Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb: viiesüsinikuline suhkur, lämmastikalus, fostaatrühm. DNA ehitus: 1)esmane struktuur - nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus ühikahelas. 2) sekundaarne - dna levinuim esinemisvorm. 3)tertiaalstrukuur - tekib dna ja valkude koosmõjus. A-adeniin
Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad. Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest (parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat, kosmeetilisi kreeme, määrdeaineid ja ravimeid (kalamaksaõli ja riitsinusõli) 8 SÜNTEETILISED PESEMISAINED Üheks levinumaks sünteetiliseks pesemisaineks on nn. Tipooli-tüüpi pesemisained
Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Hingamine on kirjeldatav järgmiste skeemidega: Milleks on vaja hingamist? Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat.
- regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
TRANSPORTFUNKTSIOON (HEMOGLOBIIN KANNAB HAPNIKKU KOPSUDEST KUDEDESSE); RETSEPTORFUNKTSIOON (VÄLISKESKKONNA INFO EDASTAMINE RAKU SISEMUSSE); REGULATOORNE FUNKTSIOON (VERE SUHKRUSISALDUST REGULEERIV INSULIIN); KAITSEFUNKTSIOON (MITTEOMASTE ORGAANILISTE ÜHENDITE VASTU MOODUSTUVAD VERES ANTIKEHAD); LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE. RENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE TAASTUMINE. MAKROELEMENT ORGANISMIDE KOOSTEISES KÕIGE ENAM ESINEV KEEMILINE ELEMENT. MIKROELEMENT ORGANISMIDE NORMAALSEKS ELUTEGEVUSEKS ÜLIVÄIKESTES KOGUSTES VAJALIK KEEMILINE ELEMENT.
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks. (tuntuimad. lihasvalgud) Valkude LIIKUMISFUNKTSIOONI näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. VALKUDE ENERGEETILINE FUNKTSIOON- valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. KOMPLEMENTAARSUS PRINTSIIP: lämmastikaluste üksteisele vastavus REPLIKATSIOON: DNA- ahela kahestumine enne raku jagunemist. ANTIGEEN: organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimet. antigeenideks. (nukleiinhapped, organismile võõrad valgud jne.) Dna molekul: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke. Kontraktsioonivalkudeks nimetatakse valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud). Sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Niisiis on valkudel ka liikumisfunktsioon. Valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). Valgu molekulide kaitse saavutatakse eelkõige molekuli esimest järku struktuuri püsivusega. Valkude ruumilise struktuuri ebastabiilsus aitab täita valkudele ainuomaseid ülesandeid.
membraanis on transportvalgud, mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja 5. retseptorfunktsioon -keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda -amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas 6. regulatoorsed ülesanded -insuliin (hormoon)reguleerib veresuhkurt 7. liikumisfunktsioon -KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased 8. energeetiline funktsioon -vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides -pole ühtki valku, et saada energiat -valkudest saab energiat alles suure nälgimise tagajärjel valgu kaitse saavutatakse eelkõige esimest järku struktuuriga: aminohappejääke ühendav peptiitside on küllaltki stabiilne. valkude struktuurimuutused on vajalikud, et täita oma ainuomased ülesandeid. nt lihasrakud kas pikenevad või lühenevad teatuid liigutusi tehes. NUKLEIINHAPPED DNA monomeeri nimetus: desoksüribonukleiinhape. polümeerid Nukleotiidi koostis: fosfaatrühm
mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine) * regulatoorne ülesanne Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin reguleerib veresuhkrut) * kaitse ülesanne Organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad * energeetiline ülesanne - valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). 6. VALGU DE- JA RENATURATSIOON DENATURATSIOONIKS nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed · Kiirgused · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui
suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) · liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) · energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides 2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah
parandada nende kasvamist. (9) Tsementi toodetakse tavaliselt vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Tement kujutab endast hallikat pulbrit, mis veega segatult kivistub kõvaks massiks. Saadus kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks olulisemaid ehitusmaterjale. Tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega saadakse betoon. (14) 7. Biotoime Räni on bioelement paljudele taim- ja loomorganismidele. Inimorganismi elutegevusprotsessides on mikroelement räni osalus küsitav. Seisukohti on erinevaid. Inimorganismis (70kg) on räni 1,4 g, millest lihastes 100-200 ppm, luudes 17 ppm ja veres 3,9 mg/l. Päevas saame toiduga 18-1200 mg räni. Arvatakse, et elu kujunemise algetapil oli räni üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga. Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%
kületushaigustele ning kergendab raua imendumist (Raukas ja Raal, 2009). 1.3.5 Mineraalained Paljude mineraalainete vajadus raseduse ajal suureneb. Kõige rohkem tählepanu tuleks pöörata kaltsiumi, raua ja magneesiumi piisavale saamisele toiduga, eriti taimetoitlastest naistel, kuna neil võib tekkida puudujääke kaltsiumi ja raua saamisel. 1.3.5.1 Raud Raud on elutähtis mineraal, mis osaleb paljudes olulistes elutegevusprotsessides. Rauavajadus tõuseb tänu vere üldmahu suurenemisele ja seetõttu kulub ka rohkem rauda punaste vererakkude moodustamiseks (Raukas ja Raal, 2009). Piisav raua kogus on vajalik, kuna naine peab varustama rauaga ka oma last. Raud on hädavajalik ema ja loote vaheliseks hapniku transpordiks ning loote kasvuks. Samuti loote aju normaalseks arenguks ning ema aneemia vältimiseks. Kuna ainult tasakaalustatud toitumise abil on raske seda suurenenud vajadust täita, soovitatakse sageli
ja sellega kaasnev molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. Valkude liikumisfunktsiooni näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. Seda tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed mikrotuubulid. 2.9. Energeetiline funktsioon Sarnaselt sahhariidide ja lipiididega on ka valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Et valkudel on väga palju ülesandeid, siis algab pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud. Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates
Kopsudes liitub O2 hemoglobiiniga: HHb + O2 —> HHbO2, tekib tugevam hape, kui HHb. Hapete tugevuse saab reastada järgnevalt: KHHb < KH2CO3 < KHHbO2. Seetõttu toimub kopsukapillaarides mõningane vere happelisuse suurenemine ja osaline H2CO3 väljatõrjumine: NaHCO3 + HHbO2 —> NaHbO2 + H2CO3 —> NaHbO2 + H2O + CO2. ! V variant 1. Vabad radikaalid. ! 1. Vabad radikaalid tekivad rakkudes normaalse ainevahetuse käigus, osaledes erinevates ainevahetus- ja elutegevusprotsessides. 2. Teisalt osalevad vabad radikaalid ka haiguste tekkes ja kulgemises; ka otseselt vabadest radikaalidest tingitud kiiritushaigustes. Samuti on mõne keemilise mürgi toimemehhanism seotud vabade radikaalidega. 1. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraani lipiide, proteiide, nukleiide, DNA-d, RNA- d ja nõnda edasi. Kui vabu radikaale on palju, kutsuvad nad hapniku juuresolekul esile rakumembraani lipiidide peroksüdatsiooni – rakumembraani tekivad soovimatud avaused. 3
kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. Tähtsus: *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks
reaktsioone. Ensüümid on biokatalüsaatorid. Kõik biokeemilised Vabad radikaalid rakus reaktsioonid organismis toimuvad ensüümide manulusel. Vabad radikaalid tekivad rakkudes normaalse Ensüümid on polümeersed ained, mis koosnevad - ainevahetuse käigus, osaledes erinevates ainevahetus- ja elutegevusprotsessides. aminohapete jääkidest rohkete funktsionaalsete Teisalt osalevad vabad radikaalid ka haiguste tekkes ja rühmadega. kulgemises; ka otseselt vabadest radikaalidest tingitud Osa ensüüme sisaldab metalliioone. Metalliioon kiiritushaigustes. Samuti on mõne keemilise mürgi polariseerib ensüümi teatud osa, aktiveerides ensüümi. toimemehhanism seotud vabade radikaalidega
annaabi.ee 
