Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik.
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid
· 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa Toitumine : Suu=neel=söögitoru=magu=maks=sooltoru=pärak Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ?? - ämblikkrabi (4m) - suur kamtatka krabi (1,5m) 250m süg - karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga · Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale - osa elab maismaal - kopsud
• Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võrreldes geoloogiliselt võõrliiki: vanade riimveeliste Musta -17 põhjaloomastiku liiki ja Kaspia merega. -2 põhjataimestiku liiki -3 zooplanktoni liiki -3 kala Mõned liigid Virgiinia keeritsuss Vöötkirpvähk Hiina villkäppkrabi Vesikirbuline Rändkarp Mudakrabi Ümarmudil Hulkharjasuss Täname kuulamast!
taimestikku; 14) Järvekonn- on levinud suures osas Euroopas, Venemaal ja Kesk-Aasias; Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik; 15) Faasan- farmilinnuna kasvatatakse Eestis faasaneid faasanikasvandustes Räpinas, Läänemaal ja Saaremaal; 16) Kährik- Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal; 17) Mink- võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud; 18) Hiina villkäppkrabi- Toodi juhuslikult ballastveega Hiinast; suudab elada tugevalt reostunud veekogus; 19) Kaarkollakas- kasvab umbrohuna põldudel, aia ääres; 20) Kanada lagle- algupärane leviala on Põhja-Ameerika, Eestis kohati esimest korda 1968. aastal; eelistab pesitseda taimestikurikastel järvedel, merelahtedes ja saartel; 21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas;
Miks on probleem? · Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel · Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp, Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3
Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse
· Krabilisi katab enamasti tugev välisskelett ning esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. · Krabisid võib leida kõikidest maailma ookeanitest, peale selle elutseb neid ka magevees ja maismaal. Eriti liigi- ja vormirohkelt on krabilisi troopilistes piirkondades. · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade pikkus küünib 4 meetrini. · Eestis on krabilistest sagedasti kohatud Läänemeres hiina villkäppkrabi. · Elusana roosakaspruuni värvusega krabi vahetab keetes värvi ja muutub oranzikaspunaseks. · Üldjuhul müüakse krabisid juba keedetuna, kuid leidub ka värskeid. Seejuures saab kehast pruuni krabiliha, jalgadest ja sõrgadest aga valge liha. · Kui valmistab krabist pearoa, võta üks suur isend kahe inimese kohta. · Kõige paremini maitseb see äsja keedetuna ning külma kastme või majoneesiga üle valatuna.
Reinvaldt osales Eesimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. 1925. aastal lõpetas Tartu Ülikooli, seejärel täiendas end võõrsil: Londonis ja 1927-1928 Budabestis. Aastatel 1921-1928 oli Loodusuurijate Seltsi zoloogiakogude, hiljem ka seltsi raamatukogu hooldaja. Aastast 1931 töötas Tallinnas Põllumajandusministeeriumis. Alates 1935. aastast Tartu Ülikooli õppejõud (ihtüoloogia). 1944. aastal emigreerus Rootsi. Oma teadustöös on ta põhjalikult uurinud Eesti pisiimetajaid, villkäppkrabi, jõevähki jt. Reinvaldt toetas mitmete bioloogiajaamade ehitamist. [http://et.wikipedia.org/wiki/Edvin_Reinvaldt] (30.03.08) Evald Ojaveer (sünd. 7.aprill 1933) Ta on Eesti merebioloog, ihtüoloog. Aastatel 1957-1990 töötas Eesti Teaduste Akadeemia ZBI Mereihtüoloogia laboratooriumis. 1990-1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemias ökoloogia ja mereuuringute instituudi asedirektor. Alates 1992 Eesti Mereinstituudi teadusdirektor. Ojaveer on uurinud kliima muutuste ja inimtegevuse mõju
63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus ameerika homaar, kehapikkus kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon merikilk, elab Läänemeres 71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega 72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige 73
Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan.
leida kõikvõimalikest elupaikadest: meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt ja mullast; nad on elupaiga leidnud isegi taimedes ja teistes loomades. Tutvume lähemalt tähtsamate lülijalgsete rühmadega, kelleks on vähid e koorikloomad, ämblikulaadsed (ämblikud, lestad jt) ning putukad. Vähkide iseloomulik välimus ja mitmekesised eluviisid sobivad eluks vees. Mõned vähiliigid on siiski asunud elama ka maismaale. Nt taskukrabi, hiina villkäppkrabi ja ka keldrikakand. Ämblikud on lülijalgsed, kes mõningal määral sarnanevad putukatega. Siiski on nende välimuses, kehaehituses ja eluviisides putukatega võrreldes palju erinevat. Ämblikel on kaheksa jalga ja kaheosaline keha. Ämblikud on putukate kõrval ühed arvukamad lülijalgsed maismaal. Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Suurem osa
) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega
rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas
kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid. Maailmas probleemiks kujunenud laevade vallasveed välja töötamisel rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku
kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid. Maailmas probleemiks kujunenud laevade vallasveed välja töötamisel rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku
Vastused küsimustele. Õpik lk 19. Kui kiiresti liigub tigu? Vastused küsimustele. 1. … 2. … Õpik lk 24. Ka tigu võib olla lemmikloom. Hiidteole vajalikud elutingimused. Õpik lk 24. Ussid teevad komposti. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … --- 39 Õpik lk 29. Miks on krillid tähtsad? Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 38. Kuidas uuriti mesilaste käitumist? Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … 4. … 5. … Õpik lk 40. Hiina villkäppkrabi on Läänemeres võõrliik. Vastused küsimustele. Õpik lk 41. Jõevähk. 1. väide on … 2. väide on … 3. väide on … 4. väide on … Õpik lk 43. Ühe jõe uurimine. Uurimisküsimused: 1. … 2. … 3. … 4. … Vaatluspunktid: … Oletused ja põhjendus: … --- 40 Õpik lk 51. Kes vajab rohkem hapnikku? Vastused küsimustele. 1. … 2. … Õpik lk 54. Äädikakärbsed. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 60. Võrgendikoi. Õpik lk 61.
9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine. LõunaAmeerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine
Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud merede rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Läänemeri on mageda veega ja sellepärast on meil krabisid vähe. Viimasel ajal on siiki mõned võõrliigid ka meie meres kohannenud. Eesti vetes elab kaks krabiliiki: hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis ja harrise mudakrabi, ka rändkrabi Rhithropanopeus harrisi.
Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid. Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka
9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine. LõunaAmeerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine
Euroopasse koos puidukoormatega Põhja-Aafrikast mõne ohustatud liigi seisund on paranemas. Nii annab nimestik meile olulise Eksootilistes paikades käinud rändurid tõid sageli pärit majasikk, laevade ballastveega aga hiina tagasiside liigikaitse toimimise ja vajaduste kohta, aga ka lähteandmed reisilt kaasa põnevaid taimi ja loomi ning püüdsid villkäppkrabi. selleks, et korraldada liikide õiguslikku kaitset ning kavandada ja rakendada neid siis oma kodumaal kasvatada. Kas olete Võõrliikide kasvatamisest täielikult loobuda ei kaitsemeetmeid
Angerjas 6,106 5,081 4,321 3,452 2,207 1,908 Emakala 0,154 0,172 0,118 0,814 0,092 0,394 Harilik kammeljas 0,012 0,032 0,054 0,182 0,102 0,082 Harilik makrell 0,001 0,001 Harjus 0,001 Haug 13,700 15,792 13,348 22,770 32,057 35,407 Hiina villkäppkrabi 0,002 Hõbekoger 56,609 59,619 49,858 51,323 53,139 66,919 Jõesilm 0,551 0,017 0,168 0,571 0,884 0,362 Karpkala (Sasaan) 0,236 0,341 0,199 0,139 0,082 0,124 Kiisk 16,879 20,051 24,979 32,361 60,797 51,179 Kilu 0,067 0,234 0,111 0,150 0,643 0,141
)) --- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud. Kui võõrliik tõrjub kõrvale vanu liike, võib elustik muutuda ühekülgseks ja ökosüsteem kahjustuda. Toiduvõrku on näiteks tugevasti muutnud Läänemeres levinud röövtoiduline vesikirp. Praeguseks on meie merest leitud üle 100 võõrliigi (unimudil, villkäppkrabi jt). ((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.)) Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse. Üha kasvab Läänemerel ka laevaliiklus, millel samuti on mõju merekeskkonnale. Iga päev
annaabi.ee 
