- Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud
saab seda rakendada? 3.Milles avaldub tootekontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 4.Milles avaldub müügikontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada?. 5.Milles avaldub turunduskontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada?. 6.Milliseid tegevusi eeldab turunduskontseptsioon? ????Turunduskontseptsioon realiseerub 5 elemendi koosmõjus (pikemalt õpik lk 32): 1)Kliendivajaduste rahuldamine 2)Tarbijakeskse ettevõtluskultuuri kujundamine 3)Tegevuste kooskõlastamine 4)Konkurentsivõime tõstmine 5)Orienteerumine pikaajalisele kasumile 1.Mis on sotsiaalse turunduse eesmärgiks? (õpik lk 32) Pööratakse tähelepanu eetilistele, keskkonna-,juriidilistele ja sotsiaalsetele aspektidele. Keskkonnasäästlikkus, mõistlikud tarbimisharjumused, pikemale perspektiivile mõtlemine 2
Eepos 1.Mis on Eepos ? Vastus: Eepos ehk lugulaul on pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ?
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi j...
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid :
Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58).
Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad 7) Nimeta esiaja arengujärgud (konspekt/ õpik lk 14-15) Kiviaeg-u 3000 e
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavaba...
Risttahukas ja tema ruumala 5.klass Risttahukas H G E F D C A B Risttahukas H G E F D C A B Risttahukal on 8 tippu. Risttahukal on 12 serva. risttahuka mõõtmed Kõrgus (c) ( b) ius Pikkus (a) La Joonistame risttahuka pikkusega 5cm, laiusega 3cm ja kõrgusega 4cm Kõrgus (4cm) m ) c s (3 iu Pikkus (5cm) La ...
HILISSÜGIS Koostas G.Jalivets HILISSÜGI INIMESTE PÕLLU- S- HILIS- L ON ROHKEM TÖÖD ON SÜGISEL TUBASEID TEGEVU- TEHTU Si D PUUD PÄEVAD RÄNDLIN ON MUUTUVAD - NUD RAAGUS KÜLMEMAKS ON JA LÕUNA- LÜHEMAKS MAALE LENNAN UD VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID ...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Kesk...
Avalik ja erasektor · Avalik sektor e Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist. Riigi tunnused: · kontroll territooriumi üle maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, lipu all sõitvad laevad, diplomaatilised esindused. · Elanikkond elab sellel maa-alal ja allub seadustele. · Suveräänne (täielik sisemine ja väline iseseisvus) riigivõim - sõltumatu võimu teostamine. Võim kehtestab õiguskorra riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena. Riigi ainuõigus: · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Rakendada sundi Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustata...
Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna
soojatakistus
Rse= 0,04
Piirete üksikute kihtide soojataksitused R=
R1=
R2=
Piirde soojatakistus Rt valemi järgi Rt= Rsi +R1 +R2 + Rse
Rt= Rsi + Rse+ R1 + R2 = 0,13 + 0,04 + 0,06 + 1,50= 1,73
1.2 Piirete soojajuhtivuse arvutus
U= U= (W/m2C)
U= 0,578 > 0,28 - U väärtus on suurem, kui Eesti Projekteermisnormis EPN 11.1 näidatud
välisseina soojajuhtivse piirväärtus (Ehitusfüüsika õpik lk 31)
1.3 Soojainerts
Leian soojainertsi D, et teada saada, mis on välistemperatuur valemi järgi D=
R1*S1+R2*S2+..Rx*Sx
Valemis R on soojatakistus ja S on soojasalvestus.
Soojatakistused on varem arvutatud punktis 1.1 ja soojasalvestuse saan tabelist nimega
EESTIS ENAMKASUTATAVATE EHITUSMATERJALIDE NÄITAJATE VÄÄRTUSED.
D= R1*S1+R2*S2= 0,06*3,66+1,50*3,67= 5,72
Kuna D tuli : 4
peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28. 2) Haldusjaotus keskaegses Eestis: - Vana-Liivimaa- feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal. - Vana-Liivimaal kujunesid 13.sajandi esimese poole jooksul välja feodaalsed väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks: A) Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond. Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas
2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte. E-õpik on tähtis res...
,,Mis oli strateegial viga?" situatsiooniülesanne 1. Probleemi määratlemine: Kellel? Probleem on firma omanikul ja juhil Riho Kullasseppal. Kaudselt on probleem ka firma aksionääridel, töötajatel ja klientidel, sest firma läks pankrotti aksinäärid jäid osast oma rahast ilma, ajakirjanikud kaotasid töö, kliendid jäid oma rahast ilma - kui olid teinud aasta tellimuse. seda ju polnud Mõju? Probleemi ulatus oli suur ja haaras kogu organisatsiooni pluss ka kliente, sest lõpuks läks firma pankrotti kestvate kehvade majandustulemuste tõttu. Probleemid olid ajalehe väljaandmise algusest peale, kuigi teisel aastal läksid päris hulluks ja firma kuulutas välja pankroti. Probleemi tunnused? Firmal läks halvasti, ,,raha pesu" ei õnnstunud nii hästi kui oodati, ,,esimesel tegevusaastal jäid müük ja reklaamist saadav tulu oodatust märksa väiksemateks" ja klientuur jäi väikeseks, sest ,,ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordi...
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihis...
Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Kalaliigid erinevad välimuselt) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99 (Kala välisehitus) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 88-90 (Kalad vajavad kaitset) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 103 (Kalade hingamine) http://www.elvag.edu
2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus)
hakkama saanud, v.a ajaloolised isikud, kelle elulugu on natuke käsitletud 6. Emotsionaalsus ·Laused kergesti mõistetavad ·Lisainfo ja faktid heleda taustfooniga eraldatud ·Piltide all selgitav tekst ·Tekstis alapealkirjad teise värviga (hõlbustavad lugemist) nt: Kahe silmaga korraga vaadates näeme ruumiliselt Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise Nägemisel eristame värvusi Kokkuvõtteks · Analüüsitav õpik üldiselt väga hea õppevahend · Motiveerib õpilast materjali omandama · Vastab õpilase ealisele õppimisvõimele (ei ole liiga kerge ega raske) · Õhuke õpik, kutsub rohkem lugema kui paks õpik Kasutatud kirjandus · J. Mikk (2002a).Lihtsa keele reeglid (http:// www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) · J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http:// www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) · J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (
rasedusnädalat (kui loote kaal on alla 500g). Kristel Mäekase ettekanne uue Kunstlik viljastamine munarakk viljastatakse kehaväliselt õppekava täiendustega ning embrüo viiakse tagasi emakasse. VILJASTUMINE Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine. toimub munajuha laienenud osas (vt õpik pt 6.1., lk 58). A munasari B emakas C - limaskest Pärast viljastumist Sugu Alles pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi (X või meiootiline jagunemine lõpule
kui ka mõistusele. Terve elu ei tohiks ju tegelikult käia ühe nutiseadme ümber, vaid õpilane peaks ise infot omandama viisil, mida on kasutanud tegelikkuses ka ju eelnevad põlved. Miks parandada midagi, mis pole katki. Halb on ka see, et juhul, kui e-õpik on internetipõhine, siis ei saa seda näiteks välismaal või muudes levialast väljas olevates kohtades kasutada. Samas, kui paksude kaantega tavaline õpik peab vastu ja täidab oma kohustuse ükskõik kus, loomulikult juhul, kui sa ta kaasa võtad. Rahakotti tegelikult e-õpikud väga ei paranda. Seadme soetamine ja selle korrashoid võib juba nõuda sadu eurosid. Lisaks pole kunagi välistatud ka võimalus, et kui tavalised õpikud maksavad vahel vanematele mitmekümneid eurosid, siis miks peaks e-õpikud tasuta olema. Alati on keegi, kes üritab endale kasumit sisse tuua. Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Ühiskond läheb aja jooksul aina mugavamaks. Kuna e-õpikut on väga palju kiidetud, siis on tõenäoline, et tulevikus on need kasutusel rohkemates koolides. Samas nii e-õpikutel kui ka paberõpikutel on omad plussid ja miinused. Paari viimase aastaga on e-õpikute läbimüük tunduvalt tõusnud. Aga kas targem oleks võtta kasutusele e-õpik või jätkata paberkandjal raamatutega? Ja kas need kergendavad kooli-või hoopis rahakotti? E-õpikute suuremateks plussideks on kindlasti see, et need on moodsamad ja kaasaegsemad, kindlasti on neid kergem kaasas kanda, kui paberkandjal õpikuid, mis on ebamugavad, rasked ja tervist koormavad. Muuhulgas sisaldavad digitaalsed õppematerjalid simulatsioone, harjutusi ja muidu interaktiivseid tegevusi. Lisaks saab lisada märkmeid, ilma, et kätt pidevalt puhkama peaks. E- õpikud hoiavad tunniaega kokku ja tekitavad nii õpilastele kui ka õpetajatele vähem koor...
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega,...
They allow the grasslands to be open and free of trees and shrubs. Any seedling of a tree that appears is killed off by the intense heat. If the fire does not clear out the seedlings, the grasslands would become a shrubland changing forever. Remarkably, the plants in the grasslands have adapted to the wildfires that come through, and actually need them to keep healthy and grow new vegetation in the spring 7. How are plants adapted to life in temperate grassland? (vt. ka õpik lk 61) During a fire, while above-ground portions of grasses may perish, the root portions survive to sprout again. Some prairie trees have thick bark to resist fire. Prairie shrubs readily resprout after fire. Roots of prairie grasses extend deep into the ground to absorb as much moisture as they can Extensive root systems prevent grazing animals from pulling roots out of the ground. Prairie grasses have narrow leaves which lose less water than broad leaves.
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
(valimistsensus tõsteti 22.a). 20.a. Valis KOV. Rahvas võis osaleda referendumil. Rahvas valis parlamendi, KOV. 1920. aastad. 30. peatükk 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel. TV lk. 15, õpik lk. 40-41. Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma õvimu ellu: valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mdia juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. Presidendi ametikoha puudumine- tekkis oht, et seadusandlik võim (Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatva võimu (Valitsuse) üle.
Ettevõte oleks pidanud arendama ka kojukande võimalust. Näiteks isikliku autoga liikuvad inimesed ei soovinud osta ajalehte kioskist, vaid eelistasid kojukannet. Kuna ettevõte seda nö teenust koheselt ei pakkunud siis kliendibaas vähenes. Porteri teooria-ostjate mõjuvõim (õpik lk 77) määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. Riho oleks pidanud võistlusstrateegia (M.Porter) asemel valima kohanemisstrateegia (R.Miles ja C.Snow) õpik lk 76. Kohanemisstrateegia põhjal on omakorda 4 erinevat strateegiat: kaitsjad, otsijad, analüüsijad, reageerijad. Riho riskijulgus ning soov pakkuda inimestele midagi uuemat ja paremat sobib strateegiaga otsijad ehk kullakaevajad. Veel sobib kokku analüüsija strateegiaga, mida iseloomustab riski viimine miinimumini, stabiilsus ja paindlkus ja kindlasti konkurentide jälgmine. Konkurentsiedu valikus, juht peab valima erinevate strateegiate vahel kulu liidri strateergia,
peale vaataks päike. Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, ,,päikese poeg". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi ning piitsa. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Milline tahes suurnik langes kuninga juurde ilmudes mitte ainult põlvili, vaid koguni kõhuli. Suudelda tohtis ta ainult põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse tekstid räägivad minestustest, millesse langesid kuningaga rääkivad isikud
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud
Parlament valib presidendi Riigipea kujutab erapooletut võimuinstitutsiooni, mis tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhted Riigipea ehk president täidab tseremoniaalseid ül. Valitsus moodustatakse parlamenditulemuste põhjal Koalitsioon moodustab valitsuse Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses. Konflikt viib võimukriisini. Parlamendi ülimuslikkus Esindusdemokraatia tähtsustamine Vaatame põhiseaduslikke valitsemisvorme (joonised õpik lk. 97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3
Talupojad ja põlluharimine Õpik §5 Mõisted . kohustus kellegi kasuks feodaali majapidamine,mille moodustasid maa koos seal elavate talupoegadega ja hooned talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal ...
Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria- Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: · Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis- poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53).
Juba peaaegu samal hetkel, mil me kuuleme võõrast nime, on nimi meil meelest pühitud. Pikaajaline mälu- informatsioon tuleb salvestada pikaajalisse mällu sellisel moel, et me informatsiooni hiljem taas kätte saaksime. Justkui arvutis. Kui informatsioon jääb salvestamata, läheb teave kaduma ja kui meie failide paigutuses puudub süsteem, ei ole võimalik vajalikku informatsiooni hiljem, kui seda tarvis läheb, üles leida". (Kollektiivne teos - Rakenduspedagoogika õpik, 2002:57). Järeldus oleks siis selline, et õppimise jaoks on vaja treenida mälu või õppida seda kasutama. Tuupimisest ja pähe õppimisest ei ole pikemas perspektiivis kasu. "On raske unustada tõsiasja, et ilma kordamata ununeb ühe päeva möödudes 75% omandatud materjalist ja ühe kuu möödudes on sellest alles vaid 5%" (http:// www.pelgulinna.tln.edu.ee/foorum 04.02.2004). Kuid ega kordamine ole ainus meetod oma mällu midagi salvestada
või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24). TSITEERIMINE Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8). TSITEERIMINE Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile” 2003:8) TSITEERIMINE Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud
", õige: poisssõber. · 10.02.08, www.elu24.ee ,,Ma vahest lähen kaitses liiga närviliseks", õige: vahel. · 29.02.08, www.elu24.ee ,,.. enamik kuulus meesoost isikutele.", õige: meessoost · 01.03.08, www.ekool.ee , Ühiskonnaõoetus, õige: Ühiskonnaõpetus · 04.03.08, www.fa-diees.ee ,,Haead uut aastat", õige: Head uut aastat. · 12.03.08, www.saarlane.ee ,,Mina hoitsin talle väga pöialt", õige: hoidsin. Vead õppevahendites: · 29.02.07, Ajaloo õpik 9kl. ,,Päeast II Maailmasõda", õige: pärast. · 03.03.07, 9kl informaatika harjutusleht ,,Masimarket", õige: Maksimarket. · 18.10.07, Geograafia õpik 9kl ,, Rannamul Vilsandil", õige: rannamuld. · 12.11.07, Geograafia õpik 9kl ,, Sellised masääred asuvad rannajoonega paralleelselt näiteks Saaremaal", õige:maasääred Vead asutuste ja toodete siltidel: · 03.03.07, Boost Juice Bar ,,Me kasutame ainult koige kvaliteetsemat toorainet
Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939. 1. Versailles` rahu tähtsamad punktid. 2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega. 3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium. Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Tekkis Jugoslaavia Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 4. Seleta mõisted: Pariisi rahukonverents, Versailles` rahu, reparatsioon, Rahvasteliit. Pariisi rahukonverents- kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu.
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui teg...
"Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53)
väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist: Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92):
arvuni ehk kõik faasid toimuvad kaks korda. KROMOSOOMIDE RISTSIIRE Meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid. See protsess tagab päriliku muutlikkuse ehk järglaste erinevuse vanematest ehk organismid oleksid erinevad ja suudaksid kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Vaata õpik lk 45, mis juhtub kui kromosoomide lahknemine NB! Vaata skeemi meioosis ebaõnnestub. õpik lk 46-47! 1 I interfaas I profaas
ESSEE Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on väga suureks probleemiks koolikottide raskus ning sellega kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli poolt soetatud e-õpik, mida tundides ja vajadusel ka kodus kasutada saaks. E- õpikuid kasutades säästaksime palju paberit, mida koolitöödes alati ohtrasti kulub. Samuti kaoks är...
Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos koduhane ja metshanedega rändama, tänu millele ta lõpuks mõistab, et kui kohelda enda
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuunda. Nt. reklaam, raadio, televisioon, näitused...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
