Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm.
● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2.Harilik mänd 3.Harilik jänesekapsas 4.Lamba-aruhein 5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus 1)Hunt- toitub jänestest ja pisematest kiskjatest, suvel kütivad ka koduloomi ja närilisi 2)Käbilind- sööb kuuse-ja männiseemneid, harva ka marju Loomakooslus 3)Karu- segatoiduline, valdava osa toidust moodustavad taimed ja raiped, lisaks söövad veel marju ja putukaid 4)Kakk-põhitoiduks on närilised, kuid ka linnud, kahepaiksed ja roomajad Loomakooslus
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos sama elupaiga taime ja loomakooslus Ökosüsteem abiootiline keskkond Biosfäär kogu maad ümbritsev elu kiht
annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Eristatakse 4 tüüpi alakooslust: - taimekooslus - loomakooslus - seenekooslus - mikroobikooslus (bakterid) ISENDID POPULATSIOONID KOOSLUS Ökosüsteem · Looduse elus- ja eluta osa koos moodustavad isereguleeruva terviku, mida nimetatakse ökosüsteemiks. ÖKOSÜSTEEM ELUSKOOSLUS ELUTA LOODUS TAIMED VESI LOOMAD MULD SEENED ÕHK BAKTERID
Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades
Taimtoiduline loom- herbivoor. Omnivoor- segatoiduline loomaliik Areaal- iga liigi oma levila Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinalaühiku kohta. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Biotsönoos- elukooslus (taime-, seene-, loomakooslus + mikroorganismid) Ökotoop- õhk-, vesi-, muldkeskkond Toiduahela moodustadavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1) riboos (RNA koostises), 2) desoksüriboos (DNA koostises), 3)
puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks. Need kooslused jagunevad eraldi erinevateks populatsioonideks. Metsakooslus Metsakooslusesse kuuluvad kõik puud, mis kasvavad koos metsas. Mida vanem on mets, seda liigirikkam on metsa eluskooslus. Nende liikide leviala võib olla väga piiratud. Leviala on territoorium, millel liigi isendid elavad
Ökosüsteem Ökosüsteem kujutab endast enamvähem ühesuguste tingimustega ala, kus elavad nende tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon. Ühe liigi isendite kogumit ökosüsteemis nimetatakse polulatsiooniks. Enamasti on sama liigi isendid ühes ökosüsteemis vabalt suhtlevad ja ristuvad. Kõik antud ökosüsteemis elavad liigid on
Küüvits Harilik jõhvikas Mustikas Alpi jänesevill Ümarlehine huulhein Raba karusammal Mänd Raba loomakooslus Kalad Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug Kahepaiksed Rohukonn, veekonn. Nõmmrabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilikku. Roomajad Puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaldel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata rästikut ja vaskussi. Linnud Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi. Peamiselt hallõgija, tedermudatilder, sookurg, tuttvart, sinikael part, metsakiur.
Bio Populatsioon. Kooslus. Ökosüsteem. Populatsioon ühel alal, koos elavad, vabalt ristuvad, ühe liigi isendid. 1. Arvukus 2. Tihedus Joon lk 22. Kooslus on ühel alal, koos elavad. Kõikide liikide populatsioonid. Taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismide kooslus. Ökosüsteem - Moodustab kooslus, mis sea on, eluta keskkond. A-Biootilised tegrid (temperatuur, muld, valgustegurid) 1. Domineerivad abioootil tegurid 2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet
Fifth level SOO-KUREREHA ANGERVAKS Samblarindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOVILDIK Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes
õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 12.Biosfäär seob elus-ja eluta looduse üheks tervikuks siin toimuvate energia ja aineringete kaudu. 13.Ökosüsteemi peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. 14.Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi
Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku keskel ning neid piirkondi, kus elab inimtegevusest mittemõjutatud loomastik, on Euroopas äärmiselt vähe. Mägipiirkonnad Mägipiirkond on üks vähesi alasid, mis on inimmõjudest (peaaegu) puutumatu. Euroopa olulisemad mäestikud on Püreneed, Skandinaavia mäestik, Alpid ja Apenniinid. Kuid ka mäestikes on kütitud mitmeid loomi väljasuremise ääreni (nt. karu Pürenee poolsaarel). Enamasti on mäestike loomakooslus siiski väga hästi säilinud oma esialgsel vormil. Alpides on tähtsaimateks asukateks karvasjalg-kakk ning lumepüü, Apenniinid on heaks elupaigaks itaalia hundile. Karpaadid moodustavad läbi Kesk- ja Ida-Euroopa suure kaare, olles koduks paljudele loomadele, olulisematena võib välja tuua pruunhundid ja karud. Vahemere piirkond Vahemere piirkond oli ka kunagi kaetud tiheda metsaga, kuid loodusliku metsa hävitamine on palju mõju avaldanud bioloogilisele mitmekesisusele
Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Loomakooslus Ilves ·Levik Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. ·Elupaik ja -viis Eelistab suuremaid taigailmelisi metsi, kuid elab ka segametsades. Aktiivne valdavalt hämaras ja öösiti. ·Toitumine Tähtsaks toiduobjektiks on talle valgejänes. Murrab aga kõiki imetajaid kuni metskitse suuruseni ja linde. ·Sigimine Tiinus kestab 60...75 päeva. Pojad sünnivad aprillis...mais. Tavaliselt on pesakonnas kaks kuni kolm poega, harva kuni viis. Kodukakk ·Levik
Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus) o Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. (õhk-, vesi- ja muldkeskkond) o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? o Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. o Esimeseks lüliks on taimekooslusesse kuuluvad organismid. Rohelised
e)Ökopüramiid, mille juures selgitus energia liikumise kohta. 5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) Maad ümbritsevat elu sisaldavatkihti nimetataksebiosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks. Bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja öktoobist. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-,seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid. a)Toiduahelad 1. Banaan--ahv--kotkas 2. jakarandapuu lehed--sisalik--anakonda--leopard 3. orhidee--tuukan--boa madu b)Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan lehetäi
Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets
Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Ökoloogiline püramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Maad ümbritsevat ning elu sisaldavat kihti nimetatakse biosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan lehetäi
biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustaub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets
humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond. 10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1
arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits 1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukoosluse peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökotoop on ökosüsteemi eluta osa. Selleks võib olla veekeskond, õhkkeskkond ja muldkeskkond. Ökosüsteemi kuuluvad organismid on omavahel toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on rohelised taimed. Rohelisi taimi nim toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Tarbijateks ehk konsumentideks nimetatakse toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme. Need on loomad.
Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatorpiirkonnas ja väheneb pooluste suunad. Biosfäär jaotub: *bioomideks samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. kõrb, vihmamets, taiga *ökosüsteem isereguleeriv süsteem. Koosneb organismidest, eluta keskkonnast. Nende vahel toimub aine ja energiavahetus. Ökosüsteemid on erinevate suurustega. Nt. puutükist suure järveni. Muutub pidevalt. Ökosüsteem jaguneb: Elusloodus taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismid Ökotoop (eluta) veekeskkond, muldkeskkond, õhkkeskkond (taimekooslus taimed teatud alal) elukooslus kõik organismid ühel maa-alal (taimed, loomad) 2.autotroofid. heterotroofid. Nende sarnasused ja erinevused. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas
Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad
Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad
organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. taimekooslus 2. seenekooslus 3. loomakooslus 4. mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. Biotsönoosis kehtivad biotsönootilised reeglid: 1. Mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus. 2. Mida äärmuslikumad on elutingimused, seda liigivaesem on biotsönoos. Selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, kellest mõni võib saavutada suure arvukuse. 3
tööstusliku saastamise oludes. Zoofaagid loomtoidulised, teistest loomadest toituvad loomad. Eristatakse õhus, taimedel, mullas või vees aktiivselt saaki jahtivaid röövloomi kiskjaid ja teistel loomadel (ka inimesel) nugivaid parasiite ning parasitoide. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Zootsönoos loomakooslus, biotsönoosi kuuluvate, biotoobis elavate loomade kogum. Taastuva loodusvara kasutatav varu taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Taastuva loodusvara kriitiline varu väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsereziimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. Taimekooslus fütotsönoos, koos kasvavate taimede kogum, biotsönoosi osa
Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest.
vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea
annaabi.ee 
