KT nr 5 mõisted. Polümeerid. Sahhariidid. Valgud Polümeer – on ained, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemeega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Elementaarlüli – polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon – toimub kordsete sidemete arvel (mol liituvad) Polükondensatsioon – selle käigus eraldub mingi madalmolekulaarne aine (tav H20 ) Plastmass – polümeeri ja vajalike lisandite segu Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki Polüsahhariid – monosahhariidi(de) jääkidest ko...
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
transkribeeritakse RNA-ks. Vahel nimetatakse “rämps“ DNAks. Inimese genoomne DNA on 3x109 aluspaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust ka geenilt kodeeritav valk võib otse/kaudselt reguleerida omaenda geeni aktiivsust (nii positiivselt kui negatiivselt) Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse. Nukleosoomid on moodustunud histoonivalkudest. Histoonid on tugevalt aluselised valgud. Nukleosoom moodustub histoonide oktameerist. Histoonide N-terminaalsed modifikatsioonid määravad kromatiini avatuse. Enim on modifitseeritud histoonid H3 ja H4. Nukleosoomides olevate oktameersete histoonide sabasid modifitseeritakse.
Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ai...
Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ai...
1. Närvisüst. võimaldab: 1)koguda informatsiooni 2)koordineerida informatsiooni 3) anda info. edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada
Kooditüübi põhilised omadused: pikkus vaba, piirid koodi pikkusele seavad lugemisseadmed; kood on isekontrolliv, ehk koodis on sisemised kontrollmärgid; suurim tihedus Code 39-le on 3,7 märki/cm, praktikas kasutatakse tavaliselt 1-3 märki/cm; Vöötkood üks kahest enimlevinud kooditüübist, mida kasutatakse sageli ettevõttesiseste markeeringute puhul kui kodeeritav infomaht ei ole eriti suur. Code 128 Code 128 tabel koosneb 106 sümbolist, mis võimaldavad reeglite abil esitada kogu ASCII märgistiku. Iga märk koosneb kolmest valgest ja kolmest mustast triibust. Lisaks andmemärkidele on koodis 4 funktsioonimärki, 3 lähte- ja üks lõpumärk, 4 koodivaliku märki ja kontrollmärk. Rahvusvaheliste organisatsioonide AIM ja EAN vahelise lepingu alusel funktsioonimärki FNC1, tohib kasutada vaid toodete ja pakendite markeerimiseks
* võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni; * filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist); * töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel; * on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse. Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Silmatorkavaim rütm on ööpäevarütm. Bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust keskkonnarütmidega, eelkõige ööpäevarütmiga
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav , liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti
sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu. Primaarses mälus salvestatakse informatsioon ajalises järjestuses, unustamine toimub salvestatud teabe asendamisel uuega. Primaarse mälu mahu tõttu on selle kestus lühike (sekundid). Sekundaarses mälus säilib informatsioon pikema aja jooksul ning on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine õppimine
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
järgi 15. Mikroobi genoom (tüüp, suurus muud omadused) Puudub tuum, kuid kromosoom siiski pakituna(nukleoidina), haploidne genoom, reeglina tsirkulaarne ( ka lineaarseid leitud), suurus 800kb-10Mb 16. Plasmiidid (omadused, klassifikatsioon, omadused) Ekstrakromosomaalsed geneetilised elemendid, 1-200kb suurused rõngasmolekulid, autonoomne replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon)
esinemistõenäosused oleks lähedase väärtusega 0,5le. Esimesele poolrühmale omistatakse esimene sümbol 0 ja teisele poolrühmale 1. Esimesed poolrühmad jaotatakse kumbki kaheks alamrühmaks nii, et mõlema alamrühma summaarsed tõenäosused oleks võrdsed 0,25le. Esimestele alamrühma teadetele teadetele omistatakse koodsümbol 0 ja teisele 1. Jaotust jätkatakse tõenäosustega 1/(2^k) seni kuni igas viimases alamrühmas on ainult üks kodeeritav teade. Madal häirekindlus. 23. Huffmani kood (5. Diskreetse müravaba edastuskanali sobitamine liiase deiskreetse infoallikaga) Effektiivne kood. Kõik kodeeritavad teated järjestatakse esinemistõenäosuste vähenevasse ritta. Rea kahe viimase teate tõenäosused liidetakse ja moodustatakse uus vähenev rida. Järjestamist korratakse kuni jääb alles ainult üks järjestatud element. Moodustatakse koodpuu, arvestades liidetud tedete uusi asukohti
mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Eukarüootse geeni osad on: - promootor - määrab, kui palju tehakse transkriptsiooni (ja enhaanser - peab tulema promootori juurde, et valk hakkaks tööle) - ekson(id) - moodustavad lõpliku mRNA molekuli - kodeeritav osa. - intron(id) - mittekodeeritav osa - 5’ mittetransleeritav osa (5’ UTR) - 3’ mittetransleeritav osa (3’ UTR) - terminaatorala 42. Nimeta geeni ekspressiooni regulatsiooni tasemeid Eukarüootide geeni ekspressiooni reguleeritakse 3 tasandil: transkriptsioonil, selle järgsel protsessingul ja translatsioonil. Geenide ekspressiooni reguleeritakse ka mitmel muul tasandil – Genoomse DNA avatus – RNA protsessing – mRNA transleeritavus valguks –
geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c. Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d. Varieeruvad ühendamissaidid 2. Geneetiline kontroll 6. Transkriptoom transkriptoom (ingl. Transcriptome)- Genoomilt transkribeeritud kõikvõimalikud RNA-d. 7. Proteoom proteoom (ingl. Proteome)- Genoomi poolt kodeeritav täielik valkude kogum. 8. Epigenoomika epigenoomika (ingl. Epigenomics)- Genoomi tasandil toimuv keskkonnatoimelise muutlikkuse (metüülimine, heterokromatinisatsioon) uurimine. 9. Genoomika tüübid Funktsionaalne genoomika Võrdlev genoomika Arvutigenoomika Metagenoomika a. Struktuurne genoomika b. Personnaalne genoomika 10. Mikrokiiptehnoloogia DNA-mikrokiiptehnoloogia (ingl
on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast 10 ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida. Content-Transfer-Encoding kirjeldab, millist tüüpi kodeeringut kasutati, et kiri ASCII-ks kodeerida. Nii, et kui kiri jõuab vastuvõtja user agentini, siis alguses vaatab viimane
3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content- Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida. Content-Transfer-Encoding kirjeldab, millist tüüpi kodeeringut kasutati, et kiri ASCII-ks kodeerida. Nii, et kui kiri jõuab vastuvõtja user agentini, siis alguses vaatab viimane üle Content-Transfer-Encodingu ja dekodeerib
Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions, universaalsed internetiposti laiendused): o Standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. (teisendab muudmoodi kodeeritud asjad 7-bitiseks ASCII koodiks). o MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. o Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida. o Content-Transfer-Encoding kirjeldab, millist tüüpi kodeeringut kasutati, et kiri ASCII-ks kodeerida.
Kõik andmemärgid on jaotatud paaridesse. Iga paari esimene märk on esitatud mustade triipudena ja teine mustade vahele jäävate valgete triipudena. Seega peab I2/5 koodis sisalduma alati paarisarv andmemärke. Kui arvus on paaritu arv numbreid, lisatakse kodeerimisel esimeseks märgiks “0”. Seega muudetakse kodeeritav arv “367” kaheks arvupaariks – “03 67”. Tänu sellisele kodeerimisviisile on kood I2/5 väga suure tihedusega. Maksimaalselt mahub pikkusühikule (toll) kood, milles on lisaks lähte- ja lõpumärgile arvutuslikult 17.8 andmemärki. Interleaved 2 OF 5 on vöötkoodi tüüpidest kõige suurema infotihedusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
