Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised Väike nokik nokik Bosminidae vesikirbulised Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised
cinereoniger) täpik-tuhatjalg (Blaniulus Blaniulus Blaniulidae guttulatus) harilik kivihark (Lithobius Lithobius Lithobiidae forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina) harilik tiigipäevik (Cloeon Cloeon ojapäeviklased (Baetidae) dipterum)
signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik Võrgunäsad altvaates ämblik Ristiämblik http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6- 23-1.htm 36. Ämblike toitumine ja seedimine. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Need lõpevad terava küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma
signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik Võrgunäsad altvaates ämblik Ristiämblik http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6- 23-1.htm 36. Ämblike toitumine ja seedimine. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Need lõpevad terava küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma
b) süsihappegaas ja vesi, c) hapnik ja vesi. Ülesanne 3. Kuidas keegi hingab? Tee ristike tabelis õigesse kohta ja kirjuta igaühe hingamiselund. Tabelis on 8 rida ja 6 veergu. Selgrootu Maismaaloo Veeloom Hingab Hingab Hingamiselund m vees õhuhapniku lahustunud hapniku Jõevähk Rohutirts Vihmauss Toakärbes Ristiämblik Südakarp Kiritigu Ülesanne 4. Vasta küsimustele. 4.1. Miks liigub hapnik läbi hingamispinna verre? 4.2. Miks ei saa lõpustega hingata õhuhapnikku? , 4.3. Miks peavad kopsud paiknema keha sees? --- 21 Ülesanne 5. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. 5.1. Loe tekst läbi ja uuri ülesande graafikut. Õpilased said ülesande uurida temperatuuri mõju tigude ainevahetusele. Selleks otsustasid nad panna teod biokambrisse ja mõõta andmekogujaga, kuidas
annaabi.ee 
