NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht
Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia)
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1
Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU – protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam,
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab)
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server)
moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on.
(server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 80:ea:96:e6:50:7b D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 78:31:c1:c4:18:54 E. Milline on ARP pakettide sisu? aatja ja vastuvõtja MAC ja IP aadressid, info saadetava paketi kohta. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja ARP osa ning teine ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha ARP vastuse paketis dekodeeritud EthernetII ja ARP osa. IP F. Millised väljad on IP päises? IPv, DS field, total length, identification, flags, fragment offset, ttl,protokol, header checksum source, destination
191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis kajataotluse saatmise teel, samuti kas IP protokollistik on töökorras. Domeeninime sisestamisel saab PINGi abil teada sellele domeeninimele vastava IP aadressi. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
Kaadrite formeerimine ja saatmine. 3. Võrgukiht - Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus
kasutades. ● Esituskiht võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. ● Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine
ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peavad olema tehtud erineva värvikoodi järgi (üks T568A järgi ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti
kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.
Selle ründega saab ümber suunata kasutajate e-posti või teha igasugust muud ümbersuunamist. 6 1.4 Identiteedivargused IP identiteedi vargus on seotud jagatud teenusetõkestamise ründega (DDoS - Distributed Denial of Service attack). Lihtsamal juhul saab selleks ära kasutada arvutite ICMP (Internet Control Messaging Protocol) pakettidele vastamist. Kui koostada selline PING pakett, mis suunatakse kogu võrgule ja sihtaadressiks on määratud ründeobjekt, siis vastuseks saadab iga võrguarvuti teate sihtsüsteemi ja see koormatakse nii üle, et ta lakkab normaalselt funktsioneerimast. Tavalised DoS ründed on surmaping (ping of death) ja puhvriuputus (buffer overflow), mille puhul saadetakse rünnatavasse süsteemi suuremaid pakette kui süsteem suudab vastu võtta ja see lakkab toimimast. PING rünnakute kaitseks on tänapäeval enamasti vastav port serverites ja ka
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw
kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel
80.111.50 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? ISP välis võrgu aadress 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. kontrollib target hosti kättesaadavust ja kulutatud aega. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? Ethernet II C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 192.168.100.10 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 192.168.100.10 E. Milline on ARP pakettide sisu? Saatja ja Vastuvõtja MAC ja IP seose info. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja ARP osa ning teine ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha ARP vastuse paketis dekodeeritud EthernetII ja ARP osa. IP F. Millised väljad on IP päises? Version, Header ja Total Length, Id, Flags, FragOffset, TTL, Protocol, HeaderChechksum, Source ja Destination.
(internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne
at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt
ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info.
A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? HewlettP_1c:b8:4d (a0:d3:c1:1c:b8:4d) D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? RealtekU_ca:94:db (52:54:00:ca:94:db) E. Milline on ARP pakettide sisu? saatja ja vastuvõtja aadressid ja saadetava paketi info . Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja ARP osa ning teine ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha ARP vastuse paketis dekodeeritud EthernetII ja ARP osa. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses klõpsates peale.) IP F. Millised väljad on IP päises? Version, Header Length, Differentiated Services Field, (Explicit Congestion
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg
o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus · Carrier Sense Signaali Saab Sisse Lasta Siis Kui Kanal On Vaba · Line Liinivõrk, Üksteise Küljes Ahelas · Ring Ringtopoloogia · Star Tähtvõrk, Seadmed Räägivad Läbi Keskse Seadme · Mesh Laivõrgud · Partial (Osaline) Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1 · Full (Täielik) Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega · Saatja (Transmitter) Tx · Vastuvõtja (Receiver) Rx · Saatevvastuvõtja (Tranceiver)
3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise
väljalogimist. Minupoolne arvuti asus Eesti Telefoni 'dial-up ADSL' ühenduse taga DHCP-l töötavas switchiga kommuteeritud kohtvõrgus. Sessiooni käik Kokku liikus sessiooni jooksul edasi-tagasi tervenisti 378 paketti (plain text vormingus 214kB andmeid). Enamik pakette kandsid infona kas minu arvuti suunas liikuvate failide sisu või teenusepakkuja poole liikuvaid pakettide kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid kirjeldus, millist infot pakett sisaldas, kuna HTML failide ning piltide kahendkoodide siin toomine oleks osutunud liiga pikaks. Tervikliku logi sessioonist leiate siit.. Lehe avamine Kuna viimasest päringust võrku oli möödas suhteliselt kaua, saatis minu arvuti kõigepealt broadcast aadressile Address Resolution Protocol päringu, saamaks teed lüüsina (default gateway) märgitud arvutini, vastuseks pakett 2
............. 10 6.Turvalisuse riskid............................................................................................ 11 7. Kokkuvõte...................................................................................................... 12 8. Kasutatud allikad........................................................................................... 13 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on ICMP (Internet Control Message Protocol) ehk siis eesti keeles interneti kontrollsõnumi protokoll. Selles referaadis saab teada mis see ICMP üldse on, mida see endast kujutab, milleks seda vaja on ja mida see teeb. Selles töös tutvustan veel ICMP struktuuri, sõnumitüüpe, veateateid, ICMP versioone ja turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on. 2 1. Kasutusvaldkond
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
