Bioloogia eksamipiletid (0)

5 VÄGA HEA

Bioloogia eksamipiletid

Pilet.
1) Elusorganismide tunnused.
* koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad , valk)
* rakuline ehitus
* ainevahetus – sööb, hingab, eritab
* kasv, areng
* paljunemine
* infovahetus
* kohastumine, evolutsioon
2) Valgusüntees.
Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped , mRNA, tRNA, ribosoom , rRNA, ensüümid ning ATP.
Valgusünteesi käik:

Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon )
Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met)
Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega
Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra)
Uus tRNA uue aminohappega, uus side
Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb

Pilet .

Elu organiseerituse tasemed .

Molekulaarne tase – uurib molekulaarbioloogia ( biomolekulid )

Raku tase – tsütoloogia

Organismi tase – füsiloogia

Populatsiooni tase – ökoloogia

Koosluse tase –

Biosfääri tase – ökoloogia
2.Geneetilise koodi olemus.
Geneetiline kood on olemuselt süsteem, milles seatakse vastavusse mRNA ja valguahelat moodustavad aminohapped.
3.Pilet.
1.Teaduslik meetod. – eesmärgiks on vaatluste või mõõtmiste põhjal hüpoteeside püstitamise, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine, korrastavate katsete abil.
Ainevaldkond, uurija, uurimisobjekt, probleem, taustainfo - hüpotees – kontroll – tulemuste analüüs – järeldused.
2. Transkriptsioon , geenide tüübid.
RNA süntees DNA järgi.
Geen – DNA lõik, mille järgi saab sünteesida ühe RNA molekuli.
Transkriptsioon toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas.
Polümeraas kinnitub promootorile; kerib kaksikheeliksi lahti; sünteesib ühe DNA-ahela järgi sellega komplementaarse RNA; sünteesi lõpetab terminaator .
DNA: ACTAGTACG - RNA: UGAUCAUGC
Geenide tüübid transkriptsiooni toimumise järgi.
1) geenid , millelt transkriptsioon toimub igas koes igal ajal.
2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes.
3)geenid, mis on aktiivsed teatud ajal.
4)geenid, mis ei tööta ( transkriptsiooni ei toimu )
4.pilet
1.Elemendid ja ained rakus.
Keemilised elemendid rakus : hapnik, süsinik, vesinik , lämmastik, kaalium, väävel, fosfor , kloor, kaltsium , naatrium, magneesium , raud.
Ained rakus : vesi, ühendid soolad , valgud , lipiidid , sahhariidid, nukleiidhapped, RNA.

DNA replikatsioon , geeni ehitus.
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele
5.pilet.
1. Vesi ja ioonid rakus.
Ioonid rakus :

Laenguga osake
Katioonid: laeng +; H+ ;NH4+ ; K+ ; Na+ ; Ca2+ ; Mg2+ .
Anioonid : laeng - ; OH- ; CO32 - ; HCO3- ; HPO42 - ; H2PO4- .

Vett on rakus 80% .
2.Pärilikkuse alused ja põhimõisted.
Pärilikkuse põhimõisted :
Pärilikkus – organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.
Geneetika – teadusharu , mis uurib pärilikkust ja muutlikust .
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel – Geeni üks esinemisvorm.
a)      dialleelsus – geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi)
b)      polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni)
Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega)
Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid.
a)      antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke .
b)      Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu.
Heterosügoot – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne).
a)      heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel.
b)      Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine.
Genotüüp – organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul)
Fenotüüp – organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus.
6.pilet.
1.Sahhariidid rakus, nende ülesanne.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
Ülesanded

Annavad energiat
Ehituslik funktsioon
Talituslik
Kaitsefunktsioon
Varuaine funktsioon

2.Lootejärgne areng, organismi arenguetapid .
Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arngut.
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematele. Arengu esimest perioodi kuni sigimis saabumiseni, nimetatakse noorjärguks ehk juveniilseks staadiumiks,.
Arenguetapid: juveniilne saatium, sigimisvõimeline järk, raugastumis- e vananemisperiood
7.pilet.
1.Lipiidid rakus, nende ülesanded.
Ülesanded :

Energeetiline – annavad kõige rohkem energiat
Ehituslik – biomembraanide koostises
Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades.
Kaitse – rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht .
Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele

Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid.
2.Loote ja inimese loote areng.
*3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti
* 5-6 päevaga laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas.
* 18-28 päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite moodi olend.
* 3,nädal hakkavad arenema veresooned ja magu,21. Elupäeval hakkab tööle süda.
* 4, nädalal tekivad luude ja lihaste alged.
* 3. Kuul loote kasv aeglustub.
* 7 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned.
* 9-10 kuu, elundid on iseseisvaks eluks valmis.
8.pilet.
1. valkude koostis ja ehitus.
Valgud koosnevad aminohapetest, on 20 erinevat aminohapet.
9.pilet.
1.valkude funktsioonid rakus.
Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine.
* ensümaatiline – amülaas lagundab tärklist
* struktuurne – karvad, sarved jm.
* transport – hemoglobiin .
*bioregulatoorne – insuliin
* retseptoorne – membraani pinaretseptorid
* liikumis – lihsaskoe valgud.
* varuaine – munavalge.
* kaitse – antikehad .
* toksiline . madude mürk.
2. Inimese sugurakkude areng.
Seemnerakkude areng:

Spermid mppdustuvad munandite väänilistes torukestes.
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodil.
Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.

Munaraku areng :

Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.
Munaraku eellased on ovogoonid .
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas.
Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad.

10. pilet.
1. Nukleiinhapped – ehitus ja ülesanne.
Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid . Neid on kahte tüüpi:
1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline , kromosoomide põhiline koostisosa.
2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines.
Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA)
2.Meioos.
Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest, mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid
11. Pilet.
1. Valgusmikroskoobi ja elektromikroskoobi võrdlus raku uurimisel.
VALGUSMIKROSKOOP
ELEKTROMIKROSKOOP
Kiirgus
Valgus
Elektronkiirgus
Keskkond
Õhk
Vaakum
Läätsed
Klaasist
Magnetläätsed
Suuredus
2000 x
10000 x – 1000 000 x
Lahutusvõime
0,2 pim
0,2 nm
2. Mitoos .
Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
12. Pilet.
1.Rakkude tüübid, suurus ja kuju.
PROKARÜOOTSED( eeltuumsed )
EUKARÜOOTSED(päristuumsed rakud )
Bakterid
Algloomad
Arhed
Vetikad
Sinikad
Taimed
Seened
loomad
Amööb – 100 pim ; inimese munarakk – 100 pim ; inimese erutrosüüt – 7,5 pim ; suur viirus – 0,3 pim ; väike viirus – 0,02 pim ; suur bakter – 25 pim ; väike bakter – 0,1 pim
2.Geenide aheldatus. Morgani seadus.
Geenid asuvad kromosoomis lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad järglasele koos.
Morgani seadus – Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
13. Pilet.
1. Rakutuum ja kromosoomid.
Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell , mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon.
2.Fotosünteesi tähtsus looduses.
1) orgaanilise aine tootmine, toiduahela algus
2) O2 (21%) – taimed muutsid atmosfääri.
3) O3 (osoon) – UV ekraan . „Osooniauk“ (50% või vähem) metaan , freoonid.
14. Pilet.
1. Rakumembraan – koostis, ehitus, ülesanne.
Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise.
Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse.
2.Bakterite ehitus, kuju, ainevahetus, paljunemine.
* Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused , on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul

Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.
Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte.

15. Pilet.
1.Membraansed rakuorganellid ( tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, golgi kompleks , mitokondrid )
* Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi.
* Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure.
* Golgi kompleks on tsütoplasmavõrgustikuga seotud raku organell. See koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik Golgi kompleksi osad on ümbritsetud membraaniga.
* Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid .
2.Dihübriidne ristamine . Mendeli 3. Seadus.
Mendeli 3. Seadus : Kaks tunnust päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud . Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante, mida vanempõlvkonnal ei esine.
VIHK `IKUST VAATA JUURDE!!!
16. Pilet.
1.Valgulised rakuorganellid ( ribosoom, tsentrosoom , tsütoskelett)
* Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest.
* Tsentrosoomis on kaks tsentriooli
* Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest.
2.Metabolismi üldiseloomustus, auto- ja heterotroofid, ATP.
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

17. Pilet.
1.Taimeraku eripära
Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni.
Taimerakul on omapärased organellid – plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamise
2.Bakterite tähtsus ja kasutamine.
* Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad
* bakterid tagavad looduses ainete ringluse
* osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku.
Kasutamine:

Antibiootikumide tootmisel
Vitamiinide tootmisel
Hormoonide tootmisel
Puhastusvahendite tootmisel
Toiduainete tootmisel
Aminohapete tootmisel
Seenhaiguste tõrjeks
Komposti valmistamiseks
Silo valmistamiseks
Bakterväetised
Biopuhastid

18. Pilet.
1.Seente ehitus, jaotus, tähtsus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 10 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkelson1 Õppematerjali autor

Kutsekooli bioloogia eksam.

Bioloogia eksam küsimusedrakus bakter geenid transkriptsioon kromosoomid ioonid bakterid rakutuum tsütoplasma ribosoom alleelid eukarüootse rakutuuma lipiidid

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on

Bioloogia

docx

Geneetika kordamisküsimused

Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga

Geneetika

pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

Bioloogia

pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja

Bioloogia

doc

Organismid, lipiidid

1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevu

Bioloogia

docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või er

Bioloogia

docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekiv

Bioloogia

Rohkem sarnaseid