Sisend- väljundseadmete mõiste on siin kasutusel veidi üldisemas mõttes ja hõlmab ka protsessori juhitavaid lüliteid, valgusindikaatoreid, välismäluseadmeid, liideseid jms, (st enamikku seadmeid, millega protsessor informatsiooni vahetab). Üldiselt ei loeta pordiks operatiivmälu ja veel mõningaid protsessori siinidele ühendatud arvuti sisemise tööga seotud loogikaskeeme. Iga sisend-väljundseade on ühendatud oma pordiga. Port on vajalik järgmistel põhjustel: 1) Protsessori vabastamiseks sisend-väljundseadmete andmevahetusega kaasnevatest lisategevustest, mis ei ole otseselt seotud ülesande lahendamisega. Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni vahetus, mis on seotud andmeõigsuse, kooskõlastamise, seadme tööreiimide juhtimise ja muuga. See võib olla lihtsam või keerukam, kuid peaaegu alati on tegemist rutiinsete
ta elustiili ja iseloomu juurde. Tanel Padari hitid räägivad enamjaolt armastusest, petmisest, armukadedusest, elust, tunnetest. Tanel Padar on kõige kurvemad ja südamevalu täis lood kirjutanud kõige õnnelikumatel hetkedel. Paljud lood on ta pühendanud oma eksnaistele. ,,Küllap nad seda ka ise teavad,'' ütleb Tanel. Hetkel kirjutab Tanel uusi laulusõnu ja puhkab. Võtab vabast ajast nii palju kui võimalik. Nüüd on Tanel taas ametlikult vaba mees. Tema suhe modell Maria Pordiga on läbi ning mees on lootusrikka pilgu suunanud hoopis kaugele piiri taha. Noore kauni modelli Mariaga tutvus Tanel 3 aastat tagasi suhtlusportaalis.Kuna neiu modellikarjäär viis teda tihti tööreisidele, ei olnudki noorpaar kogu aeg ninapidi koos ja üksteise jaoks jäi lihtsalt väga vähe aega. Juba Juulis ilmus meediasse kõlakas, et nende suhe on pausil. Tanel Padaril oli 5. novembril 2011 Tartu ööklubis AHI viimane kontsert. Öeldes fännidele, et rohkem plaate ja singleid ei tule
Stiilsem välimus. Palju UI arendusi ja täiustusi (150 Apple väitel). Eelnev logo ,,Happy Mac" vahetati välja nüüdse ,,Halli Õuna" vastu. Versioon 10.3: "Panther" Järjekordne jõudluse kasv. Suurim uuendus UI'le tol ajal. Sisaldades näiteks ,,Update Finder", stiilne brushed-metal kasutajaliides, kiire kasutajate vahetus, jne. Versioon 10.4: "Tiger" Apple väitis, et see versioon sisaldas üle 200 uue rakenduse. Samuti vajas see versioon Mac'i, sisseehitatud FireWire pordiga. Versioon 10.5: "Leopard" Apple kutsus seda suurimaks uuenduseks tol ajal. Sisaldades üle 300 uue funktsiooni. Uuendusteks olid näiteks uus välimus, uuendatud ,,Update Finder" ja 64 bit'ine toetus kõikidele rakendustele (Siia kuuluvad ka graafilised rakendused). Viimane versioon, mis toetas PowerPC arhitektuuri. Versioon 10.6: "Snow Leopard" Siin pöörati tähelepanu rohkem OS'i jõudluse tõstmisele, parandamisele ning stabiilsemaks tegemisele.
- filtri ülekanne pääsuribas = -0,5[dB] - pääsuriba lõikesagedus = 9,851192 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas = -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus = 20,580560 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas = -43,46[dB/oct] - hinnang filtri järgule kasutame valem: N*6dB/oct, kus N on filtri järk. Saime N = 7,24 => N=7, siis meie filtri järk on 7. 5. Väljundpordi sobituse mõõtmiseks ühendasime filtri ümber nii, et väljundport ühendatud DUT pordiga ja vastupidi. Käivitasime skaneeringu ja kuvasime ekraanil sisendpordi sobituse mooduli ||. Võrreledes väljundpordi sobitamisega graafikud kattusid. Joonis 3. Sisendpordi sobituse mooduli || graafik võrluses sisendpordi sobituse mooduli graafikuga ||. 6. Käivitasime skaneering (Single) ja nägime ekranile vastassuunalise ülekande moodul |S12| (TL(dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Joonis 4 Vastassuunalise ülekande moodul || graafik.
, . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO), assotsiatiiv mälu ) , , , .. LIFO. - . , , . . ( , . n : 0 n-1. : ( ?) 4 : LRU-least recently used, LFU-least frequently used, FIFO, LIFO. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) (. Branch Prediction Unit) -- , , , (, , ) . , , , , . C ave = a(pt pc)+b(1pt)(1pc)+c pt(1pc)+d(1pt)pc
Kreekas toimusid ka sellise alaga olümpiamängud, aasta oli siis 688 eKr. Võistlejad jaotatakse enne võistlust kaalukategooriasse ning ka vanuseklassidesse (üldjuhul). Vanasti ei olnud olemas poksi-ringi, nagu on meil praegu. Esimene maailmameistrimats toimus küll aga 30. juulil New Yorgis. Aasta oli siis 1884. 3 Intervjuu Keijo Toomsalu'ga Intervjueeria: Kui kaua Sa oled selle pordiga tegelenud? Keijo: Tegelenud olen sellega 4,5 aastat. Intervjueeria: Kuidas ja miks valisid spordiks Poks'i? Keijo: Kunagi sai käidud kõik trennid läbi, et leida endale see meeldiv- Esialgu käisin 3 aastat ujumas, see tüütas ära ja kuna olen ka väiksemana natukene poksi harrastanud, siis ise tahtsingi tagasi minna ja siiamaani on seal käimine mulle kasuks tulnud. Intervjueeria: Mis on selle spordi head/vead?
EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad RS-422 ja RS-423, mis on tahapoole ühilduvad RS-232-ga, nii et RS-232 seadmeid saab ühendada näiteks RS-422 pordiga. 2. Firewire- (IEEE 1394) on järjestiksiinil töötav isokroone liides, kus toimub reaalajas andmete saatmine ja vastuvõtmine. Seda nii arvutite vahel kui ka digitaal-audio ja digitaal-video seadmete ühendamisel arvutiga. Erinevad firmad nimetavad liidest erinevalt: FireWire (Apple), i.LINK (Sony) ja Lynx (Texas Instruments). IEEE 1394 asendab paljudes kohtades paraleel SCSI aplikatsioone. Seda nii odavama hinna kui IEEE 1394 kaabelduse lihtsuse tõttu.
29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel:
ja portidel on erinevad edastuskiirused.
On Antud:
N=10
L=6
n=6
t=110s
Lahendus:
Sellel laboril meil oli võimalus
tutvuda lähemalt IP - telefone. Tutvusime tele- ja videokõnedega, kui edastuse
kiirus on piiratud - telefon on ühendatud kommutaatori ühe kolmest pordiga.
Kolmas port oli kõige kiirem, piiranguteta ja sellepärast nii tavaline kõne, kui ka
videokõne olid kvaliteetsed. Teine port oli juba piirangutega. Tema edastuse kiirus
oli ainult 200kbit/s. Näiteks, et edastada 400 baiti kuulutati 18 ms. Võrreldes
kolmaga kuulutati vähem kui 1ms. Viimane - esimene port kuulutas 300ms et edastada
erinevaid andmeid
Sellega me ka uurisime, mis on koodek ja kuidas ta mõjub andmete edastusele ja
välja andmisele
Erineva pöördusviisiga mälud (FILO, FIFO, assotsiatiiv, 2 pordiga) FILO ehk pinumälu viimasena kuvatakse esimesena salvestatud operand. Alles hoitakse ainult osuti, mis näitab viimati salvestatud sõnale (tos). FIFO ehk puhvermälu esimesena kuvatakse esimene sõna jne. Kasutatakse nt kahe eri kiirusega töötava süsteemi komponentide vahel. Assotsiatiivmälu ei kasutata aadressi, vaid otsitakse sõna ühe tema osa järgi. Kahe pordiga saab samal ajal nii lugeda kui ka kirjutada (tingimusel, et need ei ole üksteisest sõltuvad. Puutetundlikud ekraanid 1. Takistuslikud koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil. Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud u 70% turust
Intel integreeris mälu kontrolleri protsessori sõlmestiku oma Nehalem-i mikroarhitektuuri põhjal tehtud i7 protsessoritele. Osadel Nehalem protsessoritel on põhja silla funktsioonid sõlmestikus, siiski teised kasutavad lühiteed et ühendada ennast põhja sillaga. Üks selline näidetest on Nvidia nForce3 kiibistik AMD64 süsteemidel mis on ainult üks kiip. See kombineerib kõik põhja silla omadused koos AGP pordiga ja on ühendatud otse protsessoriga. nForce 4 kiibistikuga emaplaaditel nimetatakse seda MCP (Media Communications Processor). IHA arhitektuuri kasutatakse Inteli 800 seeria kiibistikes, kus esimesena loobuti Lõunasilla/Põhjasilla arhitektuurist. IHA kasutab mälu kontrolleri hubi (MCH) mis on ühendatud I/O kontrolleri hubi 266MB/s siiniga. Sellist ühendust kutsutakse Direct Media Interface(DMI). MCH kiip toetab mälu ja AGP-d, ning ICH kiip pakub ühendust PCI, USB, heli, IDE kettaste
sisse lülitatud) või elektrivoolu ei ole (lüliti on välja lülitatud). Elektroonikas vastab ühele bitile pooljuhtmälu pesa ehk triger, millel on ainult kaks olekut. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data.
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................
tarkvara. 1.2 Switch Switch on Hub'iga väga sarnane seade. Vahe seisneb selles, et switch teab milline arvuti asub millise pordi taga ja saadab info ainult vajalikku porti. Sellega seoses saab iga arvuti suhelda kiirusel 10 või 100 Mb/s. Kui 10 Mb/s võrgus 10 arvutit ja nad kõik kasutavad võrku aktiivselt, siis igale ühele neist jääb ainult 10 Mb/s. SWITCH - kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. Salvestab ja edastab Etherneti frame'e. Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab. EHK Switch
.......................... 18 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne.......................................................18 14. PILET.........................................................................................................................................18 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. ................................................................18 2. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu................19 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction).......................................................... 19 15. PILET.........................................................................................................................................19 1. Multipleksor, demultipleksor................................................................................................... 19 2. Konveier protsessoris ja mälus. ..............................
............................................................................. 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19
korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. Pilet 10 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet4 2. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out". registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. "first in, first out". registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja. Assotsiatiivmälu - "Content-Adressable Memory" CAM, võimaldab (üli)kiire otsimise
9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27
korduvalt muuta ja säilitada. Laserikiire abil kuumutatakse materjal teatud temperatuuriini ja seejärel jahutatakse, aine kristalliseerub. Kui kuumutame teise temperatuurini ja jahutame võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud peegeldab ta rohkem valgust. Seega peab korduvkirjutamisel kasutama kahte erinevat laserikiire võimsust. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. ||||||||||| Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu (FILO) on mälu, kus viimasena loetakse välja esimesena salvestatud sõna (FilO First In Last Out). Seejuures hoitakse alles pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna aadressi (Top Of Stack TOS). Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Pinumälu juures loetakse kirjutamist Push-operatsiooniks ja lugemist Pop-operatsiooniks. Pinumälu
Eelised on: 1) saadakse väga täpselt orienteeritud kristallstruktuur. 2) Samaaegselt kristalli kasvatamisega on võimalik sisse viia lisandeid, et nende sisaldus on ühtlane. 3) ON võimalik saada üle kolme erineva juhitavusega kihi. Metalliseerimine nimetatakse metallikihi pealekandmist pärast seda, kui kõik struktuurid on loodud, sellest kihist moodustatakse elementidevaheline juhtmestik. Erinevate pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab.
See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. 31.Mälu organiseerimine:Koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine(Interleaving) 32.Erineva pöördus viisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. “last in, first out”. registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. “first in, first out”. registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja. Assotsiatiivmälu - “Content-Adressable Memory” – CAM, võimaldab (üli)kiire otsimise. Erinevalt RAM'ist, kus antakse mälu aadress ja saadakse sisu; Siis
jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Kiire ülekandega summaatorid nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. ERINEVA PÖÖRDUSVIISIGA MÄLUD: FILO,FIFO, ASSOTSIATIIVMÄLU, KAHE PORDIGA MÄLU Pinumälu (Stack) ,,First In Last Out". Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti (Stack Pointer SP või Top Of Stack TOS) alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega saab lugeda esimesena ainult sinna viimasena salvestatud sõna. Sõna, mis kirjutati esimesena loetakse välja viimasena. Realiseeritakse kahel viisil: Protsessori põhimälu baasil see tähendab pinumälule eraldatakse teatud mälu
eelmise ülekannet ootama. PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. Kiire ülekanne rakendatud rööpülekande põhimõtet kombineeritud jadaülekandega. Ülekanded moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 2. ERINEVA PÖÖRDUSVIISIGA MÄLUD: FILO, FIFO, ASSOTSIATIIVMÄLU, KAHE PORDIGA MÄLU Pinumälu (FILO ehk LIFO) ,,Last In, First Out" ehk registrisse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja võtma. Põhimälus on pinumälu võimalik realiseerida posinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil (enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse). Riistvaraliselt realiseeritakse pinumälu nihkeregistrite põhimõttel
viited, mis tekivad nooremates järkudes. Paraleelülekanne on oluliselt kiirem. Paralleelülekande puhul kasvab funktsioonide pikkus väga kiiresti ja suurema järgulisuse puhul ei saa paralleelülekannet kasutada. Kiire ülekanne on järjestikuse ja pralleelse ülekande kompromisslahendus, mis on kõige levinum summaatori ülekandemeetod. Kiire ülekande skeem arvutab ülekannete väärtused eraldi avaldiste järgi. 2. Erineva pöördus viisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. FILO Pinumälu (Stack) on mälu, kus viimasena loetakse välja esimesena salvestatud sõna. Seejuures hoitakse alles ainult pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna aadressi. Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Pinumälu ehk stacki juures nimetatakse kirjutamist PUSH operatsiooniks ja lugemist POP operatsiooniks. FIFO Puhvermälu on mälu, kust esimesena lotakse välja esimesena salvestatud sõna
.............20 X............................................................................................................................................. 21 1 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................21 2.Erineva pöördusviisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu..............21 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit.................................................
Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise- lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data. Kahe pordiga mälu lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu Käsuformaadid 27. Käsuformaadid ja käsusüsteem: 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress
Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise- lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data. Kahe pordiga mälu lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu Käsuformaadid 27. Käsuformaadid ja käsusüsteem: 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress
modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinterikülgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad RS-422 ja RS- 423, mis on tahapoole ühilduvad RS-232-ga, nii et RS-232 seadmeid saab ühendada näiteks RS-422 pordiga. 100BASE-T Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3 100BASE-TX 100BASE-TX on kõige levinum kiire Etherneti vorm, mis kasutab kahte juhtmete paari 5. kategooria või parema kaabli (tavalises 5. kategooria kaablis on 4 juhtme paari ning selle tõttu toetab kahte 100BASE-TX ühendust). Nagu 10BASE-T kaablis, on õiged paarid
Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2 •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul
1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN: laivõrguport Võrguseadme küljes olev pistikupesa, mis saab kaabli kaudu ühendust mingi välise võrguga, näit. Internetiga. Kodus või väikefirmas kujutab laivõrguport tavaliselt endast ruuteri Etherneti porti, mis on kaabli abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks. CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside
korraga ja järjest kontrollib Acke, kui üks jääb vahelt ära, siis saadetakse ainult see uuesti, muidu ikka edasi). Kanalikihi seadmed kommutaator (Switch) ja sild (Bridge) kommutaator teeb seadmetel MAC-aadresside põhjal järgi, teab, et pordis 1 on arvuti A jne, saadab infot ühelt seadmelt teisele, tagab mitme seadme vahelise üheaegse ühenduse (jaoturis saadetakse sõnum laiali kõigile, kommutaator aga teab, kes kellele tahtis saata) sild on vähemalt kahe pordiga osa kahe põrkedomeeni (LANi) vahel, tänapäeval on sillaks ikkagi kommutaator. Sild kontrollib, kuhu porti on vaja saata ning ei saada midagi ebavajalikku porti. Hargneva puu protokoll (STP). Konfigureeritakse võrku ehk genereeritakse graaf, kus on juursõlm, millel on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti
Mälus saab näidata kahe operandi ja resiltaadi asukohta. Nõuab 12 pöördumist mälu poole. 1.5 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, lühike aadress) – 1.5 aadressiga arvutis saab olla käsukoodiga kaasas üks pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. Pilet 10 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. (p4) 2. Erineva viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Eristatakse kahte summatorit:
välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. "first in, first out". registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja. Assotsiatiivmälu - "Content-Adressable Memory" CAM, võimaldab (üli)kiire otsimise. Erinevalt RAM'ist, kus antakse mälu aadress ja saadakse sisu; Siis assotsiatiivmälu puhul antakse sõne, CAM otsib oma kogu mälust, kas otsitavat sõne seal leidub. Kui leidub, tagastatakse loetelu, kust sõne leiti. Kahe pordiga mälu lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu 39. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika
NAT ruuterisse, mis suhtleb välismaailmaga. NAT ruuter loob enda NAT translation tabel'isse sellise IP ja pordi paari, mida seal veel ei ole. Asendab need paketis ära ja lisab need tabelisse ning siis saadab paketti välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT'ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP'le ja pordile, mis ta enne paketti source's ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks
Krüpteeritud SSL sessioon: brauser genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selle aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Switch kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. serveri avaliku võtmega > kasutades oma privaatset võtit dekrüpteerib server sessiooni võtme. > brauser ja server lepivad kokku, et Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on veel võetud uus anycast aadress, mis peaks võimaldama valida Salvestab ja edastab Etherneti frame'e
välismaailmaga. NAT ruuter loob enda NAT translation tabel’isse sellise IP ja pordi paari, mida seal veel ei ole. Asendab need paketis ära ja lisab need tabelisse ning siis saadab paketti välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT’ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP’le ja pordile, mis ta enne paketti source’s ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIM ja OSPF on Intra-AS (piirkonnavälised) protokollid, BGP on Inter-AS (piirkonnasisene) protokoll RIP: Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector Algoritmi. kasutatakse hinnanguid ja nendeks on hüpete arv.
seotud teenuseid identifitseerida. Kuna arvutis on -32 bitine loendur igale -Alustatakse uuesti(Wraps around) teenusele moeldud erinevad pordid. Kui tulevad -Algväärtus valitakse alustamisel naiteks andmed · TCP jagab baidivoo pakettideks ehk ,ning utlevad et tahavad suhelda 25 pordiga siis on segmentideks teada ,et -Paketi pikkus on piiratud MTU(maximum tegu on E-mail rakendusega. segment size) Klinet-server mudel -Välditakse edasist paketi Vorguarhitektuur, kus iga vorgus asuv arvuti on fragmenteerimist kas klient voi · Igal segmendil on järjenumber server
31 kõige vanem MAC-aadress – kõige aeglasem võrk, sest see paneb alumise piiri võrgu kiirusele. Graafist valitakse kõige optimaalsem (lühem, kiirem) tee. Kui kaks teed on täpselt sama head, valitakse juhuslikult üks neist ning teine blokeeritakse ära. Blokeeritud link on füüsiliselt töökorras, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Kui teise pordiga midagi juhtub, siis konfigureeritakse võrk ümber ning kasutatakse teist porti. 26. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon.
CD-ROM kettaid. Jaapani firma Toshiba hakkas juba 1997.a. oma personaalarvutitesse standardvarustusena monteerima CD-ROM ajamite asemel DVD ajameid . Esimese põlvkonna DVD ajamid polnud suutelised lugema CD-R ja CD-RW kettaid, kuid DVD-2 ajamid saavad juba ka sellega hakkama, s.t. loevad lisaks DVD ketastele ka vanu CD-ROM, CD-I, Video CD, CD-R ja CD-RW kettaid. USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu
aga MAC-aadressi tasemel. /// Silla näide: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > Kuna D-d tabelis ei ole saadab sild frame'i teise ja kolmandasse liidesesse. > D saab frame'i kätte > D koostab frame'i C-le saadab teele > sild saab frame'i kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame'i ainult liidesele 1. ==> SWITCH - kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. Salvestab ja edastab Etherneti frame'e. Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. // Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab
/// Silla näide: C saadab frame’i D-le ja D vastab C-le frame’ga. > Sild saab frame’i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > Kuna D-d tabelis ei ole saadab sild frame’i teise ja kolmandasse liidesesse. > D saab frame’i kätte > D koostab frame’i C-le saadab teele > sild saab frame’i kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame’i ainult liidesele 1. ==> SWITCH - kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. Salvestab ja edastab Etherneti frame’e. Loeb frame’i header-eid ja saadab valikuliselt frame’e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. // Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste’deni milliste liideste kaudu saab
Asendab need paketis ära ja 23 lisab need tabelisse ning siis saadab paketi välja. Vastuvõtja teeb oma tegevused paketiga ära ja saadab paketi NAT'ile tagasi ning NAT vaatab oma tabelist jälle, milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP'le ja pordile, mis ta enne paketti source's ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. 34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks
Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk. 30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades jõuavad kõik teda läbivad paketid kõigi temaga ühendatud arvutiteni, mis tähendab nii tur- variski (saab sama jaoturi küljes olevate arvutite liiklust pealt kuulata) kui ka vähendab võr-
(saadetakse üle FTP) ning seejärel saab ta laadida faile oma failisüsteemist remote failisüsteemi või vastupidi. FTP loob kaks paralleelset TCP ühendust, kontrollühenduse ja andmeühenduse. Kontrollühenduse kaudu saadetakse kasutajanimi, parool, käsud jne. Andmeühenduse kaudu liigub fail. Kahe eraldi ühenduse tõttu on FTP-l out-of-band kontroll, st et kontroll faili ühe käib teise ühenduse kaudu. FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt kontroll TCP ühendus pordiga 21, mille käigus saadetakse ka kasutajanimi ja parool. Andmeedastus käib üle pordi 20. Ühe andmeühenduse saadetakse vaid üks fail. Kui klient soovib veel teist faili saata või vastu võtta, luuakse uus TCP ühendus. Kontrollühendus jäb avatuks terve sessiooni vältel. FTP säilitab kliendi oleku – autentimise ja hetkelise directory. 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Mailisüsteemil on kolm peamist komponenti: user agents, mailiserver ja Simple Mail Transfer Protocol (SMTP)
4 Kombineeritud vedude terminal Kombineeritud ehk ühendatud vedu Kombineeritud veo all mõeldakse sellist intermodaalse veo liiki, kus enamik põhiveost tehakse raudteel, siseveekogudel või merel, kusjuures veoteekonna algus ja/või lõpp tehakse maanteetrans- pordiga. Kaup on kogu veo kestel veoki furgoonis, poolhaagises või täishaagise koormaruumis ning seda ei laadita vahepeal koormast maha ega koormasse osadena. Kombineeritud vedude kor- ral sooritatakse põhivedu raudteel, jõepraamiga, ro-ro, kon-ro või ro-pax alusega. Kokku- ja/või jaotusvedu tehakse maanteetranspordiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
