nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja
Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed.
Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1
Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: J...
RAVIMTAIMED JA NENDE KASUTAMINE, RAVIMIVORMID KEEDISTEED KOMPRESSID TINKTUURID RAVIMTAIMED RAVIMTAIMED SALVID ÕLID KUUMAD VANNIVEED MÄHISED RAVIMTAIMEDE KOGUMINE: korjata ainult tuntud taimi; ei tohi koguda looduskaitsealuseid liike; korjata õigel ajal; jätke osa taimi kasvama; korjake lahtisesse nõusse; ärge korjake saastatud kohtadest. RAVIMTAIMEDE KUIVATAMINE JA SÄILITAMINE: õige temperatuur; säilida pimedas; säilitada paberkottides; kleebised kogumisandmetega. SAIALILL (CALENDULA): KUMMEL: varikoossed veenilaiendid; - kõhugaasid; - haavad, vigastused; - põletikuvastane toime; - na...
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orie...
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsit...
V JÄRK Kes on pild il? Kes ta o n? Kullerkupp Võsaülane sinilill KAKS MÜRGIST TAIME? Ke s on pil dil ? Ke s ta on ? Neli Kes l oom on p ildil? a ke s el ava dm etsa s KARU METSSIG A JÄNES REBANE Ke s ta on ? Kes on p ildil...
pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on
2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega.
toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp.
ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus kogelejarohi Kanakoole Harilik moorputk
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm?
o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus) o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi o Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust
7. Harilik vaarikas ehk vabarn Rubus idaeus Vaarikas on põõsastaim, mis kasvab kuni.. a) 2 m kõrguseks b) 3 m kõrguseks c) 1 m kõrguseks 8. Harilik võilill Taraxacum officinale Võilille piimmahlaga määritakse.. a) keha ja nägu b) konnasilmi ja soolatüükaid c) käsi ja tallaaluseid 9. Kanarbik Calluna vulgaris Ravimina kasutatakse kanarbikul.. a) lehti ja õisi b) juuri c) vart 10. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõgesepreparaatidel on.. a) söögiisu tekitav toime b) juukseid kasvama panev toime c) verejooksu peatav toime 11. Liht-naistepuna Hypericum perforatum Naistepuna perekonda kuulub umbes.. a) 300 liiki b) 400 liiki c) 500 liiki 12. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb.. a) mais-juunis
Henna Hennalehti kasutatakse värvaine saamiseks ja taim ise on üleni imehea juuksehooldusvahend. Alati tasub osta puhast hennat, mis ei sisalda metallisooli, sest need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime temperatuuritaluvus kui temperatuur langeb alla 11°C, siis taim kängub ja temperatuuril alla 5°C hävib henna täiesti. Kõrvenõges Sisaldab valku, aminohappeid, mineraalaineid, vitamiine ja muid kasulikke taimseid komponente ning on väga toiteainerikas ravimtaim. Nõges toniseerib (tugevdab), on seenevastane ja ergutab peanaha vereringet, mis avaldab juuksekasvule soodsat mõju. Kui korjate nõgest loodusest või aiast, siis tehke seda enne õitsemisaega ja kandke kindaid, et varre küljes olevad karvakesed teid ei kõrvetaks. Huvitaval kombel aitab nõgeseteega tupsutamine nõgesekõrvetusega kaasnevat nahaärritust
kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED:
PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: sarapuu (Corylus) harilik sarapuu (Corylus avellana) SUGUKOND: nõgeselised (Urticaceae) PEREKOND: nõges (Urtica) kõrvenõges (Urtica dioica) SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) PEREKOND:kärnoblikas (Rumex) kärnoblikas (Rumex crispus) SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) PEREKOND:tulinelk (Lychnis) käokann (Lychnis flos-cuculi) PEREKOND:põisrohi (Silene) harilik põisrohi (Silene vulgaris) PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae) PEREKOND: mahoonia (Mahonia)
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
või rahutuse ravimisel palderjaniga. 10. Lavendel Lavendli rahustav toime on laialt teada. See on tõhus abivahend ärrituvuse ja ärevuse vastu, aidates rahuneda, lõõgastuda ja paremini magada. Lavendel on ka tugevalt antibakteriaalne, see aitab tasakaalustada hormoone ja stimuleerida immuunsüsteemi. Lavendlit võib tarbida teena, kuid kõige tõhusam on see eeterliku õli kujul. Lisa seda lõhnalampi või tilgake padjale, et tagada rahulik uni. Ergutavad: 1. Kõrvenõges Kuivatamiseks kogutakse kõrvenõgest õitsemise alguses. Nõges parandab soolestiku mikrofloorat ning alandab veresuhkrut. Nõgesetee kosutab ja virgutab, aitab väsimuse vastu. 2. Ženženn Teatakse ka “ajutoiduna“, kuna see parandab keskendumist, mõtlemist ja mälu, samuti aitab see suurendada füüsilist vastupidavust. Kõik need kasulikud mõjud aitavad kaasa ka ärevuse vähendamisele, kuna tugevadava üldiselt keha. Ženženn on stimuleeriva toimega,
......................................16 Kummel.................................................................................................................................. 16 Aaloe.......................................................................................................................................17 Võilill......................................................................................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid...................................................................................................................................20 Vitamiin A............................................................................................
Tsink päevanorm sõltuvalt tootest Karnosiin kuni 1200-1400mg päevas, ravi õnnestumiseks minimaalselt 200 mg päevas Probiootilised piimhappebakterid Igapäevaselt tarbida: toorelt 1-2 keskmist küüslauguküünt, vähemalt 3-4 spl külmpressitud oliiviõli ja kõrvitsaseemneõli Süüa brokolit, probiootilisi piimatooteid, hapukapsast, kaneeli Juua ravi toetavaid taimeteesid roheline tee, graviola, salvei, kummel, saialill, kõrvenõges Looduslik antibiootikum eriti hea on lagritsajuur, kuid sobivad ka sipelgapuukoor või neem kapslitena (esimesel 2 nädalal võiks kogused olla suuremad, kui pakendil soovitatud) Mineraalainete ja vitamiinivajaduse katmiseks on hea kasutada Spirulina või Klorella vetikatablette või -pulbrit ning teha jalavanne magneesiumkloriidiga Päikesevaesel ajal tuleks ravi toetada ka D-vitamiiniga, mis aitab kehal
STRESS! Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
37. Elu on raske. Millega võrreldes? 38. Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer 39. Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on 40. Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale 41. Truudus pole armastuse vaid iseloomu tugevuse tunnus 42. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob 43. Armastus on ainuke vara, mis kasvab kui teda jagada 44. Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad 45. Elu on lill kõrvenõges 46. Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta 47. Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes 48. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi,kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... 49. tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi 50. Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus 51
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valkudega annavad sademeid, mõjuvad kinnistavalt (soolesisu muutub tahkemaks). 5. Kaks peamist rohttaime, mis sisaldavad K-vitamiini ja on seetõttu kasutusel verejooksu peatava vahenendina. a) taimede nimetus eesti keeles b)nimetus ladina keeles c)mis on droogiks? Urtica dioica kõrvenõges, urticae folium. Capsella bursa pastoris - Hiirekõrv , ...................... Viburnum opulus lodjapuu, viburni cortex. Zea mays mais, maydis stigmata et stylii. 6. Pladerjan a) taime nimetus ladina kees b) mis on droogiks c) droogi spetsiifiline farmakoloogiline toime d) peamised TA, millest selline toime oleneb e) mis aineterühma TA kuuluvad? a) Valeriana officinalis b) Rhizoma cum radicibus c) rahustava toimega e sedatiivse toimega d) valepotriaadid
· Roheline tee: kui lehed on kiirelt kuivatatud ilma kääritamiseta, saab sellest rohelise tee; · Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele; · Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu
toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, 7 sookastik, kõrvenõges jt). Samblaid esineb arvukamalt vaid mätastel (tüviksammal, raunik, tähtsamblad, metsakäharik jt). (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Maa-ala sobib hästi põllumaaks, millel saab kasvatada peamisi põllukultuure, kui on hästi ära kuivendatud. 1.6. Boniteet Gleistunud leetja mulla (KIg) boniteet on keskmiselt 60 hp.
[2] Nende muldade puhul soovitaksin jälgida, millised taimed on sobivad kindlale mullale, tõin need ka eelnevalt välja, selle järgi on hea põllumassiiv metsastada. Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, sookastik, kõrvenõges jt). [2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure,
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Käsnade pungumine, hüdra pungumine. 3. Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis? Järglased geneetiliselt erinevad, võimalik evolutsiooniline areng. 4. Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis (3)? Viljastunud munarakk on keha sees kaitstud, viljastumise tõenäosus suurem (ei pea tootma nii palju sugurakke), arenevad järglased on kauem kaitstud. 5. Tooge 2 näidet risoomiga paljunevatest taimedest.naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges 6. Kas maasikas paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline (vegetatiivne), ka suguline ehk mõlemad? how? :O 7. Kas kartul paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline, ka suguline, ehk mõlemad? jah, neil tekivad ju õied 8. Mis toimub rakus interfaasi ajal, selle lõpus? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine, lõpus toimub DNA kahekordistumine 9
söögikorra ajal. Vältige mürri kui olete rase. 8 Levinud nahaprobleemid kätele Nahk sõrmedel, kätel ja käsivartel on aldis mitmetele haigustele, alates allergiatest kuni soolatüügasteni. Ometi on olemas lihtsaid, looduslikke viise probleemse naha parandamiseks. Allergiad Isiklikult segatud ravimtaimetee: · Suure takja lehed ja juures, võilillelehed, kõrvenõges, punase ristikheina nutid, petersellilehed, teelehe lehed. 10-15 ml värskeid ravimtaimi või 5 ml kuivatatud ja purustatud ravimtaimi 250 ml keevat vett värsket sidrunit või mett (valikuline) 1. Kallake keev vesi purustatud ravimtaimedele 2. Katke tass ja laske enne joomist 5-10 minutit tõmmata 3. Lisage soovi korral sidrunit või mett 4. Jooge Allergiavastane tee: 250 ml vett 3 osa nõgeseid, punast ristikheina või võilill 1 osa vaarikalehti
Konkurentsisuhted konkreetsete umbrohuliikide ja erinevate kultuurliikide vahel on sageli küllaltki erinevad. Põllumees võib oma harimisvõtetega kultuuride viljelemisel põllukoosluse keskkonnatingimusi samuti väga erinevalt mõjutada. http://www.bio-gaertner.de/Articles/Weitere_Inhalte/Verschiedenes/Zeigerpflanzen.html Lämmastikurikkal mullal: põldsinep, kahar kirburohi, karuputk, verev iminõges, võõrkakar, valge hanemalts, harilik ristirohi, harilik naat, kõrvenõges, hiirekõrv, leeder, raudnõges, seaohakas, võilill, h. orashein, must maavits, harilik punand, vesihein, piimalill Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h.
Võilill · Taimes leidub parkaineid, eeterlike õlisid, valke ja antibiootilisi aineid · Olemas nii K, Fe, Ca, P, Mg, Si, Zn, ja palju mangaani ning A-, B-, C- ja D- vitamiin · Taime lehed ja õied eritavad etüleeni panna paberist kotiga puuviljade vahele valmivad rutem. · Leotist võib valmistada nii juurtest kui ka lehtedest · Ekstrakte kasutatakse lehetäide ja kedriklestade tõrjeks Kõrvenõges · Sisaldab rauda, kaltsiumi, väävlit, naatriumi, kaaliumi, fosforit, räni ja A ning C- vitamiini. Kõrvekarvad sisaldavad rohkesti räni ja lubiühendeid · Nõgesest soovit. valmistada kääritist. 12 · Kui võtame 1 kg tooreid nõgeseid ja 10 liitrit vett, siis tuleb 2-3 nädala pärast lahust lahjendada 1:10, kui tahame kääritist varem kasutada, peame tegema suurema lahjenduse.
pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk,
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast maha roobitsedes. Nõgesed võib ka maha niita, lasta siis lehtedel närbuda (närbunud nõges ei 29
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna...
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite ...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab. Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad- ajutiselt liigniisketel muldadel- gleimullad või gleistunud mullad. Osja (os) kkt Levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik; levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 0,5% metsadest, metsakasvatuslikke omadusi saab parandada kuivendamisega. Muld- lähtekivimiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
