Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul.
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul.
väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat. Sisekõrvaimplantaat on retseptoorse talitluse häireid kompenseeriv kirurgiliselt paigaldatav protees. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteem koosneb kehasisesest vastuvõtjast ning mikrofoni ja saatjarõngaga kehavälisest kõneprotsessorist, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune. 21 22
3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe. 6. Liiguvad toitu otsides ringi. 7. Neil on koed. 8. Neil on koed ja organid 9. Osal lubiainest välisskelett. 10. Lubiplaadikestest siseskelett. 11. Nende keha on sümmeetriline. 12. Suuava ümbritsevad kombitsad. 13. Saagi surmamiseks ja enesekaitseks on neil kõrverakud. 14. Nende hulgas on röövloomi. 15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes. 2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad. --- 7 Ülesanne 3. 3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f). Seejärel loe õpikust lk 11 korallriffide elurikkuse kohta ja kui vaja, tee oma järjestuses parandused. a) Maailmamere saastumine ja veetemperatuuri tõus. b) Korallide kahjustumine ja hävimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
