Ramsari konventsioon (1)

Lihula Gümnaasium
Referaat
Ramsari konventsioon
Juhendaja: Marje Loide
Koostaja : Raili Kivisalu
Lihula, 2010
Sisukord
Ramsari konventsioonist............lk 3
Matsalu Rahvuspark ...................lk 3
Alam- Pedja looduskaitseala .......lk 3
Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4
Endla looduskaitseala.................lk 4
Muraka looduskaitseala..............lk 4
Nigula looduskaitseala................lk 5
Puhtu - Laelatu -Nehatu märgala...lk 5
Soomaa Rahvuspark...................lk 5
Vilsandi Rahvuspark..................lk 6
Laidevahe looduskaitseala.........lk 6
Kasutatud materjalid..................lk 7
Ramsari konventsioonist
Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993.
Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised , seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised.
Matsalu Rahvuspark
Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused , sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode , lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega.  Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka.
3
Emajõe Suursoo ja Piirissaar
Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka.
1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamine, kaitse ja uurimine . Emajõe - Suursoo, Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhtadega on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele linnuliikidele - meri-, kala-, kalju-, konnakotkastele, must-toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, hüüpidele, rukkirääkudele jt. See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka.
Endla Looduskaitseala
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa ( Piibe ) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail.
Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku -Võlingi allikad.
Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele.
Muraka looduskaitseala
on kaitstav piirkond, mis asub Ida-Virumaal, piirnedes Iisaku , Maidla, Tudulinna ja Mäetaguse vallaga. 17. juunist 1997 on Muraka looduskaitseala arvatud Ramsari-alade hulka. Kaitseala pindala on 13 983,7 hektarit.
Muraka looduskaitseala on üks Eesti suurimaid loodusmaastikukomplekse.
Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad , samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks lendorav , must- toonekurg jt. Kõige esinduslikum ongi sealne avifauna koosseis.
4
Nigula looduskaitseala
Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese Põhja-Euroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus , Põhja-Liivi märgala kompleksis.
Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on kaitsealune piirkond Läänemaal Hanila vallas. Selle pindala on 2759 hektarit, millest vee- ja märgalade alla jääb 1741 hektarit. Koos Nehatu looduskaitsealaga on määratud Ramsari-alade hulka.Looduskaitsealal on erilise tähelepanu all linnustik , samuti looduslikud ja poollooduslikud kooslused. Ala mängib tähtsat rolli lindude puhkepaigana, kuna on üks strateegiline punkt Läänemere–Põhjamere vahet lendavate rändlindude teel.
Nehatu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Eestis. Kaitseala pindala on 1011 hektarit.Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse , mil kaitse alla võeti Nehatu sooalad ja selle elustik. Looduskaitsealaks organiseeriti see 2001. aastal.
Soomaa Rahvuspark
Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril : Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse.
Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg – suurvesi .
Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba.
5
Vilsandi Rahvuspark
Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Kuulub Ramsari konventsiooni alates 1997. aastast.
Laidevahe looduskaitseala
Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Valjala ja Pihtla valla territooriumile.
Kaitseala olulisimad osad on Laidevahe laht ja selle saarestikud , jäänukjärved ning ohustatud poollooduslikud kooslused. Looduskaitsela on mitmete ohustatud liikide elupaigaks .
31. märtsil 2003 kanti kaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse.
6
Kasutatud materjalid

http://www.matsalu.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_rahvusparkHYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_rahvuspark "

http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/alam-pedja-looduskaitseala

http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala

http://et.wikipedia.org/wiki/Piirissaar

http://www.endlakaitseala.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Muraka_looduskaitseala

http://et.wikipedia.org/wiki/Nigula_looduskaitseala

http://et.wikipedia.org/wiki/Puhtu-Laelatu_looduskaitseala

http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark

http://www.vilsandi.ee/?id=580

http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark

http://et.wikipedia.org/wiki/Laidevahe_looduskaitseala
7