Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kahjustab linnas inimese tervist?
  • Millise metsatüübiga on tegu?
  • Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel?
  • Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul?
  • Milline tingimus peab olema täidetud et aine saaks põleda?
  • Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist?
  • Millised tegurid kahjustavad linnas kasvavaid puid?
  • Millise metsatüübiga on tegu?
  • Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel?
  • Kuidas tekivad sademed?
  • Milline küünal kustub kõige varem?
  • Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist?
  • Kuidas tekivad sademed?

Lõik failist

 
 
 
 
 
 
 

ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ 
 
LOODUSÕPETUS 
6. KLASS 
8. MAI 2003 
 
VARIANT A 
 
ÕPILASE NIMI ____________________________  
POISS           VÕI  TÜDRUK             
KOOL ___________________________________  
MAAKOND 
______________________LINN___________ 
 
 
1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE  _________  
TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA   ___________  
TASEMETÖÖ HINNE  ___________________  
_____________________________________  
 
Õpetajale 
 
4 punkti 
 
1. ÜLESANNE  
Vasakule Paremale
Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #1 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #2 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #3 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #4 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #5 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #6 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #7 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #8 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #9 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #10 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #11 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #12 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #13 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #14 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #15 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #16 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #17 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #18 Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Antony Loodus Õppematerjali autor
KINDLASTI LOE SEE LÄBI!!!

See on loodusõpetuse tasemetöö näidis. Selline oli 2003 aastal. Sellel aastal tuleb arvatavasti sarnane. Sa peaksid oskama vastata nendele vastustele, et saada normaalset hinnet! Ma tean, keegi ei viitsi õppida ja loodusõpetus on nõme... Aga mina õppisin selle pealt ja sain viie :). Kui usud, et saad viie, siis sa saad!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pdf

Loodusõpetuse tasaemetöö

Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? Kooslus Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S 6. klassi loodusõpetuse üleriigilise tasemetöö läbiviimise ja hindamise juhend Tasemetöö eesmärk on hinnata II kooliastme õpilaste loodusõpetuse õpitulemuste saavutatust. Käesoleva tasemetööga kontrollitakse järgmisi õpitulemusi: · omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese tähtsust loodusele; · teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu; · teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi;

Loodusõpetus
thumbnail
14
pdf

Ajaloo tasemetöö 2004 6 klass

paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid

Ajalugu
thumbnail
2
pdf

Eesti keele tasemetöö 6 klass A variant 2006

Õpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55 EESTI KEEL 56 57 58

Eesti keel
thumbnail
6
pdf

Ühiskonna riigieksam 2008

2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon ­ kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.ekk.edu.ee süüd

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia
thumbnail
44
pdf

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2 Vene õppekeelega tööde keskmine 50,9 47,28 38,7 46,8 47,9 Noormeeste keskmine 60,9 58,4 55,1 64,0 61,1 Neidude keskmine 59,1 54,8 52,9 60,7 57,9 Kõrgeim tulemus 95 98 95 100 98 Madalaim tulemus

Geograafia
thumbnail
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

küsimusele. Vastustest on näha, et Laura sai loo sündmustest kui tervikust aru. Laura järjestas kuuldud tekstide alusel pildiseeriad õigesti. Ühtviisi lihtsad olid Laurale nii lokaalse sidususe kui propositsioonistrateegia valdamist eeldavad küsimused. Mõttelünkade tuletamisega tuleb Laura toime (järeldamis-tuletamisstrateegia). Jutustamine ja spontaanne kõne Spontaanne kõne. Spontaanse kõne näidis (vt. plaadilt lisa 8) saadi lapsega suhtlemisel rollimängu käigus (Turulkäimine). Mängu teema valikul oli lähtepunktiks, et laps omaks vastavas teemas teadmisi, kogemusi ja suudaks kaasa rääkida. Mäng toimus lapsele loomulikus keskkonnas (kodustes tingimustes), mistõttu võib eeldada, et laps käitus tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime

Erivajadustega laste pedagoogika
thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahel

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun