järvel kõige tavalisemad ujupardid. Toidu hankimiseks küünitavad nad põhjaloomakeste ja veetaimede järele, sealjuures jääb sabaosa ikka veepinnale. Nad sukelduvad harva. Pesa teevad sinikaelte emad anamasti tiheda kaldataimestiku varju. Kaldast kaugemal tegutsevad tuttpütid. Nad on väga head sukeldujad ja võivad vee all olla üle minuti. Järvel elab ka mitut liiki kajakaid (nt naerukajakas, hõbekajakas), kes toituvad kaladest. Peipsi järve kohal võib ka haruharva näha uhket kalakotkast. Teda toob sinna soov püüda mõni suurem kala. Peipsi järves elab arvukalt mitmesuguseid väikesi loomi. Vohava järvetaimestiku vahel madalas soojas kaldavees on neil eriti soodsad elutingimused. Taimedest ja nende jäänustest toituvad puruvanade jt putukate vastsed, kes ise omakorda toiduks kiilivastsetele, selgõuduritele, vesiharkidele, ujuritele ja ujurivastsetele. Mööda taimi roomavad teod, hõõrlaga toiduks taimetükikesi kraapides. Ohtralt elab vees ka väikesi
loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants. Nende Kui on õnne, võib ühe päevaga kohata kotkaid neljast eri liigist. Kalakotkast on kala järele sööstmas nähtud suurematel järvedel. Kaljukotkas on võõraste eest varjatud soosaarel edukalt pesitsenud aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta
Kalakotkas Kalakotkaste praegune viljakus Eestis on vägagi hea-kaks poega paari kohta aastas. Enamik kalakotkastest elab hetkel tehisalustel ja saadavad lendu rohkem poegi kui looduslikest pesadest. Looduslike pesi pole kalakotkal võimalik teha, kuna sobivad puud jäävad traktorite alla. Isegi kui kotkas üritaks oma pesa ehitada noortele mändidele, siis see pudeneb kohe esimesel aastal laiali. Ja muidugi on tore, kui laastamistööd saab asendada tehisalustega. Kalakotkast võib tihti segamini ajada suurte kajakatega. Samuti on kalakotkas kõige osavama ja kiirema lennuga oma sugulaste seas. Kirjeldus Kalakotkas on eripärase välimusega, kuid Eesti kotkastest väikseim. Alumine pool on hele, tiivanukid on tumedad, pea on kirju ja lennupilt meenutab kajaka oma. Selline kirjeldus aitab teda eristada teistest kotkastest ka ilma optikata. Tiibade siruulatus on 145-160cm. Emalind võib kaaluda kuni 2kg ja isalind umbes 1,5kg
Ka isalinnud, kelle pesitsemine ebaõnnestus, alustavad rannakut talvitusaladele margatavalt varem kui edukalt pesitsevad isendid. (Saurola 1996; Hake et al. 2001; Kjellen et al.. 2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma pesitsusalale, vaid veedavad selle Aafrikas (Forsman 1999). Eestis toimub kalakotka sügisene läbiranne peamiselt augustis ja septembris, vähesel määral ka oktoobris. Rände haripunktiks on tavaliselt september. Kõige hiljem on kohatud kalakotkast 1961. aasta 28. oktoobril, Matsalus (Randla 1976). Eestis pesitsevad kalakotkad viibivad siin keskmiselt aprillist septembrini seega maksimaalselt 5 kuni 6. kuud emalinnud ning mittepesitsevad linnud paar nädalat vähem. 9 Kokkuvõte Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kaesoleval ajal Eestis oma 50-60 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis loodetavasti tagab pikaajaliselt populatsioon säilimise. Rohkem on
zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid?
annaabi.ee 
