Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus o...
Metsandus I Introduction Hunting is the practice of killing or trapping any living organism 14 198 hunting license oweners in Estonia. In order to have the right to hunt a person must be at least 16-years old. Hunting seasons and limits Bag limits are provisions under the law that control how many animals of a given species or group of species can be killed There are seasonal bag limits in Estonia Open and closed hunting season. Big game 1. Brown Bear Ursus arctos 2. Wolf Canis lupus 3. Lynx Lynx lynx 4. Wild boar Sus scrofa 5. Moose Alces alces 6. Roe deer Capreolus capreolus Brown Bear (Ursus arctos) Hunting season 01.08-31.10 Biggest predator in Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Estonian forest. Teine tase Average weight 200kg Kolmas tase Neljas tase Record 370kg Viies tase Life-span 30 years Multiplicity - 700
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 3...
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võ...
Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele
M (. Ursidae) -- . . , , , . , , . . , , , . . . , , , . . 3 725 1000 ; 1--1,5 70 . -- 3,4 , 900 . 1,5--2 . , . , ; , -- . , - ; , -. . . ; . , ( , ). ( ), - ( ) . , ; , ; . . ( ); , , , . Ursus.
werfen und das ist sehr unwissend. Menschen könnten Lebensraum schützen... 7 7. Systematik Braunbär Systematik Überordnung: Laurasiatheria Ordnung: Raubtiere (Carnivora) Überfamilie: Bären (Ursidae) Gattung: Ursus Art: Braunbär Wissenschaftlicher Name Ursus arctos LINNAEUS 1758 8 8. Quellen http://de.wikipedia.org/wiki/Braunbär http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://picsdigger.com http://www.alaskansong.com/images/fullscreen/brown_bear_eating_black_bear_1_fu ll.gif 9
Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipi...
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem ...
Karulased »Segatoidulised »Elavad Ameerikas, Aasias ja Euroopas Koerlased »Lühike koon ja saba »Hea haistmismeel Kärplased »Suur keha ja pea »Jässakad käpad Kaslased »Hetkel 8 liiki Hüäänlased Perekond Ailuropoda »5 liiki, kellest 4 on välja surnud »Elasid miotseeni ajastul Tremarctos »Tavaliselt segatoidulised Ursus »Elavad Hiinas »Toituvad Bambusest Melursus Helarctos Liik Hiidpanda » "panda" tähendab bambusesööjat » elab Hiina edelaosa metsades Pygm´i hiidpanda » On alles 20003000 isendit » veedavad 1624 tundi Kääbuspanda päevas süües » musta-valgekirju Ailuropoda baconi karvastikuga » 1,5m pikk
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)
tänavatel suitsu kätte, tema päästjaks satub olema Crispus, ning nad satuvad Lygiaga taas kokku. Nero kaaskond ajab tulekahju kristlaste süüks, ning algab kristlaste suur tagakiusamine, kus kõik kristlased vangistati. Nero lõi suured teatrid, kus kristlaseid karistada, ning Rooma rahvast nende rämedate roimadega rõõmustada. Ka Lygia satub vangi, kust Vinitius teda meeleheitlikult vabastada püüab, ent asjatult. Ka Lygia saadetakse surma, ent tema ustav ori Ursus kaitseb teda oma metslasliku jõuga, ning rahvas hakkab talle kaasa elama. Nad paluvad keisri käest armu, ning nad jäävad ellu. Hiljem tõusis Roomas mäss, sest tuli avalikuks, et tulekahjus on süüdi keiser ise, ning ta on tapnud tuhandeid süütuid inimesi. Nero lahkus Roomast ja kaotas oma võimu. Raamatu viimastel lehtedel ta sooritas enesetapu, millega ta üksi hakkama ei saanud, surmava torke tegi tema kaaskondlane.
Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus
Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis
Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel. Pindala : 517,24 km² Elanikke : 1 716 855. Varssavis on 18 linnarajooni: Bemowo, Białołęka, Bielany, Mokotów, Ochota, Praga Południe,Praga Północ, Rembertów, Śródmieście, Targówek, Ursus, Ursynów, Wawer, Wesoła, Wilanów, Włochy, Wola, Żoliborz. Łódź on Varssavi järel Poola suuruselt teine linn. Pindala: 294 km² Elanikke: 739 832. Łódź jaguneb 5 linnaosaks: Bałuty, Górna, Polesie, Śródmieście ja jaguneb 5 linnaosaks: Bałuty, Górna, Polesie, Śródmieście ja Widzew. Kraków on Poola üks suuremaid ning vanemaid linnu. Elanikke: 755 546 Kasutatud kirjandus: Maailma ühsikonnageograafia gümnaasiumile , http://et.wikipedia.org/wiki/Poola , http://www
Polar Bear Kristjan Paal 6.c The polar bear (Ursus maritimus) is a bear native largely within the Arctic Circle encompassing the Arctic Ocean, its surrounding seas and surrounding land masses. It is the world's largest land carnivore and also the largest bear, together with the omnivorous Kodiak bear, which is approximately the same size. A boar (adult male) weighs around 350 700 kg (7701,500 l while a sow (adult female) is about half that size. Although it is closely related to the brown bear, it has evolved to occupy a narrower ecological niche, with many body characteristics adapted for cold temperatures, for moving across snow, ice, and open water, and for hunting the seals which make up most of its diet. Although most polar bears are born on land, they spend most of their time at sea. Their scientific name means "maritime bear, and derives from this fact. Polar bears can h...
Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva.
Polar bear Ursus maritimus or the "sea bear." Polar bears live near the circumpolar at north in areas where they can hunt seals at open leads. Scientists estimate that there are between 22000 to 27000 polar bears. Its closest relative is the brown bear. Adult male polar bears are 2,5 to 3 meters tall. They weigh 250 to 770 kilograms. Adult female bears are smaller. They are about 1,8 to 2,5 meters tall and weigh 90 to 320 kilograms
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4
3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend 6)Liik moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga Inimliik Homo sapiens sapiens Loomaliik Ursus alba- jääkaru Populatsioon on osa liigist mis on ülejäänud liigist eraldatud mingite tõkete kaudu 7)Ökosüsteem teatud alal koos eksisteerivad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond nt: atlandi ookean 8)Biosfäär See on kõige suurem ökosüsteem maakeral kus leidub veel mõni elusolend Organismide koostis Organismid koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest. Anorgaanilised ühendid: (mineraalid ja soolad) nt: Ca3(PO4)2 ja raud
isegi Norra rannikul. (2) Jääkaru levila Allikas: (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ommons/2/24/Polar_bear_range_map.p ng) 6 6. Looduskaitse Jääkaru, Ursus maritimus, on punase raamatu haavatavate liikide loetelus. On märgata, et kliimamuutus mõjutab jääkarusid ja nende asumisalasid merejääl, takistades saagi püüdmist ja pesapaikadesse jõudmist. Jääkarusid ohustavad ka püsivad orgaanilised saasteained, mille kumuleerumine võib organismis häirida närvitalitlust, sigimist ja immuunsüsteemi. Tänapäeval reguleeritakse jääkarude küttimist, ehkki mõnel pool lastakse neid ülemäära palju. (3)
Suitsupääsuke Suitsupääsuke Pääsulased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Hirundo rustica Hirundo Hirundidae Passeriformes Aves Chordata Animalia Rasvatihane Tihane Tihaslased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Imetajad Karu/ pruunkaru Karu Karulased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Ursus arctos Ursus Ursidae Carnivora Mammalia Chordata Animalia 5 Kährik Kährikkoer Koerlased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Rebane Rebane Koerlased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad
jääkaru kõrgus võib olla kuni 3 m ja nende kaal võib ulatuda kuni 770 kg. Karude karvkate on kohastunud ideaalselt külma Arktilise kliimaga ja valge värvus tagab ümbruskonda sulandumise. Suurema osa elust veedetakse jääl põhitoitu hülgeid küttides, kuid jääkarud on võimelised sööma ka taimtoitu. Jääkarud on ohustatud liik ja paljudes kohtades on nad kaitse all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral. Jääkaru on suurim maismaal elutsev kiskja. Isased isendid võivad kaaluda 250-770 kg, emased isendid kaaluvad seevastu ainult pool sellest massist. Püsti tõustes võivad isased jääkarud olla 2,5 kuni 3 m kõrgused.
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on ...
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Kohandas: Paula Solvak Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike t...
2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused.
kurja. Ürita mõista, enne kui hukka mõistad. ,,Mees, kes naerab" 17. saj. Inglismaa. Peategelane Gwynplaine, kelle isa on pahandanud kuningat ja orvuks jäetud Gwynplaine on müüdud laste sandistajatele, kes on tema näo lõiganud naervaks maskiks. Peategelane on hea inimene, võitleb õigluse eest, ent moonutatud välimuse tõttu kujuneb ta saatus traagiliseks. Päästab imiku, kes hakkab surnuks külmuma. Imik on pime tüdruk. Mõlemad lapsed võtab enda juurde Ursus ja nad elatavad ennast akrobaatidena. Hiljem selgub peategelase kõrge päritolu ja ta saab inglise parlamenti. Tema näo pärast ei võeta teda tõsiselt ja siis ta lahkub koos Ursuse ja selle tüdrukuga. Tüdruk ja tema tunnistavad oma armastust üksteise vastu. Tüdruk sureb ära ning ta kallim uputab enda. Sõnum: Vaesemad on mõistvamad.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Li...
Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult on kaetud heleda titekarvaga. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Pruunkaru - Ursus Suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Eelistavad elada suurtes metsades . Ringi liiguvad peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Talve veedavad karud taliuinakus (novembrist märtsi või aprillini). Sel ajal on neil
.....................................................................................10 3. Tulemused..........................................................................................................................13 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5. Loomadele omistatud omadused ja iseloomujooned..................................................18 Kõikidele muinasjuttudes esinenud Eesti looduses elavatele imetajatest peategelastele on
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused.........................................................................................................7 ...
metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga · saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud · kõnnib talla peal · hambad on nürid, kuna sööb nii taimset kui ka loomset toitu · Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud · magab talveund · eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike · liiguvad enamasti ringi videvikus ja
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
2.2. Kirjuta kolm looduse eluta osa tegurit, mis mõjutavad metsakoosluses organisme. Muld, õhk, vesi Ülesanne 3. 3.1. Lõpeta lause. Biosfäär on Maa see osa, mida asustavad elusorganismid . 3.2. Kirjuta biosfääri osad ja iga osa juurde kaks organismi, kes seal elavad või sealt toitu otsivad. Õhk- linnud, putukad Maa ülemine osa- karu, jänes Vesi- kala, konn --- 31 Ülesanne 4. Täida ülesanne. 4.1. Jääkaru ladinakeelne nimi on Ursus maritimus. Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud? See on Ursus 4.2. Vaata ülesande kaardilt, kus jääkarud elavad. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila. Põhja- poolkera, 4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad,
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erine...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
korraldamisks. Tänapäevased tehnoloogiad, nagu GPS telemeetria ja geneetika, on viimastel aastatel kasutatud pruunkaru, ilvese, hundi, põdra, metskitse ja metssea uuringutes. Uuringuid korraldatakse ja viiakse läbi ülikoolide ja KTK tihedas koostöös. Jahiulukid Jahiulukite nimekirjas on kokku 55 liiki: 18 imetajat ja 37 lindu. Põder Alces alces, punahirv Cervus elaphus, metskits Capreolus capreolus, metssiga Sus scrofa, pruunkaru Ursus arctos, Euraasia ilves Lynx lynx ja hunt Canis lupus on suurulukid. Põder, metssiga ja metskits on kõige olulisemad ja populaarsemad jahiulukid Eestis, kuid ka kõikide teiste meie suurulukite asurkondade seisund on piisavalt hea, et lubada nende regulaarset küttimist. Suurkiskjad (hunt, ilves ja pruunkaru) on levinud üle Mandri-Eesti, punahirve tugevad asurkonnad on aga vaid Hiiu- ja Saaremaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
