HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. A...
picture Reinar Hallik Pilt 3 Click Click icon icon to to add add picture picture Martin Müürsepp Pilt 4 2009-2010 Mängijad Rainer Amor, Richard Elias Anderson, Reinar Hallik, Mattias Hunt, Sven Kaldre, Sander Karro, Cristo Kens, Marko Kostap, Valmo Kriisa, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Oliver Metsalu, Martin Murumägi, Martin Müürsepp, Andreas Märtson, Rain Raadik, Kristo Saage, Janis Vahter, Rain Veideman, Raido Villers, Ardo Ärmpalu Treener: Andres Sõber. 2010-2011 Muudeti palju mängijaid meeskonnas. Esimene hooaeg mil otsustati mängida Balti Korvpalli Liigas. See hooaeg jäid nad Eesti Liigas neljandaks. 2010-2011 Mängijad Richard Elias Anderson, Martin Dorbek, Howard Frier, Matthew Ambrose Hall, Sander Karro, Cristo Kens, Aron Kuusik, Renato Lindmets, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Brett McGee, Oliver Metsalu, Joosep Pokla, Heiko
Annabel Metsalu Austria koraal ,,Vaikus ja Rita Naaber rahu '' Puhkpilliorkester Ameerika trad ,,Aisakell'' M. Männa ,,La Bamba''' K.Saar T. Liventaal Rondo Popurii kaunimatest Tiiu Maripuu jõululaulud Heldi Vahter Natalja Laht Jan Erich Sarapuu ,,Kellatorni kõlad'' M. Teras H. Vahter S.Berens, M.Lehto, Omaloominguline popurii K. Roolaht R.Mäetalu ,,Jõuluviisid' T. Tang Tselloorkester Blackwell ,,Rõõmsad pühad'' A. Aruväli
ja tehnilist infrastruktuuri, mis on välja arendatud Euroopa Komisjoni toetusel rahvusraamatukogude poolt. Euroopa Digitaalraamatukogu arendamiseks on moodustatud juhtivate mäluasutuste esindajatest koosnev Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutus (European Digital Library Foundation). Seda juhib Saksa Rahvusraamatukogu direktor Elisabeth Niggemann. Eestist osaleb Euroopa Digitaalraamatukogu arendamises Eesti Rahvusraamatukogu. Anu Vahter, kes on Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor tõdes, et Põhjamaades on rahvaraamatukogud elanike igapäevaelus endastmõistetavad, kuid muutused ühiskonnas ja elustiilis on toonud uusi väljakutseid ning vajaduse rahvaraamatukogude rollist uuesti mõelda või ümber hinnata. Seepärast käis ta Helsingis seminari "Tuleviku raamatukogu", mille eesmärk oligi esitleda ja arutleda raamatukoguteenuste tulevikuarengute üle. Vahter rääkis,et
VS Kahe vulkaanilise tekkega arhipelaagi geograafiline võrdlus anna vahter Kauai Oahu Niihau Molokai Maui Lanai Kahoolawe Hawaii geoloogia Tardkivimid: Kure atoll – 28 miljonit aastat Basalt Hawaii saar – 400 000 a. Gabro Nefeliniit Hawaii hotspot Mauna Kea 4205 m kliima Troopiline kliimavööde
Veekonfliktid Ladina- Ameerikas Hanna Vahter 12B klass Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi Protestijad erreteeritakse Kasutatud materjalid ...
Alumiinium Hanna Vahter 9.klass Muhu Põhikool Al ajaloolist, põnevat Avastas saksa keemik F. Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetalli...
Ettekanne Jan van Eyck Tanel Vahter 11A Jan van Eyck oli madalmaade renessanssiaja suurmeister, kelle arvele sageli pannakse ka õlimaali leiutamise au, kuid tegelikult ta kõigest saavutas või täiendas uusi märkimisväärseid effekte õlimaali tehnikas. Jan van Eycki sünniaasta pole teada, kuid John Bavaaria õukonna poolt makstud palgalehtede põhjal võiks väita et see oli vähemalt 1395. aastal või varemgi. *Viide portreele "Mees turbanis" 1433.aastal Eeldatavalt Eycki autoportree* John Bavaaria
4) Peeglid on nähtamatud, Peter Skubic Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et peeglites on palju rohkemat, kui kõigest visuaalne pool. 5) NO99 põhuteater, Salto arhitektid, makett Helin Vahter Makett on ilusa esteetikaga, puidust ja mustade detailidega. Silma jäi makett oma kihilisuse, massiivsuse ja lihtsusega. Teatrihoone on üleni süsumust ja põhust/puidust. Oleksin väga tahtnud just seda põhust teatrit Skoone bastionil külastada, enne kui see lammutati. Makett on midagi sellist, mille sarnast tahaksin ise luua. 1) 2) 3) 4) 5)
21319 22512 - 1193 - 599 Ehpraktiline Ehparand -1193 - 1193/2= - 589 = - 597 Ehteoreet. Arvutas Vaido Vahter / EI 12a 1) Ehteoreetiline: 41,002 – 41,591 = -589 mm 2) Ehpraktiline: +416 -115 +26 -107 -393 -16 -143 -267 = -599 mm 3) fhsidumatus: -589 – (-599) = +10 mm 4) fhlubatud: ± 30mm × √2 = ± 42 mm 5) fhsidumatus ≤ fh lubatud +10 ≤ ± 42 6) Parandid: p = fh sidumatud ÷ h, p = +10 ÷ 8 = +1,25mm, p1 = +1mm p2 = +2mm
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena
Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb inostrantsevi koeraga Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šot...
teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmumisaasta: 2003 Originaalkeel: Soome Eestikeelne nimi: "Stalini lehmad" Tõlkinud (Eesti keelde):Tauno Vahter Ilmumisaasta (EK): 2004 Kirjastus (EK): Tänapäev Romaanid 1. Stalini Lehmad (2003) 2. Baby Jane (2005) 3. Puhastus (2008) Näidendid 1. "Puhdistus" (2006) 2. "High Heels Society" (2008) "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" originaalnimega "Puhdistus" on siiani olnud kõige kuulsam tema teos. See romaan ilmus esmakordselt Soome keelsena aastal 2008. Esmakordselt ilmus see eestikeelsena 2009.aastal Varrak kirjastuse poolt.
ennast parandada. Kriitikute arvates, noore ajakirjaniku katsed luhtusid. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse preemia võitis Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler. Tunnustus tuli artikli «Paltsule pasunasse» eest, mis mullu aprillis avalikustas esmakordselt maksuameti huvi tollase rahandusministri Tõnis Paltsu tulumaksuprobleemide vastu. Auhinna suurus oli 25 000 Rootsi krooni. Vedleri peamine konkurent oli Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter looga "Äraostmatud". Maksuamet hakkas võimupartei Res Publica ühe lipukandja ja kõvema rahastaja Tõnis Paltsu (50) kohta uut kausta kokku seadma veel enne seda, kui suurärimees ministriks sai. Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada relvana juhul, kui uus minister hakkab oma alluvaid liiga palju pigistama. Maksuamet kuulub just Paltsu valitsemisalasse. Ministrihärra puhul huvitavad maksuametit eelkõige tema viimase nelja aasta tehingud.
Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9
4 Kasutatud kirjandus http://www.femini.ee/artikkel/milliseid-kaebusi-pohjustab- genitaalherpes#.WPKCGNKGPDc http://www.derma.ee/articles.php?id=66 http://www.ph.ee/content/editor/files/Herpes(1).pdf https://annaabi.ee/Genitaalherpes-m6079.html https://annaabi.ee/Seksuaalsel-teel-edasikanduvad-haigused-m1125.html Naha- ja suguhaigused. Herman Vahter http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=157 Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused. Hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal 5
ja analüüsida. Seetõttu on ka selles kogumikus konkursi ,, Väärtuskasvatus lasteaias" võidutöö. Lisaks on raamatus järgmised artiklid: M. Veisson, T. Kuurme. Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. M. Müürsepp. Väärtuste kujundamine keele ja kõne õpetamise ja lastekirjanduse kaudu. M. Lage. Väärtuskasvatus ja matemaatiliste oskuste arendamine. I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste
uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest "Kungla" raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris, juhatajaks oli Jüri Vahter, Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis- kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu omale ruumi teisel korrusel ja Nasva raamatukogu likvideerimise järel osa sealset inventari ja raamatuid. Algas aktiivse raamatuürituste läbiviimise aeg. Aastatel 1963-1965 töötas raamatukogus Elve Matt(Vaher) 1965-72 - Ilme Mai(Sadam)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav
Varblane et al.2004 Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T., Ukrainski, K., Vahter, P. , Vissak, T. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime Euroopa Liidus puidutööstusklaster. Teadusliku uurimuse lõpparuanne, Tartu 2003, 286 lk. 5. Eamets et al. 2005 - Eamets, R., Meriküll, J., Ukrainski, K. Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 20052015, lõppraport, Tartu Ülikool Majandusteaduskond 2005. 6. Polli et al. 2004 - Polli, L., Varblane, U. Puiduklaster ja selle analüüsimise kogemused
Hardi Volmer, trummar Rein Joasoo, bass Eerik Olle, klahvpillimängija Ülo Krigul jt. ,,Singer-Vinger" tegutseb tänasenigi kuid väheaktiivselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Singer_Vinger) Peale seda kui ,,Singer-Vingeris" asi soiku jäi, liitus Mihkel oma sõbra Hendrik Sal-Salleri bändiga ,,Ba-Bach" mis mängis puhast rokkmuusikat. Bändi liikmeteks olid laulja ja kitarristina Hendrik Sal-Saller, bassimängijatena Jaanus Raudkats ja Anti Rüüt, trummaritena Raimond Vahter ja Sven Jannes. Bändi edulugu jäi lühikeseks, mindi laiali ja samal ajal hakkas Mihkel tegema oma bändi ,,Merry Christmas Mr. Lawrence". ,,Merry Christmas Mr. Lawrence" oli üks esimesi kodumaiseid artiste kes inglise keeles laulmisest hoolimata on leidnud koha eestlaste südames. ,,Merry Christmas Mr. Lawrence loodi 1990. aastate alguses. Bändi nimi tulenes Jaapani rezissööri Nagisa Oshima samanimelisest filmist. Ansambel koosnes põhiliselt Mihkli vanadest sõpradest
Kaotust esilekutsuv põhjus kustutab primaarse mälu sisu. 6 7 3.1 Kui unustamine segab igapäevaelu "Kui tegu on mäluhäirega, unustab inimene tavalisest rohkem ning probleemid pigem püsivad ja süvenevad, mitte ei esine hooti," selgitab Liina Vahter. Tema sõnul on vale arusaam, et vanaduses mälu ilmtingimata halvemaks läheb.Kui mäluga seotu häirib juba igapäevaelu, võib tegu olla algava neuropsühholoogilise düsfunktsiooniga, millest omakorda võib kujuneda dementsus. Sellisel juhul tuleks abi otsida eriarstilt, näiteks neuroloogilt. Sagedasem dementsust põhjustav haigus on Alzheimeri tõbi, millele on iseloomulik ajurakkude hävimine. Alguses hakkab ununema uuem info ja hiljem võib olla raskusi ka oma lähedaste äratundmisega
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve
q Korraldada koorijuhtidele täiendkoolitusi. Gustav Ernesaks q Kogu elu oli seotud koorijuhtide õpetamisega : 1937.aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal 1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv Jüri Variste Raivo Laikre Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik Harald Uibo Alo Ritsing Harald Siiak Ernesaks koos oma õpilastega Oru tänava kodus 1989.a .
Samuti võib nimekaks sportlaseks lugeda purjetajat Aksel Artust. Aksel sõidab hetkel Zoom8 klassi ja on saavutanud nii selles klassis kui ka madalamates klassides häid tulemusi. Näiteks tuli ta hiljuti Itaalias Zoom8 klassi Euroopa meistrivõistlustel üheksandale kohale (Vinni 2008). Veel väärivad mainimist näiteks purjetaja John Kaju, kes on Eestis omavanuste seas tugev tegija ja käib alatihti võistlemas välismaal. Ka kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter, kes valitsevad Saaremaal ja saavutavad häid tulemusi ka Vabariiklikul tasemel. Üleüldse on Kuressaare Gümnaasiumis hulgaliselt edukaid sportlasi, keda kõiki ei jõua ette lugeda. Siin on häid korvpallureid, jalgpallureid, võrkpallureid, jõutõstjaid, ujujaid, tennisiste, kergejõustiklasi ja ka lihtsalt tervisesportlasi. 11 5. KÜSITLUS Antud küsitluses osalesid Kuressaare Gümnaasiumi 10.12. klasside õpilased
kõrvalabi · Adekvaatse ja inimväärse hoolduse saab dementsetele tagada luues turvalise keskkonna, koolitades nende hooldajaid ja pereliikmeid. · Dementse haige hooldus nõuab sageli enam ressursse kui eakate tavahooldus. · Dementse haige hooldusega tegelevad inimesed, nii töötegijad kui pereliikmed vajavad toetust ja supervisiooni. DEMENTSUSTE EESTI RAVI- TEGEVUS- JA DIAGNOSTIKAJUHEND · Ülla Linnamägi, Liina Vahter, Kadri Jaanson, Tiiu Tomberg, Siiri-Merike Lüüs, Katrin Gross-Paju, Andrus Kreis, Toomas Toomsoo · Samuti võetud materjalid internetist www.kliinikum.ee · Inimene.ee · Terviseleht.ee · Alzheimer.ee · Eestikirik.ee · Arst.ee
liidud ja ühingud, kuhu ta kuulunud on, ning Merile omistatud autasud ning ordenid. Teise lisana on ära toodud Meri kohta koostatud küsitlus-ankeet. Töö põhineb raamatutel ja artiklitel, töös on kasutatud ka erinevaid veebilehtedel olevat informatsiooni. Töös leidsid muuhulgas kasutust järgmised Lennart Meri isikut käsitlevad raamatud: Andreas Oplatka ,,Lennart Meri Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga" (2001), Lennart Meri ,,Poliitiline testament" (2007), Tarmo Vahter ,,Lennart Meri, kolmat põlve poliitik" (2009) ja Henn Põlluaas ,,Lennart Meri, vabaduse valus valgus" (2011). Samuti põhineb töö materjalil, mille loovtöö autorid said inimeste seas korraldatud küsitlusest. 4 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988 1.1. Noorusaastad ja haridus Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste
VIIDATUD ALLIKAD 1. Ernis, E. 2009. Kas nõukogude ajal oli teenindus praegusest parem?. Postimees, 23.10.2009. [http://www.24tundi.ee/178978/kas-noukogude-ajal-oli-teenindus- praegusest-parem] 06.10.2013 2. Jääb mulje, et Eestis ei ole teenindajad motiveeritud. 2011. Delfi rahvahääl, 05.11.2011. [http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/jaab-mulje-et-eestis-ei-ole- teenindajad-motiveeritud.d?id=61107149] 07.10.2013. 3. Masso, J., Vahter, P. 2011. The Link between Innovation and Productivity in Estonia's Service Sectors. University of Tartu Faculty of Economics & Business Administration Working Paper Series, issue 80, pp 3-34. [http://ehis.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ee/eds/detail?vid=3&sid=0fe2b5f6-d442- 40c3961416a3d9fb4552%40sessionmgr198&hid=8&bdata=JnNpdGU9ZWRzLWx pdmU%3d#db=bth&AN=58772370] 07.10.2013 4. Pao, A. 2011. Eesti teenindus on nagu sõit Ameerika mägedel. E24
Vaido Vahter HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST REFERAAT ÕPPEAINES: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 32a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:17.10.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.................................................
Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Kasutatud materjal : 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri 2. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81982 3. Tarmo Vahter ,,Lennart Meri- Kolmat põlve poliitik 4. http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/eesti_iseseisvumine_piretspits6n.htm 6. http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/ervs/Ervs7.html 7. Rein Järlik ,,Kui taastasime Eesti iseseisvuse" 8. E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu" 9. L. Vahtre "Eesti ajalugu" 10. Maailma ajalugu
potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne
Eesti majandus on kiiresti kasvanud
Seni on Eesti majanduse edu aluseks olnud 1990. aastate makromajanduslikud reformid, mis
aitasid kaasa majanduse kiirele ümberstruktureerimisele ja võimaldasid hästi ära kasutada
meie kulueelise.
Dunn, Ethel 1973. Russian Use of Amanita Muscaria: A Footnote to Wasson's Soma. Current Anthropology 14: 4. Chicago: University of Chicago Press, lk 488-492. Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. 2003. Pullerits, P., 2009b. Roheline kärbseseen leidis järjekordse ohvri. Postimees, 03.09. Raitviir, A. 2005. Väike mürkseeneraamat
striptiisi või prostitutsiooniga, küll aga on teadmata tegelikud tingimused ja keskkond selleks. Osad intervjueeritud rääkisid kaubitsetavate toimetamisest Soome, kus naisterahvad liiguvad koos vahendajatega või üksi laevaga üle lahe ning teisel pool on Soome-poolne organisaator vastas. Eestlastest kaubitsejate tugevat esindatust Soome seksitööstuses on kajastatud nii Soome kui Eesti ajakirjanduses (vt näiteks Lahtenmägi 2002, Vahter 2002, EPL 2002). Intervjueeritud Piirivalveameti esindaja mainis täiskasvanud naistega seotud juhtumit, kus koostöös öSaksa ametnikega õnnestus likvideerida Eesti ja Saksamaa vaheline inimkaubitsejate võrgustik. Üldiselt ei õnnestunud uurimuse käigus koguda oluliselt enam informatsiooni kaubitsejate võrgustikest ning esile ei tulnud eraldi informatsiooni alaealiste kaubitsejate kohta.
looduslüürikat, mida tunnistavad mitmedkümned noodiraamatud ja helikandjad. Näiteks: Urmas Alender, Edgar Arro, René Eespere, Olav Ehala, Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik, Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein Rannap, Alo Ritsing, Olev Sau, Riho Sibul, Ants Sõber, Eino Tamberg, Kait Tamra, Veljo Tormis, Andres Vahisalu, Galina Vahter, Lembit Veevo, Heiki- Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003. aastal Sveitsis. Bielefeldi linna toel külastas 1993
.. Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8. Tartu: Tartumaa trükikoda Psühhiaatria. (2006)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine............................
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
.. Mu kallid kooliõed Hilja ja Benita! Kas mäletate, kuidas me abiturientidena peitusime vahetundides oma ümmarguse raudahju taha, kui korrapidajaõpetaja tuli klassi kontrollima (...)."(Dagmar Normet: Avanevad uksed. Tln, 2001) ,,Oktoober. Selle kuu kuuendal päeval sain ma Issanda armulauale võetud. Nõnda läks minu leeriaeg mööda. Nüüd läksin ma Beermanni isanda juurde talveks abiks lapsi koolitama ja algasin oma ametit 7. oktoobril."Artur Vahter: Karl August Hermanni päevik. Tln, 1990. ,,Dublini tramm Luas on pikk otsekui angerjas ning umbes sama värvi ja sama külm. Vagun on inimesi täis, kuid nende enamik tundub telepordi teel siia sattunud Lätist või Leedust või Poolast. Mehed kannavad kohustuslikku musta nahktagi, rinnakad naised on surmavait ning mitte kusagil pole näha lõbusat näost punetavat iiri punapead (...)."(Krister Kivi: Eesti maja. Tln, 2007) soomereis Elbereth (http://www.maailm
süsteemset lähenemisviisi. Terapeut aitab vaadelda olukordi kõrvalt, uurida ja muuta käitumismustreid, toetada muutusi. Teraapiasse olete oodatud nii üksinda kui ka koos lähedastega (sõpradega, elukaaslasega, sugulastega).Paljudel juhtudel on pereteraapiaga saavutatud häid tulemusi ka suhetes psüühiliste häiretega inimestega. Tutvustuses on kasutatud lõike E.Asen`i raamatust “Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada” (Kirjastus Tänapäev, 1999 & 2000.Tõlkija:Tauno Vahter http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskus
Ta ei olnud Eesti ajaloolastest just vaimustuses. Ütles, et nad on vanamoodsad ja marksismis kinni. Ajalugu ei ole teadus, ta on üks osa kirjandusest. Lennart Meri raamat “Hõbevalge” räägib Kaali meteoriidist. Priit Ligi uppus ära Estonia laeval. Oli väga hea arheoloog. Jürgen Ligi vend. Valter Lang on praegune Tartu ülikooli arheoloogia instituudi professor. Lennart Meri andis oma kursusekaaslasele Vahtrale ülesande kirjutada raamat Eesti ajaloost. Vahter oli peatoimetaja. Arhailine õigus Friedrich Georg von Bunge. Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajastu. Venemaa tahtis Prantsumaa seadused üle võtte. Vene impeeriumi territooriumil oleks tekkinud õigus, mis oleks pidanud ütlema hüvasti õigusallikatel põhinevale õigusele. 1811. tekkis konflikt. Venemaa ei tohtinud lääne “kahtlast asja” endale levitada. See tähendas ka meie aladel seda, et õigust tuleb laiendada ainult vanade allikate baasil
tuhat korda (sõna matemaatilises mõttes) suurematele-ohtlikumatele korruptsioonikuritegudele. Aga võta näpust. Jüri Saare kirjutises on eriliselt luubi all Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme, kes väidetavalt kuritarvitas ühiskondliku rahaga ostetud 68-eurose hinnaga kringlit enda isikule populaarsuse võitmiseks. Teiselt poolt on imeks pandud, et 68-eurose hinnaga kringlile pühendatakse ridamisi kohtuistungeid, mille kulud maksab kinni maksumaksja (Tarmo Vahter: "Kohus keskerakondlase üle: kes sõi õuna- kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele.
Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsenseerinud Elle Rajandu ja Inge Vahter Toimetanud Ülle Kollist Illustreerinud Milvi Torim Kujundanud Kalev Luup Keeletoimetajad Annika Vesi ja Kaire Luide Autoriõigus: AS BIT 2012 ISBN 978-9985-2-1919-5 AS BIT esindused: Tallinnas Pikk 68, 10133; üldtelefon: 6275401; müük: 6275405; faks: 6411340 Tartus Vallikraavi 7/9, 51003; tel/faks 7427156 Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278; Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108 [email protected] www.avita.ee Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud
Honda 948OIE 3184 EINO ORG Elisa Ford 308LVS 164 MALLE SOIDE Tele2 Audi 165XVJ 12062 VASMA AREENU Elisa Audi 814KHB 2805 MARIA WILTORD Tele2 Toyota 273LXU 10365 INDREK HIIBUS Elisa Volkswagen 658BOW 9068 ANDRUS RUMM EMT Volkswagen 598TUR 12724 MARKO KUNINGAS Elisa Toyota 772VEI 14016 ÜLO VAHTER Elisa Mercedes-Benz 494BBK 847 MARJU MALM EMT Toyota 698HNV 12197 ERVAND MESROPJAN Tele2 Mercedes-Benz 912WAB 7565 EINO MUUL EMT Mercedes-Benz 994DWR 16219 HARDI ILISSON Elisa Ford 508WPC 10940 MAI METTARDI Tele2 Mazda 82LIG 5017 JANE MASTREET Elisa Ford 507IAI 11550 ANNELY HORDO Elisa Mazda 287IHE 17929 SELLE LUIK Tele2
3857575294 MARGIT PEITEL Tele2 2800 0.3861538955 HELI SÕBER EMT 2000 0.3888962785 VIKTOR MAHHOV EMT 100 0.3890351937 MADIS KÄNNOLA Tele2 1600 0.3908805179 LIIA IVASK EMT 400 0.3956852876 TIINA OTTI Elisa 2600 0.3981010056 MARGUS HANSON Tele2 2100 0.3989434449 LARS UUS EMT 2400 0.4010551671 JAN LÄTT EMT 1400 0.403641309 ÜLO VAHTER Elisa 200 0.4067158222 KERT ALASOO EMT 1700 0.409873002 RANNO TÕNNUS Elisa 500 0.4104310637 VALTER BELJAJEV Elisa 2800 0.4114369854 VILJAR VESKI Tele2 1400 0.4132890304 RUTT REINASTE Elisa 2000 0.4176858623 PRISCILLA REMMEL Tele2 1000 0.4180308289 MERILIN LUTSAR EMT 2000 0.418255266 RAIKO VÄHK Elisa 400 0.4207098964
džässilugude sõnu plaatidelt maha kuulmise järgi, foneetiliselt, sageli mõistmata, millest jutt käib, sest keeleoskus oli vilets. Neid lauldi kõikjal kaasa. Ka Valter Ojakäär meenutab, et kirjutas tol ajal raadiost üles terve kaustikutäie laulude sõnu (Ojakäär 2003: 172). Suur osa oli siin kindlasti Ameerika filmidel, kus kõlanud palad ka meil tavaliselt kiiresti lööklaulude staatuse saavutasid. 152 I. Tomberg “Kui muusad pidid vaikima”, Tallinn 1977; A. Vahter “Kapellmeistri päevik”, Tallinn 1990; K. Toom “Kunstiansamblite päevilt”, Tallinn 1981; V. Ojakäär “Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia”, Teater. Muusika. Kino. 1993, 1, 20–31; E. Avarsoo “Eesti Laskurkorpuse džässorkester Tallinnas”, Rahva Hääl 1984, 13.12. 153 Estonia Valgest saalist toimusid tantsumuusika ülekanded igal laupäeval (Mutsu 1991: 37). 154 Intervjuu siinkirjutajale 12.07.2003. 155 Intervjuu siinkirjutajale 15
659 984 Uutar Aivar Harju 03:38:26 M21 987 401 Vaga Merko Rapla 03:55:27 M21 2042 2557 Vagner Richard Tallinn 04:55:36 M21 2329 1885 Vahar Priit Harju 05:36:57 M21 2172 2131 Vahi Jaanus Tallinn 05:10:09 M21 2316 2107 Vahimets Marko Harju 05:35:16 M21 1684 2459 Vaht Priit Harju 04:30:13 M21 1487 1297 Vahter Kaimo Tallinn 04:19:45 M21 1162 1159 Vahter Tõnu Harju 04:03:57 M21 2346 2560 Vahtra Indrek Harju 05:41:16 M21 246 292 Vaikna Ville Harju 03:13:12 M21 762 1162 Vaiksaar Mait Tartu 03:44:24 M21 1300 1697 Vainura Ahti Tartu 04:10:38 M21 621 810 Vakra Villu Saaremaa 03:36:55 M21 2098 1823 Vald Vaido Tartu 05:00:38 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
