Loodusõpetuse Tasemetöö Näidis Kuuendale Klassile (0)

 
 
 
 
 
 
 
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ 
 
LOODUSÕPETUS 
6. KLASS 
8. MAI 2003 
 
VARIANT A 
 
ÕPILASE NIMI ____________________________  
POISS           VÕI  TÜDRUK             
KOOL ___________________________________  
MAAKOND 
______________________LINN___________ 
 
 
1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE  _________  
TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA   ___________  
TASEMETÖÖ HINNE  ___________________  
_____________________________________  
 
Õpetajale 
 
4 punkti 
 
1. ÜLESANNE  
 
Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige 
ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d).  
1)   
 
1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. 
 
2)   
…………………………………………………………………………… 
 
2) Eluks sobilikud tingimused on kõikidel planeetidel. 
3)   
 
……………………………………………………………………………  Parandamise õigsus 
 
3) Päikesesüsteemi keskpunkt on Päike. 
 
 
…………………………………………………………………………… 
 
 
2. ÜLESANNE  
4  punkti 
 
Miks on vaja olla keskkonnahoidlik ja tarbida loodusvarasid 
säästlikult?  
Täida järgnev tabel.    
 
 
Nimeta üks põhjus, miks on 
Nimeta üks võimalus, kuidas 
vaja säästa. 
saab säästa. 
Elektri- 
1) 
2) 
1)   
energia 
 
 
2)   
 
 
3)   
4)   
Puhas vesi 
3) 
4) 
 
 
 
 
 
1 punkt
3. ÜLESANNE 
 
 
Järgnevas loetelus on toodud viis Eesti jõge. Milline neist jõgedest 
ühendab kahte allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi 
punktiirjoonele. 
 
Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. 
 
 
Peipsi järv  →  ..................................................... 
→ Soome laht  
Õpetajale 
 
4. ÜLESANNE                                               
6 punkti 
 
Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see 
number kohanime järele tabelisse. 
 
1) Otepää  
kõrgustik 
 
 
 
2) Narva 
linn 
 
 
 
3) Naissaar 
 
 
 
4) Matsalu 
laht 
 
 
 
5) Soela 
väin 
 
 
 
6) Sõrve 
poolsaar 
 
 
 
 
3 punkti 
 
5. ÜLESANNE 
 
Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 
 
 
 
1) ………………………………………………………………………… 
   
 
 
2) ………………………………………………………………………… 
   
 
 
3) ………………………………………………………………………… 
   
 
 
 
Õpetajale 
 
2 punkti 
 
6. ÜLESANNE 
 
Järgnevas tabelis on toodud informatsioon ühe päeva 
temperatuuride ja sademete kohta neljas erinevas linnas. Ainult ühes 
linnas sadas sellel päeval lund. Otsusta millises, märgi + õigesse 
lahtrisse . 
 
  Ateena  
Tallinn 
 
London 
Helsingi 
Madalaim 
 
 
 
 
temperatuur 
+13 °C 
-9 °C 
+3 °C 
-12 °C 
Kõrgeim 
 
 
 
 
temperatuur 
+20 °C 
-1 °C 
+8 °C 
-4 °C 
Sademete hulk 
 
 
 
 
 
0 mm 
15 mm 
20 mm 
0 mm 
VASTUS 
 
 
 
 
Põhjenduse õigsus 
 
 
Põhjenda oma valikut: 
 
 
...................................................................................................................... 
 
...................................................................................................................... 
 
...................................................................................................................... 
 
 
7. ÜLESANNE 
2 punkti 
 
Joonisel on kujutatud ühe 
metsatüübi alustaimestikku. 
 
Selline mets kasvab kuivadel  
toitainevaestel liivmuldadel, 
metsas on palju valgust. 
Alustaimestikus kasvab rohkesti  
kanarbikku, pohli, maapinnal  
samblaid ja samblikke. 
 
 
 
 
 
 
 
Millise metsatüübiga on tegu? 
 
 
…………………………………… 
 
 
 
Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige 
rohkem?  
 
 
…………………………………… 
Õpetajale 
8. ÜLESANNE 
Järgnevas loetelus on toodud vees lahustuvad ja vees 
6 punkti 
 
mittelahustuvad ained. Märgi kõigi vees lahustuvate ainete taha 
tabelisse + ja mittelahustuvate ainete taha -. 
 
1) hapnik 
 
 
 
2) savi 
 
 
 
3) õli 
 
 
 
4) piiritus  
 
 
 
5) suhkur 
 
 
 
6) raud 
 
 
 
  
 
9. ÜLESANNE 
3 punkti 
 
1) Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel? 
 
………………………………………………………………………… 
1)   
 
 
 
 
2) Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul?  
 
2a)   
………………………………………………………………………… 
 
………………………………………………………………………… 
2b) 
 
 
………………………………………………………………………… 
 
 
Õpetajale 
10. ÜLESANNE 
4 punkti 
 
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. 
 
KÜLAVORMID 
 
Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. 
Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli 
raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. 
SUMBKÜLA – põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud 
korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges  
loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, 
moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel 
soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev , mille ümber küla kujunes. 
Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on 
koondunud enamiku või kõigi talude õued. 
Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. 
Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste 
rühmadena laiali kogu põlluala ulatuses. 
RIDAKÜLA ja AHELKÜLA on samuti põlised külavormid. Olenevalt 
looduslikest tingimustest võisid needki olla üsna korrapäratud ja kõverad, 
jälgides loodusvorme. 
Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. 
Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid 
lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud 
võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde 
väike harutee.  
Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne 
veekogu kallast.  
Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, 
nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 
 
1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 
 
2.1……………………………………………………………………………… 
 
 
…………………………………………………………………………………… 
 
 
2.2………………………………………………………………….................... 
 
…………………………………………………………………………….......... 
Õpetajale 
11. ÜLESANNE 
Milline tingimus peab olema täidetud, et aine saaks põleda? 
2 punkti 
 
 
………………………………………………………………………… 
 
  Põhjenduse õigsus 
Kui katta põlev küünal klaaspurgiga, kustub küünal ära.  
 
 
Põhjenda: ……………………………………………………….......... 
 
………………………………………………………………………… 
 
………………………………………………………………………… 
 
 
 
12. ÜLESANNE 
2 punkti 
 
Otsusta, kas piltidel kujutatud teraviljad on kaer , rukis , oder  
või nisu? Kirjuta piltidel kujutatud teraviljade nimed pildi all 
olevasse kasti. 
1)   
2)   
1) 
2) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpetajale  
 
5 punkti 
 
13. ÜLESANNE 
Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede 
nimetustega. 
Liik  
 
1) Rebane 
1)   
2) Pohl  
3) Teder 
2)   
4) Hunt 
 
 
3)   
 
 
Valgejänes
 
 
 
 
 
Ilves 
 
 
 
Päikese-
4)   
 
valgus 
 
 
 
 
 
Kaseurvad
 
 
 
 
Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? 
 
Kooslus
Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus . 
 
 
………………………………………………………………………… 
 
 
 
 
 
 
LISAÜLESANNE 
Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 
 
1) Märgi ristikesega liikumistee algus,   
2) liigu 2 cm lõunasse, 
3) nüüd edasi 1 cm itta , 
4) nüüd edasi 3 cm loodesse. 
 
  N 
 
 
 
 
   
  S 
 
 
 
 
 
 
 
 
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ 
 
LOODUSÕPETUS 
6. KLASS 
8. MAI 2003 
 
VARIANT B 
 
ÕPILASE NIMI ____________________________  
POISS           VÕI  TÜDRUK             
KOOL ___________________________________  
MAAKOND 
______________________LINN___________ 
 
 
1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE  _________  
TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA  ___________  
TASEMETÖÖ HINNE  ___________________  
_____________________________________  
 
Õpetajale 
 
1. ÜLESANNE  
4  punkti 
 
Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige 
ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d).  
1)   
 
1) Päike on täht. 
 
2)   
…………………………………………………………………………… 
 
2) Päike tiirleb ümber Maa. 
3)   
 
……………………………………………………………………………  Parandamise õigsus 
 
3) Päikesesüsteemis on üheksa tuntud planeeti. 
 
 
…………………………………………………………………………… 
 
 
2. ÜLESANNE  
4  punkti   
Miks on vaja olla keskkonnahoidlik ja tarbida loodusvarasid 
säästlikult?  
Täida järgnev tabel.    
 
 
Nimeta üks põhjus, miks on 
Nimeta üks võimalus, kuidas 
vaja säästa. 
saab säästa. 
Maavarad 1) 
2) 
1)   
 
 
2)   
 
 
3)   
4)   
Puhas õhk 
3) 
4) 
 
 
 
 
 
 
3. ÜLESANNE 
1 punkt 
 
Järgnevas loetelus on toodud viis Eesti jõge. Milline neist jõgedest ühendab kahte 
allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi punktiirjoonele. 
 
Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. 
 
 
Võrtsjärv  →  .....................................................  → Peipsi järv 
Õpetajale 
 
6 punkti 
 
4. ÜLESANNE                                               
Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see 
number kohanime järele tabelisse. 
 
1) Pandivere  
kõrgustik  
 
 
2) Tartu 
linn 
 
 
 
3) Ruhnu  
saar 
 
 
 
4) Narva 
laht 
 
 
 
5) Suur 
väin 
 
 
 
6) Kõpu 
poolsaar 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 punkti 
 
5. ÜLESANNE 
 
Millised tegurid  kahjustavad linnas kasvavaid puid? Too kolm näidet. 
 
 
   
1) ………………………………………………………………………… 
 
 
   
2) ………………………………………………………………………… 
 
 
   
3) ………………………………………………………………………… 
 
 
 
Õpetajale 
6. ÜLESANNE 
 2 punkti   
Järgnevas tabelis on toodud informatsioon ühe päeva 
temperatuuride ja sademete kohta neljas erinevas linnas. Ainult ühes 
linnas sadas sellel päeval lund. Otsusta millises, märgi + õigesse   
lahtrisse. 
 
  Dublin  
Tallinn 
 
Pariis 
Moskva  
Madalaim 
 
 
 
 
temperatuur 
+10 °C 
-5 °C 
+5 °C 
-8 °C 
Kõrgeim 
 
 
 
 
temperatuur 
+15 °C 
-1 °C 
+12 °C 
-4 °C 
Sademete hulk 
 
 
 
 
 
15 mm 
0 mm 
2 mm 
10 mm 
 
VASTUS 
 
 
 
 
 
 
Põhjenda oma valikut: 
Põhjenduse õigsus 
 
...................................................................................................................... 
 
 
..................................................................................................................... 
 
..................................................................................................................... 
 
..................................................................................................................... 
 
 
2 punkti 
 
7. ÜLESANNE 
Joonisel on kujutatud ühe 
metsatüübi alustaimestikku. 
 
Selline mets kasvab   
viljakal parasniiskel mullal.  
Alustaimestikus kasvab  
jänesekapsas, mets-härghein, 
harak -kuljus, mustikas jne.  
Sageli esineb tihe samblarinne.  
 
 
 
 
 
 
Millise metsatüübiga on tegu? 
 
…………………………………… 
 
 
 
Millist puuliiki esineb selle  metsatüübi puurindes tavaliselt kõige 
rohkem?  
 
 
………………………………… 
Õpetajale 
8. ÜLESANNE 
6 punkti 
 
Järgnevas loetelus on toodud vees lahustuvad ja vees 
mittelahustuvad ained. Märgi kõigi vees lahustuvate ainete taha 
tabelisse + ja mittelahustuvate ainete taha -. 
 
1) süsihappegaas 
 
 
 
2) kriit 
 
 
 
3) liiv 
 
 
 
4) äädikas 
 
 
 
5) sool 
 
 
 
6) plastmass 
 
 
 
 
 
9. ÜLESANNE 
3 punkti 
 
1) Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel? 
 
………………………………………………………………………… 
1)   
 
 
 
 
2) Kuidas tekivad sademed? 
 
2a) 
 
………………………………………………………………………… 
 
………………………………………………………………………… 
2b)   
 
…………………………………………………………………………  
 
Õpetajale 
10. ÜLESANNE 
4 punkti 
 
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. 
 
KÜLAVORMID 
 
Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. 
Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli 
raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. 
SUMBKÜLA – põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud 
korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges 
loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, 
moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel 
soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. 
Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on 
koondunud enamiku või kõigi talude õued. 
Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. 
Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste 
rühmadena laiali kogu põlluala ulatuses. 
RIDAKÜLA ja AHELKÜLA on samuti põlised külavormid. Olenevalt 
looduslikest tingimustest võisid needki olla üsna korrapäratud ja kõverad, 
jälgides loodusvorme. 
Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. 
Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid 
lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud 
võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde 
väike harutee.  
Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne 
veekogu kallast. 
Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, 
nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 
 
1) Tee loetu põhjal skeem ridaküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2) Too välja kaks erinevust rida- ja sumbküla vahel. 
 
2.1……………………………………………………………………………… 
 
 
…………………………………………………………………………………… 
 
 
2.2………………………………………………………………….................... 
 
…………………………………………………………………………….......... 
Õpetajale 
11. ÜLESANNE 
2 punkti   
Milline küünal kustub kõige varem? 
 
 
 
A 
 
 
  B         
     C     
        D 
 
 
Tõmba ring ümber seda küünalt  tähistavale tähele (A, B, C, D, ). 
 
Põhjenduse õigsus 
Põhjenda: ………………………………………………………..........  
 
………………………………………………………………………… 
 
 
………………………………………………………………………… 
 
 
 
12. ÜLESANNE 
2 punkti
Otsusta, kas piltidel kujutatud teraviljad on kaer, rukis, oder  
 
 
või nisu? Kirjuta piltidel kujutatud teraviljade nimed pildi all 
olevasse kasti. 
1)   
1) 
2) 
2)   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpetajale 
 
13. ÜLESANNE 
5 punkti 
 
Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede 
nimetustega. 
Liik  
 
1)   
 
1) Kuldnokk 
2)   
2) Nisu 
3) Lehetäi 
4) Kassikakk  
3)   
 
 
 
Hiir  
 
 
 
 
 
 
Kanakull
 
  Päikese-
4)   
 
valgus 
 
 
 
 
 
Õunapuu
 
 
 
 
Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? 
 
Kooslus
Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. 
 
 
………………………………………………………………………… 
 
 
 
 
LISAÜLESANNE 
Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 
 
1) Märgi ristikesega liikumistee algus,   
2) liigu 2 cm lõunasse, 
3) nüüd edasi 1 cm itta, 
4) nüüd edasi 3 cm loodesse. 
 
  N 
 
 
 
 
   
  S 
 
 
 6. klassi loodusõpetuse üleriigilise tasemetöö 
läbiviimise ja hindamise juhend 
 
 
Tasemetöö eesmärk on hinnata II kooliastme  õpilaste loodusõpetuse õpitulemuste 
saavutatust.  
 
Käesoleva tasemetööga kontrollitakse järgmisi õpitulemusi: 
•  omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese 
tähtsust loodusele; 
•  teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu; 
•  teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi;  
•  oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi; 
•  omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest; 
•  eristab erinevaid elukeskkondi; 
•  teab peamisi Eesti elukooslusi; oskab nimetada erinevate koosluste tüüpilisi liike 
ja teab nendevahelisi seoseid ; 
•  teab inimese kasutatavaid energialiike;  
•  teab, millist rolli etendavad õhk ja vesi organismide elus; 
•  oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsust looduses; 
•  teab, kuidas õhk mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada õhu 
omadustega;  
•  teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee 
omadustega; 
•  oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; 
•  oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse 
saastamise eest;   
•  tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme; 
•  oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi; 
•  mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid;  
•  väärtustab säästvat eluviisi. 
 
Õpetaja tutvub tasemetöö läbiviimis- ja hindamisjuhendiga 1 tund enne tasemetöö 
algust. 
 
Tasemetöö tegemiseks on aega 45 minutit. Tasemetöö on kahes variandis. 
 
Klassiruumi seintel ei tohi olla Eesti kaarti . 
 
Õpetaja juhendamisel täidetakse üldandmed õpilase ja kooli kohta. Ühiselt tutvutakse 
tasemetööga. Töö koosneb 13 kohustuslikust ülesandest ja ühest lisaülesandest. 
Lisaülesande tegemiseks vajab õpilane joonlauda. Kui töö on alanud, ei tohi õpilasi 
enam suunata. Tunni lõpus korjatakse tööd ära kõigilt õpilastelt korraga. 
 
Töö esilehele märgib õpetaja kolme õppeveerandi hinded, tasemetöö punktide summa  
ja hinde ning vabale reale täiendava teabe õpilase õpingute kohta (parandusõppel, 
logopeediline ravi, õpib lihtsustatud riikliku õppekava järgi, kodune keel erineb kooli 
õppekeelest).  
 
 
 
Hindamine 
 
Õpetaja parandab ja hindab õpilaste tööd. Ülesannete kõrval olevasse ruudustikku 
märgib õpetaja iga üksikvastuse kohta saadud punktide arvu (1 või 0). Ülesande eest 
saadud punktisumma kirjutab õpetaja selle kasti kõrvale, kuhu on märgitud ülesande 
eest saadav maksimaalne punktide arv.  
 
Lisaülesande lahendamine täiendavaid  punkte ei anna, kuid õpetaja võib selle 
ülesande täitmist arvestada tasemetöö hinde panemisel hinde tõstmise eesmärgil. 
 
Hindamisel võetakse aluseks 20. septembri 2000.aasta haridusministri määruse nr 33 
“Õpilaste hindamise kord” § 10. Õpetaja võib õpilasele arvestusliku hinde panemisel 
protsendiskaalat muuta viis protsenti üles- või allapoole ning panna seega kas 
madalama või kõrgema hinde. 
 
A Variant/ B  Variant  
 
Maks. 
Ül. 
punk -
Hindamine 
nr 
tide 
arv 
1  Iga õigesti tehtud valik annab ühe punkti. Väära lause parandamine 
4 
ühe punkti. 
2 
Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 
4 
3 
Õige vastus annab ühe punkti. 
1 
4 
Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 
6 
5 
Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 
3 
6 
Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 
2 
7  Õige metsatüüp (A variant − nõmme-/ palumets ; B variant − 
2 
laanemets ) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim 
 
enamuspuuliik  (A variant −  mänd ; B variant −  kuusk ) annab ühe 
punkti. 
8 
Iga õigesti märgitud +  ja − annab ühe punkti.  
6 
9  Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 
3 
nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete 
tekkimine, õhu soojenemine jms, v.a vihma sadamine) annab ühe 
punkti. A variandi küsimuse Mis soojeneb looduses päikesekiirte 
mõjul? puhul tuleb õigeks lugeda  maapind  jms (teha märge lahtrisse 
2a) ja vesi/veekogud jms (teha märge lahtrisse 2b).  B variandi 
küsimuse  Kuidas tekivad sademed? puhul tuleb õigeks lugeda vee 
aurustumine   jms (teha märge lahtrisse 2a) ja  vee kondenseerumine  
jms (teha märge lahtrisse 2b). 
10  Õigesti tehtud joonis annab kaks punkti. Külatüüpide vaheliste 
4 
erinevuste väljatoomine annab kaks punkti. Näiteks: 1) Tänavkülas on 
majad tihedalt piki mõlemat tee äärt, sumbkülas asuvad majad 
kobaratena külatänavate ääres. 2) Hajakülas asuvad majad üksteisest 
kaugel, sumbkülas aga lähestikku. Ainult ühe punkti saavad need, kes 
kirjeldavad erinevates lausetes ühte ja sama erinevust. Näiteks: 1) 
Tänavkülas asuvad majad tihedalt piki mõlemat tee äärt. 2) 
Sumbkülas asuvad majad kobaratena tee  ääres. 
11  Õige põhjendus annab ühe punkti. Õige põhjendus, miks küünal 
2 
kustub (A variant) ja milline küünal kustub kõige varem (B variant), 
Maks. 
Ül. 
punk-
Hindamine 
nr 
tide 
arv 
annab ühe punkti. 
12  Iga õige vastus (A variant − kaer ja oder; B variant − nisu ja rukis) 
2 
annab ühe punkti. 
13  Iga õigesti märgitud organism toiduahelas annab ühe punkti. Õigesti 
5 
määratletud elukooslus  (A variant − mets, B variant − põld/aed) annab 
ühe punkti. 
 Lisaülesanne 
 
 
Kogu töö 
44 
 
Punktide vastavus hinnetele: 
 
40–44 punkti (90% – 100%)  — hinne 5 
 
31–39 punkti  (70% – 89%)  — hinne 4 
 
22–30 punkti   (50% – 69%)  — hinne 3 
 
11–21 punkti (25% – 49%)  — hinne 2 
 
  0–10 punkti    (0% – 24%)  — hinne 1