........................................................ 13 Muud seotud objektid............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Endla looduskaitseala Järvamaa piirides asuvad Norra - Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Eesti Maaturism. Endla Looduskaitseala [http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10 Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide
Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on tähistatud ning annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht LOODUSKAITSEALA ERIPÄRA Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja
kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja. 7
uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu
Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval. Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Muraka looduskaitseala on kaitstav piirkond, mis asub Ida-Virumaal, piirnedes Iisaku, Maidla, Tudulinna ja Mäetaguse vallaga. 17
metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool. · Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare raba. · Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. · Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää
valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra Oostriku allikate piirkond köidab tähelepanu mitmeti: Sopa allikas on Eesti sügavaim (4,8 m), Norra mõisa külje all asuv allikjärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 miljonit liitrit vett. Ka RoonaAlliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma
Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad peatumatult läbida Maakond on korraliku mobiilileviga kaetud Internet on kättesaadav Järvamaad läbib Eesti pikim Pärnu jõgi Suuremad veekogud on Endla ja Väinjärv, Paide ja Türi tehisjärved Eesti võimsaimad Norra-Oostriku allikad Laukarikkad Endla MKA ja Epu-Kakerdi rabad Järvamaa turismiressursid 6 Miks võtta Järvamaal gaas maha? Click to edit Master text styles · Nautida naturaalset loodust, puhata Second level rahulikus keskkonnas ja lubada endale Third level kerge füüsiline tegevus näiteks Koeru ja
Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega,
eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid 3. Tegevuskava finantstabelid aastateks 2005-2010 See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31 ENDLA LOODUSKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku
Allikaliste alade arv ja pindala on seal suur. Rohkesti on veerikkaid püsiva vooluhulgaga lange- ja tõusuallikaid, paljude jõgede ja ojade püsilätteid. Tuntumad nende rühmast on RoosnaAlliku, Jäneda, Mõdriku, Lavi, Varangu, Äntu, Imastu, Simuna Katkuallikas ja Kiltsi allikad. Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60. Enamus Pandivere allikatest on senini looduslikus seisundis ja väärivad kaitset. Karstialade ja allikate säilitamiseks tuleb nende ümbruses vältida: looduslike allikate
kõrgustikul, mis on Eesti keskseks veelahkmealaks. Pandivere allikatest saavad alguse mitmed suured jõed: Pärnu, Jägala, Põltsamaa, Pedja, Valgejõgi jt. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, seetõttu imbub sademevesi seal kergesti maa sisse. Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam. Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest. ((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.)) Huvitav
annaabi.ee 
