Pilte merest ja inimeste toimingutest J. Smuul, "Mälestusi isast" Maie Torim Kose Gümnaasium http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=29.11.03&r=2&id=149599 http://www.muhumuuseum.ee/Index_files/kyla. Teiste muuseumide galeriilehekülgi htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/smuul.htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm
Summer holidays are too long Summer holidays are important. Children need enough time to rest from school hard work. They have to have time to do all the things they like. Children aren't the only ones who need all this, teachers need it too. Children need long holidays. In summer they can go on vacation with their families and visit all the interesting places. Some kids like water parks and amusement parks, some are interested in museums. They can also visit relatives. Every child wants to play and spend time with friends outside of school, also develop their hobbies. If summer holidays were shorter, they wouldn't have time to do all this. School is hard work. Learning new things all day, and after school there is homework to do. There is quite little time left for children to keen on their hobbies. Men do all the same things all day and some women stay home and drink coffee, while their kids are in school. Children,...
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Võib ju olla,et vahel tuleb teha midagi, mis võib ju ühest küljest olla päris meeldiv, kuid teiste silmis see hea ei paista. Alati peab mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, et vältida hilisemat kahetsust. Inimesed toovad enese ja teiste heaolu nimel sageli ohvreid. Karmimalt öeldes, nad on valmis ära kasutama kõikvõimalikke vahendeid, et neil ainult parem oleks. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui need juba käes on. Nagu E. Vilde teoses "Mäeküla piimamees", tahtis ka Prillup paremat elujärge ning õhutas Marit mõisahärrajuures käima. Härra Kremer andiski Prillupile piimatalu, kui Mari lõpuks nõus oli. Aga uus ja väliselt helgem amet ei pruugi alati nii lihtne olla kui paistab. Ka Prillup hakkas kahetsema, et oli nõus Mari teise mehega jagama, aga Mari ise oli nõus olnud. Ta tahti samuti, et teistel parem oleks. Oli see kõik siis seda väärt? Peale igasugust muutust hakkav...
KONKURENTS Remi Kõivik, Anneli Torim, Diana Maasen, Gloria Rannu Mis on konkurents? On kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi suunas. On turu suhtes osalejate omavaheline võitlus. On ettevõtete võitlus tarbijate ehk ostjate pärast. Konkurentsis mängib suur rolli turustruktuur ehk kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi neli olulist tunnust Kauba omapära, oluline oleks, et kaup oleks omapärane ja erineks teistest. Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks ehk kas nende toode või teenus on unikaalne, et konkurentsis pinnal seista. Võime mõjutada hindu. Hindu müüjate arv turul, ehk palju on turul müüjaid. Konkurentsi erinevad vormid Konkurents jaguneb mitmeks eraldi vormiks, need on: 1)Täiskonkurents 2)Mittetäielik konkurents 3)Monopolistlik konkurents Mis on täiskonkurents? Müüjaid on palju ent kee...
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o umbes 3-15 päeva pärast. Osaühingul peab olema juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Sellesse võib kuuluda ü...
Education Estonian Style Until the age of 7 you usually go to kindergarten, which means that you obtain preschool education. In grades 1-9 you obtain basic education. In grades 7-9 in addition to obtaining basic education, it is possible for you to get prevocational training in basic school. For persons without basic education who have passed the minimum school-leaving age (17 years) it is possible to continue their education in vocational schools on vocational training programmes (within 0,52,5 years one obtains vocational skills) or in upper-secondary schools for adults. If you have basic education, then you have choices to continue your studies: Upper-secondary school for general upper-secondary education (3 years). Vocational school for vocational secondary education (at least 3 years). If you have (general or vocational) secondary education, then you have three choices to continue your studies. Voc...
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.
kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on see ka tänapäeval. Poliitika Vana-Kreekas arenes kindlasti paremuse poole. Siiski ei saa väita, et meil hetkel valitsev riigikord oleks see ainuõige. Keegi ei oska kindlalt öelda, milline riigikord on maailmas valdavaks tulevikus, näiteks 100 või 1000 aasta pärast. Lähte ÜG Karin Torim 10 R
Referaat Mulle huvipakkuv loodusnähtus Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on
Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks. Tromboonil on seitse positsiooni, millega saavutatakse põhitooni madaldumist kolme tooni ulatuses. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. 19.sajandil anti tromboonidele ka ventiilid. Ventiilide avamise...
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001
California Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Karl Edgar Tammi 10.b Juhendaja: Ese Torim Tartu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Kaardid 3. Pinnamood 1 4. Pinnamood 2 5. Geograafiline asend 1 6. Geograafiline asend 2 7. Maavarad ja energia 8. Maavärinad 1 9. Maavärinad 2 10. Pildid 11. Pildid 2 12. Kasutatud kirjandus Kaardid: Pinnamood California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paran...
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1
tsükkel ei ole korrapärane, on järgmise menstruatsiooni väljaarvutamine Koostajas: Karin Torim keeruline. Ainus usaldusväärne meetod raseduse kindlakstegemiseks on Merily Paulson Rasestumisvastased rasedustest.
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Lä...
KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele
Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette oksi ja "teevad heina", kuivatades rohttaimi. Mutid koguvad vihmausse, kiskjad peidavad murtud suuri saakloomi okste alla. · urud ja koopad - osad loomad elavad talvel urgudes ja koobastes, mis kaitsevad neid külma kui ka suvekuuma eest. Kõrbes on loomad (maod, sisalikud, hiired) kuumal päeval urus peidus. Geograafia õpetaja Ese Torim 12.04.2012 15:40 Euroopa ja maailma poliitiline kaart. Õpik lk.68-71 tea teksti+oma vihiku järgi oska Euroopa riike koos pealinnadega. Kirjuta ka pealinnad maailma riikidele. Ole valmis Euroopa riikide tööks. (Muuda) või Katkesta 18.04.2012 Ajalugu õpetaja Kaisa Kroman 12.04.2012 08:50 Õp. pt. 43 õppida. Tv. lk. 32 ül. 4 lõpetada. (Muuda) või Katkesta 18.04.2012 Inimeseõpetus õpetaja Triin Napa 11.04.2012 13:35 Lõpetada arutlus "Mis teeb mehest mehe ja naisest naise?"
pdf 3. Müller, H, Ritzdorf, W, Torop, T Jookse! Hüppa! Heida! Treenerite tasemekoolitus. Sunprint Invest. Tallinn. 2006, 86 lk, lk 5 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/kergejoustik.pdf 4. Rückenberg, J Kehalised võimed ja võimekus... lk 1, 3 http://opetaja.edu.ee/janarsport/Kehalised%20v%F5imed%20ja%20v%F5im ekus%85.pdf 5. Soom, L Kiirjooks. Türi Majandusgümnaasiumi õppekava. Türi. 2011 http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks 6. Torim, H Kiirjooks. Tehnikast ja ettevalmistusest noorteklassis. Tallinn. 1987, 85 lk, lk 50 7. Torim, H Kergejõustikualade tehnikast. Tallinn. 1993, lk 4-23, lk 4 8. Torop, T Kiiruslike võimete arendamise harjutusvara. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liit. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III, 2. osa.2012, 72 lk, lk 4-6 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/KJ3_2osa_final_SMALL.pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna
Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (lkaitsja allkiri/allkirjad) Sisukord Autorideklaratsioon........................................................................................
kandmisel ja pesemisel vähem, ka pärast kuivamist, kuivamisaeg lüheneb, toodet on parem hooldada, toode säilitab kauem oma vormi. Parandatud riideomadused on märgitud vastava mudeli juures. Materjali kogunud üliõpilased: Urmi Tõlgo, Merit Heinmets, Gabriela Laanet , Anne-Liis Puu, Eliza Zaslavski , Külli Vähi, Riina Rannula, Laila Illak, Regina Ester , Kaidi Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe, Jekaterina Jermolajeva, Kaire Kott- Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl. Tallinn. Valgus 1990. Mälksoo.L., Kangakudumine. Tallinn. Valgus 1976. Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006. EE l8 lk
Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsenseerinud Elle Rajandu ja Inge Vahter Toimetanud Ülle Kollist Illustreerinud Milvi Torim Kujundanud Kalev Luup Keeletoimetajad Annika Vesi ja Kaire Luide Autoriõigus: AS BIT 2012 ISBN 978-9985-2-1919-5 AS BIT esindused: Tallinnas Pikk 68, 10133; üldtelefon: 6275401; müük: 6275405; faks: 6411340 Tartus Vallikraavi 7/9, 51003; tel/faks 7427156 Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278; Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108 [email protected] www.avita.ee Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse
sajandist pKr. Varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist cruciare ,,piinama", seega on juba selle sümboli nimesse sisse kodeeritud vägivalla ajalugu. Õpitarkvara: Mändmets, Lea. Kõiv, Reeli. Torim, Maie. Kristlik kultuur: Kristlikud sümbolid (Ristimärgid) [WWW] http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid.php , viimati vaadatud 25.08.2008 32 templites. Ankru sümboli sünonüümid on olnud lootus, lunastus, turvalisus, vankumatus, ustavus, mõistlikkus ( 2006: 268-274). Arvatavasti kujutatakse selliste mehelike
Andres Rähni II 303A 620 2105 Andres Taklaja II 404 620 2352 Andres Udal II 308 620 2110 Andri Riid II 313 620 2108 Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tšertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106
Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli Kiikhobu Illustreerinud Milvi Torim Vahvaid jutukesi lastest. Meeldis esimene jutuke Mehetegu, kus Jaanus tahtis suur olla ja ei soovinud vanaema käest kinni hoida, aga kui ta vanaemaga bussis sõitis, siis tahtis istuda ja vanaema ütles selle pele, et sa oled ju suur mees ning Jaanus jöii püsti seisma. Jutuke Kollektiivne vastutus oli samuti tore. See rääkis vendadest ja nende kassidest, kes vaisa laua alla pissisid. Ükskord sai siis vanaisal hing täis ja küttis kassipoegade kered kuumaks ja sestap jäi pissimine ära
837 1612 Tiisvend Jaanus Harju 03:48:22 M21 127 161 Tiit Aarne Tartu 03:05:27 M21 272 250 Tiivoja Jaanus Võru 03:17:02 M21 222 290 Tinno Margus Tallinn 03:12:35 M21 1778 2347 Tomson Ivo Valga 04:35:49 M21 2097 1917 Toomik Tanel Tallinn 05:00:32 M21 1112 2248 Toots Tiit Võru 04:01:40 M21 809 715 Tops Jaanus Valga 03:46:39 M21 1176 741 Torim Ants Tartu 04:04:31 M21 1995 2629 Traksmann Martin Pärnu 04:52:28 M21 1524 1336 Trees Margus Valga 04:21:54 M21 2007 1782 Treiberg Andrus Harju 04:53:11 M21 2193 2021 Treufeldt Marek Tartu 05:13:02 M21 1840 1973 Trolla Taavi Tartu 04:40:55 M21 1534 2475 Trummal Jevgeni Tallinn 04:22:18 M21 1269 2532 Truus Roland Pärnu 04:08:26 M21 850 808 Tsirp Priit Tartu 03:48:42 M21
- Ringkonnakohus leidis ülaltoodut arvestades õigesti, et lepingu ps 7.1 märgitut ei saa lugeda nõuetekohaseks kandeavalduseks (KRS § 34 lg 6). Määruskaebuse esitajatel tuleb taotleda kinnistusraamatusse uue kande tegemist, millega taotletakse senise omanikukande kustutamist ja uue kande tegemist, millega kanda ainuomanikuna sisse avaldaja. - (11) selleks, et muuta omanikukannet, ei ole vaja teha kannet, millest nähtuks, et avaldaja ja J. Torim on vahepeal (st enne lepingu sõlmimist) olnud kinnistu ühisomanikud Riigikohtu määrus 2-18-1633, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-16 - (15) AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda mh asjaõiguse omandamise nõude tagamise märke ehk eelmärke. Riigikohus on olnud seisukohal, et eelmärge tagab õiguse järjekoha
tee 23 620 2352 Andres Rähni II 303A 620 2105 Andres Taklaja II 404 620 2352 Andres Udal II 308 620 2110 Andri Riid II 313 620 2108 Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tsertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300
annaabi.ee 
