Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Olemus.............................................................................................................................................3 Koosseis...........................................................................................................................................3
Järva Estonia 81 17 113 206 1772 4534 4804 Järva Imavere 81 17 80 164 1093 3089 5457 Järva Jäneda ST 81 18 72 281 448 3792 1046 Järva Järva-Jaani 81 16 83 178 1536 3950 3697 Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010
Võime järeldada, et kõige tõhusam antiviirus programm viiruste leidmise on AVG Internet Security 2014 kuigi statistikaandmete põhjal oleks kõige parem viirusetõrjeprogramm pidanud olema Avira Free Antivirus 2014, millega ei saanudki lõpptulemust (Graafik 4.1.) . Käsitsi viiruste eemaldamine ei andnud antud viiruste puhul tulemust. 12 Graafik 4.1. Viirusetõrjete skanneerimis tulemused KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kirna, A. Arvutikaitse ABC. -- Tallinn: sihtasutus Vaata Maailma, 2009.-- 104 lk. 2. Siisoft'i veebileht. Viirusetõrje programmide võrdlus. Kättesaadav: http://siisoft.ru/???????-???????????-2013-????/ (30.11.2013) 3. ??????, ?. ???????????? ?????? ?? «???????» ? ????????????. -- Sankt-Peterburg: trükikoda «?????», 2010. -- 224 lk. 4. AVG veebileht. AVG tutvustus. Kättesaadav: http://www.avg.com/ru-ru/avg-software- technology (30.11.2013) 5. Comss'i veebileht. Avira Antivirus Suit 2014
Järva Estonia 81 17 113 206 1772 4534 4804 Järva Imavere 81 17 80 164 1093 3089 5457 Järva Jäneda ST 81 18 72 281 448 3792 1046 Järva Järva-Jaani 81 16 83 178 1536 3950 3697 Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt o...
sissepääsu, mis tagab teatud isikul, näiteks kräkkeril, salajase kaugjuurdepääsu arvutisse igal ajal, andes talle täieliku kontrolli kogu arvutisüsteemi üle. Tagauks püüab jääda alati võimalikult varjatuks, püüdes jääda avastamata ka traditsiooniliste tõrjevahendite eest Nõrkus, turvadefekt Exploit - turvaaugu ärakasutamine(programm) Rootkit - Rootkit (Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna eestindatud vaste Käomuna) on peidetud pahavara, ehk siis nähtamatu protsess või koodijupp (viirus, trooja, klahvivajutuste salvestaja ehk klahvinuhk, nuhkvara), mis suudab mööda hiilidanuhkvara- või viirusetõrjetetest, salvestub kettale ja hakkab õelvara loojale edastama arvutis leiduvat tundlikku informatsiooni – salasõnadest kuni pangakoodideni välja. Tüssamine (spoofing) - IP spoofing, MAC spoofing, E-mail spoofing
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad). Näiteks Tartu maakonnas paiknevad matkarajad ka Emajõe Suursoos, mis 1997.aastal kinnitati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks, ja Alam-Pedja looduskaitsealal (Selli-Sillaotsa õpperada 4,8 km ja Kirna matkarad 7 km). Arvukalt on matkaradasid rajatud Soomaa rahvuspargis: Riisa, Ignatsi, Hüpassaare, Öördi laudrajad. Tabel 6. Rabamatkade pakkujad Eestis Adventuur Põhja Eestis Alutaguse matkaklubi Virumaal Edela Loodusmatkad Soomaal Junsi puhkekeskus Soomaal Kagureis Põlvamaal Kanuumaa Soomaal Kõrve Keskus Kõrvemaa Kõrvemaa loodusmatkad Kõrvemaa
ka kujundaja võib olla kellegi naine, sõber või poeg. Vilep ise on kommenteerinud, et tegemist on iga päevaga areneva noore inimesega, kes juba illustreerib ta uut jutukogu (Uustalu 2007: 4). Eraldiseisev on jutukogu ,,Lendav õunapuu" (2003), mida illustreerivad fotod. Fotode kasutamine raamatuillustratsioonis ei ole tavaline. Jutukogu ,,Lendav õunapuu" on kujundanud ja rikkalike fotodega illustreerinud Andra Kirna, kellele see oli Tartu Kõrgemat Kunstikooli diplomitöö. Kunstnik tegi need Tartu Vabas Waldorf-koolis, kus arutas ja mängis lastega lugudes kirjeldatud situatsioonid läbi ja püüdis siis neid jäädvustades võimalikult märkamatuks jääda. Fotograaf on saavutanud lastega väga hea kontakti, sest usaldavad pilgud, mis piltidelt vastu vaatavad, räägivad iseenda eest. Siinkohal võiks näha Vilepi tegevuses ka arengu- ja ilmumisvõimaluste pakkumist
Fikseeritud koodi mudeliga pooliku ühtlustatuse olukorda kirjel- dada seevastu ei saa, sest siis peaks selle mudeli järgi suhtlus võimatu olema. Aga ei ole, nagu saab empiiriliselt tuvastada. Keelekollektiivi liikmed on küll veendunud, et keelt tuleks korraldada, korraldamatus häirib neid, aga suhtlus toimib ikkagi. Mingeid selle keelekorralduse puudumisest tingitud suhtlusraskusi keegi küsitletutest märganud ei ole (Tartu 2012, Kirna 2012, Hendrikson 2012). Sõnastus, argumentatsioon ja infoallikad Kui eeldada, et keel eksisteerib objektiivselt, et selle kohta on võimalik teada tõde, ja et keelekorraldajad tõepoolest teavad seda, siis sobib seda muidugi ka öelda. Sobib öelda, millised sõnad on eesti keeles olemas, mida nad tähendavad, kuidas neid on õige käänata-pöörata jne. Infoallikat ei oskagi siinkohal nimetada, mille poole kahtluse korral pöörduda, sest seni pole teada ühtegi meetodit keele vahetuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
