Anni vennaga Helsingisse operatsioonile. Ann ei suuda kuidagi olla, ta murdub. Ta ajab oma venna haiguse enda süüks ja arvab, et haiguse põhjustasid tema kutsutud langenud inglid. Lõpuks on Ann omadega nii läbi, et ta arvab, et ta vend on surnud ja, et ta ise on rase. Õnneks jääb Anni vend ikkagi ellu ja Ann ei ole rase, kuid ta on haiglas ja peab tarvitama ravimeid. Mina arvan, et seda raamatut võiksid kõik noored lugeda. See raamat aitab mõista ennast paremini, on lohutuseks ja peale raamatu lugemist on inimene nii tühjaks nutetud, et on kohe tühi, kuid rõõmus tunne. Kui minul oleks võimalus, siis mina lisaksin selle raamatu kohustusliku kirjanduse hulka. See raamat oli minu jaoks üks parimaid, mida ma kunagi lugenud olen.
Kindlasti võiksin alustada loeteluga probleemidest, mis on globaalsed ja esikohal. Kuid nende loetelu hulk veniks üsangi pikaldaseks. Probleemid ei kao kunagi, nad on alati olemas ja neid tekib juurdegi. Nad saadavad meid eluteel ning meie ülesandeks on nende lahendamine. Kuid on ka lahendamatuid probleeme; siinkohal tõstaksin esikohale sünnijärgse arengupuudega, ravimatu haigusega või mõne muu surmava tõbiga inimesi. Nende ainukeseks lootuseks ja lohutuseks on vaid igavene uni. Siiski on ka erilise tahtejõuga inimesi, keda ei heiduta nende haigus, tegemaks midagi rõsiselt erakordset ja märkimisväärset. Nad võivad suuta teha midagi imelist oma lühikese eluajaga, kuid vähemalt nad üritavad, proovivad, kui kukuvad, tõusevad uuesti jalule ning üritavad uuesti. Nende jaoks ei tähenda ebaõnnestumine veel, et nad on ebaõnnestujad, nad lihtsalt pole veel edu saavutanud. Vastupidiselt neile,
Paukkompvek, Bengali Tuli). Teistest esile kerkis Rakett, kes arvas, et tema on teistest parem ja kõige targem. Ta ootas, et kõik mõtleksid tema peale. Tema arvates luges elus ainult see tunne, et teised on sinust alaväärtuslikumad. Näitamaks enda üleolekut hakkas ta nutma(teised ütlesid, et sa ei tohi märjaks saada, aga ta tahtis nagu näidata, et who cares) ja tema püssirohi sai märjaks, nii, et kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale. Lohutuseks korrutas ta, et teda hoitaks mõne tähtsama sündmuse auks, sest ta on ju nii ilus rakett. Järgmisel päeval leidsid ta töömehed, kes viskasid tema, kui koleda ja määrdunud raketi, üle aia mutta. Rakett võttis seda kui spa puhkust(sest ta oli nii palju teinud) ja ei lasknud tujul langeda. Teda külastasid Konn, Kiil ja Part. Raketi arvates kuulusid kõik alamasse seisusesse ja ei teadnud elust midagi. Terve aeg ootas ta saatkonda, kes teda päästaks
ja nnetusest, nnda, et Emajgigi jooksu peatas. Kik kuulasid laulu ja igaks ppis ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene mistis laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata
Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus.
edaspidisele elule. Mõneti võib ka süüdistada tollast ühiskonda, kus naine pidigi olema keep- smiling ilu- ja tarbeese ning erilist sõnaõigust polnud. Kolmas naine on tänapäevasel ajal New York'is elav Clarissa Vaughan (Meryl Streep), kes parasjagu korraldab pidu oma aidsihaigele sõbrale ning endisele kallimale, Richardile. Clarissa elab tüdruksõbraga, kes ei mõista ta depressiooni ning on Clarissale vaid lohutuseks ja voodisoojendajaks. Ta on pühendunud sureva Richardi eest hoolitsemisele ning tema isiklik elu on tagaplaanile jäänud. Paralleele tõmmates segunevad kõik kolm lugu üksteisega ning film saab ühtseks tervikuks. Samas on raske välja lugeda ,,Proua Dalloway" lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja. Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede unustamiseks tarbitakse mõnuaineid nagu narkootikumid, alkohol ja tubakas, mis toovad kaasa vaid uusi probleeme. Perekonna ja sõprade kaotus ning sõltuvus on alles algus. Eluga hätta jäänud inimesed on lõpuks ohuks ka teistele. Aidsi põdevad inimesed annavad haiguse edasi oma lastele ning seeläbi ohustab see tervet inimkonda. Järgmise põlvkonna elu võib seetõttu olla lühike. Kahju, mis me teeme endale, mõjutab ka teisi.
käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord tülgastust tekitavale käitumisele, oli isa Goriot siiski nõus ohverdama enese mugavused ja kolima proua Vauquer'i pansionis aina kõrgemal asuvatele korteritesse. Mida kõrgemal oli korter, seda halvemas seisus see oli. Ta loobus kogu oma varandusest ja otsis kuni surmani raha abiga tütarde armastust ja poolehoidu. Ainsaks reaalseks lohutuseks isa Goriot elus on Eugéne de Rastignac, keda ta hakkab armastama nagu enese poega, kuna too on sõbrunenud Delphine'ga ning seetõttu saab talle rääkida tema tütre elust, millest isa Goriot saab omakorda jõudu elamiseks. Öeldakse, et raha on mõeldud tarkadele inimestele, kuna see on üks võimsamaid manipuleerimise vahendeid. Rahaga seostuvad mõisted võim, jõukus ja ühiskondlik positsioon. Nende saavutamiseks ollakse valmis kõigeks. Raha muudab inimesi. Nii muutuski
saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam. Piisavalt kõrge tasemega tehnoloogia abil on võimalik energia muuta praegusest oluliselt odavamaks. Põlevkivi asendamine tuumareaktoritega tuleks riigile kasuks, kuid samaaegselt põhjustaks ka suurt protestimeelsust. Mälestused Tsernobõli katastroofist on kindlasti pannud suure osa rahvast tuumaelektrijaamu põlgama. Tänapäeval on risk minimaalne, kuid hirmu põhjustaks taoline ehitis siiski. Vastuolijatele võib lohutuseks, või oleks õigem öelda hirmutamiseks, mainida, et ka meie naaberriikide territooriumitel asetsevad tuumaelektrijaamad ning katastroofist ei pääseks me ka oma riiki säästes. Kõige ohtlikum energiaallikas on antud juhul ka kõige efektiivsem. Alternatiivseid energiaallikaid ning nende negatiivseid ja positiivseid külgi on Eesti mastaabis palju rohkem. Asenduse leidmine põlevkivile on kahtlemata vajalik ning valikuid tuleks kaaluda juba lähitulevikus
MURDEIGA ja selle probleemid Paukuvad uksed, lõpmatud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline. Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa. "Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate ...
kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes. Läbivat rolli lavastuses mängib Freddie Mercury. Tuntud Queeni laulude järgi seatud tantsuline liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos temaga koges seda ka publik, kuid isiklikult ma Mercury lavastusse sisse toomist ei nautinud. Freddy Mercuryst sai Beni iidol ja teejuht Londonis, tema võimas hääl oli mehele lohutuseks ja meeldetuletuseks, et kui väga tahta ja püüda on kõik võimalik. Avastus Freddie seksuaalse sättumuse kohta, ja et too(kõike inglaslikku esindav jumalus)on pärit Farrokh Bomi Bulsara Sansibarist, tabas Beni eriti karmilt. Mercury on vahend avamaks peategelase hingeelu, kuid annab etendusele ka omamoodi muusikalise tausta. Ron-Thorren Floren
Mikk Hödemann 12. d klass Kus lõpeb Euroopa? Küsimus, kus lõpeb geograafiliselt määramata Euroopa, on painanud eurooplasi kaua. Sest kui piiri ei saa määrata füüsiliselt ega muude selgete kriteeriumide, st keele, usu vms kaudu, tekib raske ebamäärasus. Kes oleme meie, kes on nemad seal? Ja mis takistab neid seal hakkamast ,, meiest"? See oli Prantsusmaa president Charles de Gaulle, kes novembris 1959 teatas : ,, Euroopa on mõiste, mis ulatub Atlandi ookenaist Uurali mägedeni." De Gaulle tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju. Üsnagi suveline geograafiline või täpsemalt orograafiline ehk mäeteadus...
aastal toimunud olümpiamängudele, kus ta sai klassikalises maadluses kuldmedali. Järgmistel olümpiamängudega ei läinud tal hästi. Aastail 1953-1955 oli ta Nõukogude Liidu parim raskekaallane. Ta sai kindla esikoha 1956. aastal toimud rahvaste spartakiaadil, mille võitjad pidid sõitma olümpiamängudele. Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi kolmandaks jäänud Anatoli Parfjonov. Meie mees sai lohutuseks varumehena tasuta välisreisi Austraaliasse. Nõukogude Liidu aeg oli eesti sportlastele karm. Selle aja poliitika tõttu ei saanud paljud Eesti sportlased maailmakuulsaks, sest nende teekond maailmaareenile oli takistatud. Kuid ikkagi suutsid Eesti mehed tuua medaleid koju. Karl Johan Leichter 12D
7. Jookse mis sa jooksed puhveti järjekord on ikka liiga pikk. 8. Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12. Malviina valas juba elevandipisaraid seega ütles Artemon talle lohutuseks Mul oli ka esimene armastus kuid see ei kestnud kaua ta oli tsau-tsau. 13. Komistasin sööklas ühe kümnendiku otsa selle tulemusel valgus kaste salatisse. 14. Ülemised noodid nõuavad hoolt ja armastust pole ime et Nancy neid hellalt hoiab. 15. Ilmateade lubas vihma järelikult ei hakka sadama. 16. Ühistranspordis kas piiksutatakse rohelist kaarti või mõeldakse positiivselt. 17. Lätis ent roheline kaart ei tööta see tähendab tuleb osta pilet. 18
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
oma põhimõtted, kui kõrgema posti otsa pääseb (väga inimlik, parteikaaslaseks muidugi ei sobiks). Koera Kaarel vahetab ühe halva teise halva vastu, hakates halltõvest lahtisaamiseks jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi. Hea, et veel pärast lehes ei näägutata, naised kiriku juures kindlasti klatsisid. Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880? Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks... Rehepapp on muhe mees. On eesti muinasjuttude püsitegelane, midagi nagu vanaks jäänud Kaval-Antsu taolist, kes tuleb igast olukorrast välja. Vanapaganal tõmbas naha üle kõrvade ja Katkugi kupatas ahju
Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde jõudu ning peagi pistavad nad sambla seest välja oma kübarad. Aga kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning väsinud loodus peitub pehme lumeteki alla ja jääb talveunne, et uuel aastal uuesti oma ilu täies võimuses näidata. -2-
tähele lihtsaid ja sõbralikke asju. Vaeste valgus Tagasihoidlik ja nõrk. Lapsed tundsid siin end nagu kodus ning kõik oli lihtne ning silm puhkas. Luuletajate valgus Kirju ja helkiv. Esindatud olid kõik vikerkaarevärvid ning kujutlusel ei olnud piire. Tundmatu valgus Tumedate violetsete sammastega ning hallide ja punaste kiirtega galerii. Pärast kõiki neid seiklusi nägi Tyltyl oma linnus sinulindu. Ta kinkis haigele tüdrukule lohutuseks oma linnu, mis tegi tüdruku nii rõõmsaks, et ta sai kohe terveks. Püüdes teistele õnne anda saame ka ise õnnelikuks. Kogemused on on ainus tee lihtsate ja kergesti kättesaadavate rõõmudeni ning teel tuleb ette palju kannatusi ja pettumusi.
Niisiis on sõdadel peale halbade külgede ka arvukalt positiivseid jooni. Siiski jäävad need negatiivsetele joontele alla. Aga sõjad on. Ja jäävad. Ütleb ju rahvatarkuski - ründa ise, või saa rünnatud. Seega - jälle sõtta! Ei saa ju "arenenud" USAgi sõjalise sekkumiseta, kuis siis meiegi, ülejäänud riigid. Sõja vastu ei saa isegi NATO ega ÜRO. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Ja lohutuseks mõelgem veelkord tema positiivsete joonte peale. Igas halvas on killuke päikest. Sõjas on miinikilluke päikest ja asteroidikilluke hukatust.
mille varingutesse paljud evakueerumiskeelu tõttu ka oma elu on jätnud. Alamaksmine, inimelude hävitamine ning mis kõige olulisem - oma keskkonda nõnda hävitava probleemi ees võiks iga inimene individuaalselt seista. Miks oleme nõus sellega, et keegi teisel pool maad pühendab oma elu sellele, et meile rõivaid õmmelda ning miks meeldib inimestel eeldada, et kõik toimib nii, nagu peab, või tuua enese alateadlikuks lohutuseks näiteks selle, et vähemalt on inimestele antud võimalus teha tööd. Seda enam kui hetkeseisuga masstootvad firmad on jõudnud selliste hindadeni, mis tavainimese jaoks on piisavalt odavad, et ostetud riided hiljem pikemalt mõtlemata minema visata. See on see koht, kus peaks inimene mõtlema hakkama. See võiks olla kui märguanne, et me märkaks enese ümber ka maailma teist poolt, mida võib olla huvi tundmata ei märgata,
Abeli naine Aada ja ka Isa Aadam on valmis kristlikus vaimus talle andestama. Aga ema Eeva, kes armastas oma poega Abelit rohkem, kui Kaini, ei anna andeks ja ta neab oma poja Kaini ära. Siis tuleb issanda ingel ja ta jääb igaveseks ekslejaks ja pagulaseks. Lõbeb nii, et Aada võtab enda ja Kaini poja ja tütre kaasa ja läheb koos Kainiga ära, et Kainiga koos süükoormat jagada. Byron annab kaks lohutust: üheks on armastus, mida esindab Aada ja teiseks lohutuseks on Lutsiferi ütlus, et üheks lohutuseks inimesele on see, kui ta loob oma vaimse sisemaailma, mis on vastukaaluks välismaailmale.
terviseuuringud teha. Kui aga vaatamata kõigele selgub, et koer põeb mingit pärilikku haigust, siis tuleks sellest rääkida vastava tõu kasvatajatele, et sellest juhtumist võidaks teha vajalikud järeldused (näiteks kõrvaldada haigust edasiandnud koerad edasisest aretusest). Mingil juhul ei tohiks aga muretseda kutsikaid koeraga või koerale, kes põeb mõnd pärilikku haigust. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib siiski koeraomanike lohutuseks õelda, et haigus on erand, mitte reegel. Teadmine sellest, et haigus võib olla olemas, ei tee tõukoera iseenesest haigemaks kui segaverelist, kelle puhul seda probleemi üldse teadvustada ei saagi. Minu soovitus kõigile on uurida enne koera võtmist tema eelkäiate tausta, aga soovitan kindlalt ka endale võtta koer. Koer on ikkagist inimese parim sõber ja truu kaaslane.
kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust. See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge tekkima illusioon, et suheldaksegi masinate, avataride, virtuaalolenditega, kes ei saa haiget, kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse. Administratiivsed meetmed leima vastu kipuvad jääma abituks - globaalses külas tuleb kuidagi harjuda virtuaalsete obadustega. Vahest on lohutuseks see, et nii, nagu kirjaoskuse ja posti leiutamine ei muutnud inimesi tummaks, saab ka tulevikus virtuaalsuhtlus reaalset vaid täiendada. Ema ei saa last virtuaalselt imetada, armastajad ei saa vahetada digitalset suudlust. Reaal ja virtuaal on nagu leib ja vein - üks peab olema, teine võib olla. Tehnooptimismiga käib alati kaasas ka pessimism ja kriitika. Tunnistades virtuaalsuhete arvukaid puudujääke tuleb ometi möönda, et arvutivõrke sulgeda enam ei saa. Kurb on küll
noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga)
Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult pole võimalik ju mõelda kellegi teise mõtteid ega mõõta tema mure suurust. Sageli oleme aga sunnitud ütlema: "Ma ei mõista sind" või vähemalt me mõtleme nii. Kes on need inimesed, keda me ei mõista? Õigem oleks ehk küsida, et kelle käitumist ja mõtlemist me mõnikord ei mõista? Kui keegi teeb või ütleb midagi teisiti, kui meie õigeks peame, siis püüame ju kõigepealt leida
Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult pole võimalik ju mõelda kellegi teise mõtteid ega mõõta tema mure suurust. Sageli oleme aga sunnitud ütlema: "Ma ei mõista sind" või vähemalt me mõtleme nii. Kes on need inimesed, keda me ei mõista? Õigem oleks ehk küsida, et kelle käitumist ja mõtlemist me mõnikord ei mõista? Kui keegi teeb või ütleb midagi teisiti, kui meie õigeks peame, siis püüame ju kõigepealt leida
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
laps särasilmil hakkab unistama - /... / · Kevad äratab luuletaja taas ellu End laotand üle minu vaikse aia pärast talvist uinumist, ta on on rohelised õndsad lootused inspireeritum kui ühelgi teisel ja igas väikses põõsas suured aastaajal. ootused - · Pärast emigreerumist Rootsi on kui kuulatades seisab kogu maja. kevad talle valguseks ja lohutuseks. · Underi looduskirjeldused annavad kevadele tema luules erilise sära, mingi salajase hõõguse, mida kaugeltki igaüks kevades ei näe.Mul tekib isegi väike kadedus- Kas temal oli kevad ilusam? · Visnapuu ei väljenda nii suurt ootust kevade See aasta tuleb kevad teisiti, ees, kui seda tegi Marie Under. · Ta pigem kirjeldab südamelähedasi pildikesi Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus on erinev katsumus. „Palun vabandust“ öeldakse sageli, kuuldakse seda ka teistelt, kas hukka mõistu pärast või pole suudetud piisavalt mõista inimest. Kuuleme läbi vaikuse kurbade hingede nuttu, lohutuseks saadetakse neile jõudu, sõnu „kõik saab korda“. Hukka mõistu puhul pole inimesel kerge elus tugev püsida, paljud meie ümber ei ole suutnud kõige sellega toime tulla. Proovides endalt elu võtta, kuna maailm, inimesed keerasid raskel ajal selja. Osa meist inimesi mõistavad ennast heade psühholoogidena ja üritavad mõista teiste inimeste mõtteid ja käitumist hästi. Kõigil on olemas varasematest
Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes on need inimesed, keda me ei mõista? Või õigem oleks küsida, kelle käitumisest ja mõtlemisest me aru ei saa? Üldiselt ei mõisteta pugejaid, vaikseid, seltskonna hinge sorti ja kahepalgelisi inimesi
Selle mõttega oli tal kerge surra. Phoebuse enese jaoks ei olnud just lõpp muidugi eriti roosiline. Meestele nagu tema, võib abielu põrguks osutuda. Oli ta ju harjunud vaid võtma, midagi vastu andmata. Vähemalt lugejale jääb siin väike kahjurõõm halvale õiglase karistuse saamisest. Ka teine kuri saab õiglase karistuse. Vähemalt niimoodi paistab see kindlasti neile, kes teose lõppu traagiliseks peavad. Olgu see siis neile lohutuseks, et kuri saab teenitud palga oma surnukskukkumise näol. Mõneti oleks olnud ahvatlevam teda elusana ja piinlevana alles jäävat näha, kuid samas vaadates tema suhtumist arvatavasse Esmeralda surma juba varem võib jääda tema oletatavates süümepiinades kahtlema. Ning võib-olla oli tema allakukkumises ja hetkelises surmahirmus talle rohkem karistust kui oleks tekitanud talle hingepiinad süütu lapse võllasaatmise pärast. Õnnelik oli teose lõpp isegi kitsele
Loomadel oli ta raskust arvesse võtnud, naisel aga mitte. Andrese meelest polnud tütred nagu poistega samaväärsed. Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta seda välja. Andres oli harjunud Krõõdale oma südant puistama. Andres oli vaid üks kord kooselu jooksul rõõmustanud, Krõõdal sündis poeg. Aga
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Be...
oleks teistmoodi kui kõik teised". Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse:" Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled." Lahkumise eel ütleb prints maapealse elu kohta:"Inimesed sinu kodus kasvatavad viis tuhat roosi ühes aias... ja nad ei leia, mida otsivad... silmad aga on pimedad, tuleb otsida südamega." Lendur on hakanud igatsema printsi maailma järele. Lendurile jäävad lohutuseks printsi sõnad: ,, Öösel sa vaatad tähti. Minu täht on sinu jaoks üks töhtedest. Siis armastad sa vaadelda kõiki tähti." Väike prints oli minu jaoks väga raske raamat. Pidin raamatut mitu korda läbi lugema, et aru saada mida kirjanik öelda tahab ja ausalt öeldes ei saanud ma lõplikult ka sellest aru. Väikest printsi tuleb lugeda väga sügava mõttega ja siis leiad väga palju, mille üle elus järele mõelda. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Mina isiklikult olen inimesena kui eksperimenteerija proovin igasuguseid asju. Mina prooviksin muuta Danny toitumis harjumusi. Näiteks keelaks ära magusained, karastusjoogid. Soovitatakse veel kehtestada päevareziim. Kuna hüperaktiivne laps on väsiv, vastuvõtlik välisärritajatele, siis osutub päevareziim väga tähtsaks. Selle koostamisel tuleb eelkõige arvestada lapse vajadusi, seejärel perekonna elustiili. Siin tuleb küll arvestada eelkõige lapsega, lapse elu. Lohutuseks on see, et aeg läheb ruttu, preemiaks aga hästi arendatud, toimetulev laps. Päevaplaani koostamisel on otstarbekas jälgida lapse unevajadust, toidukordade arvu, mängu ja õpipüsivust, õuesoleku aega jms. Tuleb leida parim plaan, mis mõjuks lapsele rahustavalt ja innustavalt. Eriti tähtsal kohal lapse motiveerimine et ta teeks midagi. Luua tingimused, kus laps ei saa halvasti käituda. Karistamine ei ole soovitav, sest laps sageli ei saa aru, milles ta süüdi on
halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise. Tema elus on vaid üks kallim, Erika, kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor)
taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja ...
tasakaalustatud kiirgusest põhjustatud väljapoole suunatud survega. Kui vesinik tuumas lõppeb, siis saavad ülekaalu gravitatsioonijõud, mis suruvad tuuma veel rohkem kokku ning rõhk ja temperatuur tõusevad sedavõrd, et Päikese välimised kihid hakkavad paisuma ja Päikese raadius suureneb- temast saab punane hiid. Lõpuks jõuab Päikese paisumine Maa orbiidini ning Merkuuri ja Veenuse järel neelab Päike Maa, mille tagajärjel muutub meie koduplaneet auruks. Kergeks lohutuseks loodavad teadlased, et Päikese massi vähenemise tagajärjel tema gravitatsioonijõud Maale nõrgeneb, mis tõttu Maa orbiidi raadius kasvab. Edasise temperatuuri kasvu tõttu heidetakse Päikese välimised kihid kosmosesse päikesetuule näol, millest moodustub nn planetaarne udukogu. Päikesest saab valge kääbus, mis jahtudes muutub pruuniks ja lõpuks mustaks kääbuseks. Päikeses eristatakse mitu osa. Neist keskseim on nagu Maalgi tuum. Päikese tuum kujutab endast
Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, niiöelda rahuajale. Sõda on inimeste loomuses. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Aga lohutuseks, igas halvas on killuke päikest. Seega ka sõjas on nii positiivseid kui negatiivseid jooni. Need eelmainitud sõjad on olnud üheks tähtsaks teguriks Eesti kujunemisel. Ajaloos on olnud veel mitmeid sõdu, mis vääriks mainimist, aga tänaseks kõik. Eleri Etverk
Klass 6. Mürgised ained Mürgitusoht sissehingamisel, naha kaudu mõjutamisel või allaneelamisel. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Nakatavad ained Nakkusoht, võib põhjustada tõsiseid haiguseid inimestele ja loomadele. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Klass 7. Radioaktiivsed ained ja ioniseeriv kiirgus on ilmselt teema, mis kohutab esmareageerijaid kõige enam. Lohutuseks võib öelda, et nende transport pole sage ja nende üle teostatakse ranget järelevalvet Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt.Radioaktiivsed ained põhjustavad ioniseeriva kiirguse ohtu ja viimane kahjustab tõsiselt inimese tervist. Kiirgus põhjustab vähki ja suurte dooside juures ka surma, kiirgusega kokkupuute tagajärjel võib inimesel välja kujuneda kiiritustõbi. Siiski tuleb meeles pidada, et kiirgus on igapäevane ja meid alati ümbritsev nähtus.
pingutada siis ka kõrghariduse või kutsehariduse. Siinkohal ärgem kalduge kõrvale teemaga, et maksumaksja maksab hariduse eest, kaudselt jah kuid otseselt on see siiski riik. See tähendab, et riik koolitab enda jaoks tööjõudu ning ootab vastu head ja tarka töötavat rahvast, kuid kui noored, kooli lõpetajad lähevad välismaale, läheb ka koolitatud tööjõud sellega riigist välja ning võib öelda, et riik kaotab sellega palju. Lohutuseks saab ju mõelda, et ühel päeval tulevad äkki noored tagasi veel targemate ja tublimatena ning suurte kogemustega ja hakkavad rikastama Eesti ühiskonda ja tööjõudu, kuid see protsess kestab aasta-kümneid ning niikaua peab keegi ka Eestis korvama kahju. Kui käsitleda aga noorte vaateväljast välismaale minekut, siis need, kes lähevad mõttega, et ennast täiendad on see siiski positiivne. Noorus on aeg, kus tuleb avastada enda jaoks kõik mis huvitav ehk
Tee peal kooli näeb ta nukuteatrit ja läheb teatrietendust vaadama. Seal ta saab tuttavaks teiste puunukkudega. Teatri direktor Carabas Barabas tahab Buratinot teatrietenduse rikkumise eest karistada, aga lõpuks kingib Buratinole viis kuldmünti kui saab teada, et Carlo kambris on lõuenditükile maalitud kolle. Kerjused Alice ja Basilio viivad Buratino Lollidemaale imedepõllule. Oma lihtsameelsuse tõttu jääb puupoiss oma müntidest ilma. Kilpkonn Tortila kingib talle lohutuseks kuldvõtmekese. Carabas Barabas saab teada, et võti on Buratino käes ja tahab iga hinnaga temalt selle ära võtta. Oma sõpradega Pierrot, Malvina ja Artemoniga nad saavad Carabas Barabasist jagu, leiavad salaukse ja avavad selle kuldvõtmekesega. Ukse taga nad leiavad teatri. Buratino, Carlo ja nukud avavad oma teatri „Välk“. Minu arvamus raamatust „Kuldvõtmeke“ jäi mulle lapsepõlvest meelde kui väga õpetlik muinasjutt. Ka praegu ma olen
muutunud ta endiseks, just nagu Vargamäe perenaised ei tohikski õnnelikud olla. Andres oli aga Mariga just sellepärast abiellunud, et too tüdrukuna ikka oli naernud ja laulnud, kuid kuna Mari nüüd tõsiseks muutus, ei suutnud ta kuidagi sulatada Andrese Krõõda surmast alates külmuma hakanud südant. Nii mõnigi kord pidi Vargamäe uus perenaine kuulma etteheiteid oma mehe suust ning võrdlust kadunud Krõõdaga. Ainukeseks lohutuseks tööga täidetud päevades oli Mari ja Andrese esimene poeg Indrek. Temaga oli Maril eriline suhe ja lapski hoidis oma ema erilise hoolega. Teisi lapsi, olgu nad Krõõda või tema enda omad, hoidis Mari ka ning kaitses Andrese vihagi eest, kuid Indrek oli talle nagu meenutuseks neist õnnelikest aegadest, mis olid kunagi ammu olnud. Kui Andrese ja Krõõda esimene tütar suureks kasvas, oli tema ja Pearu poja Joosepi sõprusest välja kasvanud armastus. Kui Liisi isale rääkis, et
Draamas avaneb Tammsaare üsna varjamatu skeptitsism "suurte ideede" suhtes. Ilmselgelt ei väärtusta ta inimeseks olemist kui mingit ühiskondlikku või üleinimlikku funktsiooni, vaid pigem kui valulist ja paradoksaalset protsessi siin ja praegu -- ka väikestes inimlikes valikutes. Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi Pole vast üheski maailma paigas elu ja kunst nii segi läinud kui Eestis seoses A. H. Tammsaare loominguga. "Tõe ja õiguse" Andres ja Pearu on muutunud rahvuslikeks arhetüüpideks, kes ilmselt kunagi ei aegu. Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi
Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan. Lisaks kirjutamistuhinale, mõjub kevad Underile ka teistmoodi, nagu kirjeldab "Sirelite aegu": "Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: / mu süda õhetab kui hõõguv ääs - / Ah, sirelite õitseaeg on käes! / Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!" või "Jürikuu hõiskamine" - "Kuidas, kuidas paigal seista / ega mitte käega puutu / sesse punga leheksmuutu? / Kuidas mitte õhku tõusta?" Pärast emigreerumist Rootsi on kevad talle valguseks, lohutuseks ja - tundub ka et uueks jõuks elada. "Võõrsil" väljendab seda nii: "Ripub värisevaid pungi / üle väravate / juba tunnen aga tungi silmilt tõsta kate. / Õunapuude õite valgus / valgemaks teind tunni, / ons see jälle mingi algus?... / Elama end sunni!" Underi looduskirjeldused annavad kevadele tema luules erilise sära, mingi salajase hõõguse, mida kaugeltki igaüks kevades ei näe. Tekib isegi väike kadedus - temale oli kevad ilusam? Igatahes on see
Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on ...
auahnus ja liigne söakus muudavad ta mehele vastumeelseks. Olovernes lükkab Juuditi armupakkumise tagasi ja solvatud Juudit tapab Olovernese. Tammsaare Olovernes ei olegi nagu õieti mingi sõjamees, vaid suuremeelne ja elutark filosoof, keda huvitab inimene. Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta
igatsuse saada püha ristimise läbi ühendatud Kristuse, meie igavese Karjase ja Hingeülevaatajaga ning Tema püha kristliku Kirikuga. Sündigu siis nõnda, nagu Issand on käskinud. Issand olgu Sinuga! -- Võta vastu ristitäht oma otsaesisele + ja oma rinnale + tunnistuseks, et ristilöödud Õnnistegija ka sinu eest on surnud. 6. Ülendagem oma südamed Issanda poole ja palvetagem: Kõigeväeline, halastaja Jumal, Sa oled kaduma tuks lohutuseks kõigile, kes Sinu armu igatsevad, õnnistuseks neile, kes Sind appi hüüavad, rahuks neile, kes Sind paluvad, eluks neile, kes Sind usuvad, ja ülestõusmiseks neile, kes surnud on, -- me hüüame Sind appi selle mehe (noormehe, naise jne.) pärast, kes Sinust kaugel oli, aga nüüd Sinu ristimise andi palub ja igatseb Sinu armu, mis Vaimu läbi uuesti sünnitab. Võta ta vastu, Issand! Ja nagu Sina oled ütelnud: ,,Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
