Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende
...............................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid................................................................................................................ 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus
Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. 5 · Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid. · Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav
pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti PõhjaAmeerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust vähikatku. Samal ajal on Põhja Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Jõevähi levik Jõgevamaal Praegused andmed näitavad, et jõevähk esineb 11 Jõgevamaa veekogus. Väga arvuka vähipopulatsiooniga paistab silma Aidu tehisjärv, Amme jões leidub vähki arvukalt. Viies veekogus (Raigastvere ja Saare järves, Kääpa jões, Pedja jões ja Nava ojas) leidub vähki vähemalt ühes katselõigus keskmiselt arvukalt
liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed (f) Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste liustikutekkelised glatsiaalsed (e) struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada meretekkelised mariinsed (j) toksiliste ainete ringet toiduahelas
Ülesanne 5. Põhjenda järgmisi väiteid (a-c). a) Vähkideta poleks veekogudes kalu. b) Kiusvaala ja sinivaala elu sõltub vähkidest. c) Vähid aitavad hoida veekogu puhtust. Ülesanne 6. Kirjuta toiduahelate (1-2) puuduvad lülid (A-E). 1. A → B → jõevähk → C 2. D → vesikirp → E → kajakas Ülesanne 7. Lisaülesanne õpetaja valikul. 7.1. Loe tekst läbi ja vasta seejärel küsimustele. Meie jõevähki ohustavad võõrliigid, näiteks kitsasõraline vähk ja signaalvähk, keda leidub juba meie naabermaades. Need vähid on jõevähist agressiivsemad, viljakamad, vastupidavamad keskkonnaolude ja haiguste suhtes ning võivad seetõttu jõevähi tema elupaigast välja tõrjuda. Näiteks vähenõudlikum kitsasõraline vähk asustab nii madalaid kui ka sügavaid järvi, jõgesid ja ojasid, lepib veekogu mitmesuguse põhjaga ning varjepaiga olemasolu pole talle nii oluline kui jõevähile. Ta on vähem tundlik reostuse suhtes
38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem
38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem
järgi järgmistesse rühmadesse. Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Tema arengus on
rühmadesse. Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid. Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras.
Hiljem on see liik ka Eestisse levinud ja eriti tuua. Selles nimekirjas on näiteks eelnimetatud ja mingi osa neist suudab luua uues kohas elujõulise Lääne-Eesti puitmajadele palju kahju teinud. karuputked, kährik, signaalvähk, kitsasõraline asurkonna ehk naturaliseerub. Hinnanguliselt jääb vähk ja paljud teised liigid. uuel asumaal ellu umbes 10% võõrliikidest, nendest omakorda 10% naturaliseerub
haiguste suhtes teevad ta inimtegevuse poolt kergesti haavatavaks. Seepärast on Eesti looduslikud vähivarud vähenenud. Jõevähi kasvatamise maht on kõikjal Euroopas esialgu tagasihoidlik (kokku 20-30 tonni ümber), peamiselt on teda seni kasvatatud asustusmaterjalina looduslikele veekogudele. Kuna jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike keskkonnaministri loata Eesti vetesse tuua. Kitsasõraline vähk Astacus leptodactylus (liigi esmakirjeldajana kuulub selle vähi ladinakeelsesse nimesse täiendina Tartu Zooloogiamuuseumi asutaja prof. Eschcholzi nimi), ingl.k narrow-clawed crayfish, vn.k dlinnopalõi rak, sm.k kapeasaksirapu. See vähiliik esineb jõevähist lõuna ja ida pool, osaliselt nende levilad kattuvad. Vähesel määral on teda meile lähemates maades Ida-Soomes ja Karjalas, Leedus ja Lätis.