......................................................... 13 Muud seotud objektid............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Endla looduskaitseala Järvamaa piirides asuvad Norra - Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Eesti Maaturism. Endla Looduskaitseala [http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10 Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide
Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on tähistatud ning annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht LOODUSKAITSEALA ERIPÄRA Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva
kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja. 7
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala...
Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval. Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra Oostriku allikate piirkond köidab tähelepanu mitmeti: Sopa allikas on Eesti sügavaim (4,8 m), Norra mõisa külje all asuv allikjärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 miljonit liitrit vett. Ka RoonaAlliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma
Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor JÄRVA MAAKOND Rahvaarv 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme ko...
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad......................
eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid 3. Tegevuskava finantstabelid aastateks 2005-2010 See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31 ENDLA LOODUSKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku
Allikaliste alade arv ja pindala on seal suur. Rohkesti on veerikkaid püsiva vooluhulgaga lange- ja tõusuallikaid, paljude jõgede ja ojade püsilätteid. Tuntumad nende rühmast on RoosnaAlliku, Jäneda, Mõdriku, Lavi, Varangu, Äntu, Imastu, Simuna Katkuallikas ja Kiltsi allikad. Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60. Enamus Pandivere allikatest on senini looduslikus seisundis ja väärivad kaitset. Karstialade ja allikate säilitamiseks tuleb nende ümbruses vältida: looduslike allikate
kõrgustikul, mis on Eesti keskseks veelahkmealaks. Pandivere allikatest saavad alguse mitmed suured jõed: Pärnu, Jägala, Põltsamaa, Pedja, Valgejõgi jt. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, seetõttu imbub sademevesi seal kergesti maa sisse. Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam. Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest. ((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.)) Huvitav