Ettevõtlus (0)

PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM
ETTEVÕTLUS 10B
Kelli Sepp
ETTEVÕTLUS- TURUMAJANDUS Õpimapp
Juhendaja :Priit Tannik
Pärnu 2010 1. Millised põhitegevused ettevõttes tehakse ? Põhitegevusest tulenev rahasumma on põhinäitaja, mis osutab, kas ettevõtte on teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, säilitada ettevõtte toimimisvõimsust, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid, kasutamata väliseid investeerimisallikaid. Põhitegevuse varasemate rahavoogude komponente käsitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel.
2. Milliseid tegevusi eristatakse turunduses ? · Turunduskotseptsioon · Ühiskondlik turunduskontseptsioon · Müügikontseptsioon · Tootmiskontseptsioon · Tootekontseptsioon · Ründestrateegia ja ­taktika · Otserünnak · Tiibrünnak · Piiramisrünnak · Kõrvaltrünnak · Partisanirünnak · Kaitsestrateegia ja kaitsetaktika · Erinevad kaitsestrateegiad · Turuliidri strateegiad · Väljakutsuja strateegiad · Järgija strateegiad · Nisiturunduse strateegia
Kokkuvõtteks:(Turutegurid. Üks olulisemaid turu ligitõmbavuse määrajaid on tema suurus. Suured turud pakuvad laialdasi võimalusi müügi ekspansiooniks. Firmad peavad oluliseks ka turu kasvutegureid. Kui firma otsib kiire tulu saamise võimalust, sobib talle juba küps turg . Pikaajalise eesmärgiga turule minnes ja tehtud investeeringutest algul saadava väikese tuluga leppides, sobib firmale arenev turg. Mida ennustatavam on turg, seda paremini annab määrata segmendi potentsiaalset väärtust. Kui firmal puuduvad konkurentidega võrreldes kulude eelised, siis meeltavad seda firmat vähem hinnateadlikud turud, kus on väike hinnaelastsus . Need turud, kus tarbijatel on suur võim, on tavalisel vähem atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.)
3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ?
Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee
Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks.
Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et mõne teise inimese poolt väljamõeldu eest oleks kliendid nõus maksma.
Ränk töö - on ka äriideid, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö tulemusena. On nähtud vajadust mõne olemasoleva probleemi uue lahenduse järele ja päev päeva ning aasta aasta järel on katsetatud ja proovitud kuni on jõutud toimiva lahenduseni. Näitena võib siin tuua Gilette firma looja, kes polnud rahul sellega, et habemeajamine habemenoaga rongis reisides on väga ebamugav. Ta töötas pikalt erinevate materjalide ja tootmisvõtetega kuni jõudis toimiva ziletiterani, mille kolme- või neljateralisi edasiarendusi me tänapäevalgi kasutame. Ränk töö viis sihini!
Kaine analüüs - head äriideed on võimalik ka tuletada analüüsides ja võrreldes erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust , haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte.
Vajadus kasvada - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.
Kuidas hinnata äriideed ?
Äriidee olemasolu ei tähenda veel seda, et te võite hakata plaane pidama , kuidas teenitava rahaga oma äraolemist mõnusamaks teha. Kuigi lehtedest võib tihti lugeda, et oleks vaid ideid, küll siis raha leiab, siis mina väidan, et idee üksi pole midagi väärt. Väärtus tekib, kui idee on kirjutatud äriplaaniks. Kuna äriplaani kirjutamine on aega nõudev tegevus, tuleks enne seda endale selgeks teha kas sinu idee on hea või ei. Selleks tuleb vastused leida järgmistele küsimustele:
1) Kas sinu ideele on turgu?
Maailmas ringleb palju huvitavaid või isegi hulle ideid mis pakuvad kliendile võimalust midagi teha. Siiski pole enamikku nendest hulludest ideedest rakendatud ettevõtluses. Põhjus on selles, et kliendid pole valmis või nõus seda teenust tarbima või toodet ostma. Idee üksi vastu ei pea. Iga idee jaoks tuleb leida võimalus selle ellu viimiseks. Võimalus idee ellu viimiseks tähendab hulka inimesi, kes on valmis sinu idee vilju kasutama - potentsiaalset turgu. Kui sa oled veendunud, et sellised inimesed on olemas, leia vastus järgmisele küsimusele: 2) Kas teised on proovinud sarnast äri teha? Ettevõtjad teevad vea, kui nad alustavad kohe äriga, kui näevad, et nende tegevuspiirkonnas sarnast toodet või teenust ei pakuta. Ebameeldivuste vältimiseks tasub uurida, kas keegi teine on proovinud sama võimalust kasutada. Kui te leiate ettevõtteid, kes on seda proovinud, kuid mõne aja pärast loobunud, siis uurige välja põhjused. Targem on õppida teiste vigadest, kui need omal käel läbi teha. Samamoodi tuleb otsida ettevõtteid, kes juba pakuvad sarnast teenust ning uurida kuidas neil läheb. Kas neil on kliente? Millised on hinnad? Mille poolest sinu idee on parem või halvem juba toimivast?
3) Mis on sinu ettevõtmise hind? Iga ettevõtte käivitamine nõuab vahendeid - raha ja aega. Hinda, kui palju tuleks sinul kulutada, et oma ideed ellu viia! Kui sa tead, palju aega ja raha selleks vaja läheb võrdle seda prognoositava kasumiga ja mõtle, kas sellise ettevõtmise jaoks tasub vajaminevat hulka vahendeid kasutada.
4) Kuidas mõjutab seadusandlus sinu idee elluviimist? Ettevõtted toimivad keskkonnas, mida mõjutavad toimimiskoha seadused ja kombed. Kas sinu idee elluviimiseks on vaja täita seadustest tulenevaid tingimusi ja kui palju see maksaks?
5) Milliseid ressursse on vaja ja kas need on saadaval? Äriidee elluviimine võib nõuda maavarade, energia jms. olemasolu. Kas seal, kus sina tahad äri alustada on võimalik kasutada vajalikke ressursse? 6) Kas sul on piisavalt raha? Olles eelnevalt välja arvutanud, kui palju vahendeid läheks vaja et ettevõtmine käivitada, saad sa hinnata, kas sul on piisavalt raha, et idee ellu viia. Kui sul endal pole piisavalt raha, kuid idee tundub elluviimist väärt, siis mõtle, kust sul on võimalik puudujääv raha saada.
7) Kas sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? Ahvatlev võimalus võib tekitada olukorra, kus kiire rahateenimissoov paneb ettevõtja kiirelt äri tegema. Selline kiirustamine võib viia olukorrani, kus hulga raha ja aega kulutanuna avastatakse, et mõistus on otsas ja idee elluviimine takerdub. Mõtle välja, mida sa pead teadma, et edukas olla! Kui sul puuduvad mõned vajalikud teadmised, siis mine ja õpi. Kui sul puuduvad vajalikud kogemused, siis proovi teha sama tööd mõne meistri juures sellina. Alati on ka võimalus vajaminevad teadmised ja kogemused töötajate näol sisse osta.
8) Kas sa oled valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks? Paljude edukate ettevõtjate tulemuste taga on nende kirglik tegutsemine. Nad ei ole toimetanud rahulikult vaadates, mis välja tuleb. Nad on uskunud oma ideesse ja seepärast selle elluviimisele pühendunud. Kas sinu idee nakatab sind? Kui ei, siis jäta pigem proovimata, sest ettevõtlus oleks päris kallis eksperiment millegi lihtsalt huvitava äraproovimiseks.
Info kogumine
Kui te olete leidnud mõne äriidee või mõtte, mis võiks olla aluseks teie uue äri loomisele, tekivad teil idee arendamisega kindlasti mitmed küsimused. Üheks küsimuseks on, et mida edasi tegema peab? Vastus sellele küsimusele oleks, et tuleb idee formuleerida äriplaaniks, mille abil tõestatakse tekkinud äriidee jätkusuutlikkust e. elujõulisust ning milles tuuakse välja konkreetsed tegevused, mida peaks tegema, et äriidee ka reaalselt edukalt tööle hakkaks . Siinkohal aga tekivad järgmised küsimused, et millist infot meil äriplaani koostamiseks üldse vaja on ning kustkohast me seda leida võime. Et käesolev kirjatükk oleks pisut ülevaatlikum, illustreerin selle ka käivitatava toitlustusasutuse näitega. Esmalt võiks alustada äriideena pakutava toote/toodete defineerimisest ( tooteks nimetatakse nii füüsilist kaupa kui ka osutatavat teenust). See tähendab teie poolt pakutava toote/toodete täpne kirjeldus. Ideeks oleks nn pubi tüüpi söögikoht, kus hakatakse pakkuma soojasid roogasid, salateid ning suupisteid. Joogikaardil oleks nii karastusjoogid kui ka alkohoolsed joogid. Peale selle peate määratlema sihtregioonid, st peate välja selgitama, kus te saate või on otstarbekas oma toodet pakkuda (näit. kogu Eesti või Tallinna linn või siis Tallinna mõni linnaosa või kvartal). Kui te olete leidnud vastuse eelnevale küsimusele, siis saate asuda järgmiste punktide juurde - kliendid ja konkurendid. Sõltuvalt teie poolt määratud nn teeninduspiirkonnast tuleb välja selgitada klientide võimalik hulk ehk klientide arv, kes potentsiaalselt võiksid teie poolt pakutavat toodet tarbida. Tuleb arvestada, et igas teeninduspiirkonnas on piiratud hulk kliente, kes on nõus teie poolt pakutavat toodet tarbima ja kellega te arvestada võite. Teie ülesandeks on see välja selgitada. Toitlustusasutuse puhul on kindlasti määrav selle füüsiline paiknemine . Esmalt tuleks välja selgitada kui suur võiks olla see haldusterritoorium ehk kui kaugelt oleks klient nõus toitlustuskohta tulema . Kui nimetatud territoorium on piiritletud , saab välja selgitada kogu inimeste arvu antud piirkonnas. Siinkohal võiks vaadelda kahte gruppi. Esiteks, selles piirkonnas elavad inimesed (need oleks siis reeglina õhtused kliendid) ja teiseks, selles piirkonnas töötavad inimesed (need oleks potentsiaalsed lõuna ajal külastavad kliendid). Vajaliku informatsiooni kättesaamiseks võiks julgelt kasutada internetti. Internett on tegelikult äärmiselt võimas vahend info kogumiseks, kui läheneda piisavalt loominguliselt, kasutades otsingute erinevaid võimalusi. Inimeste arvu ja iseloomu (siinkohal on mõeldud elanikkonna iseloomu - noored, vanad, keskmine sissetulek jne) teadasaamiseks võiks samuti kasutada internetti. Sellelaadset infot on leida reeglina kas statistikaameti lehelt või siis kohaliku omavalitsuse või linnaosa koduleheküljelt. Kui aga interneti teel ei ole võimalik vajaminevat infot kätte saada, siis võiks pöörduda otse omavalitsuse poole ja sealt seda infot küsida. Reeglina on seal olemas info elanikkonna arvu ja iseloomu kohta, samuti on olemas info selles piirkonnas tegutsevate ettevõtete ning nendes töötavate inimeste arvu kohta. Igasuguse info kogumisel ja kättesaamisel peaks katsuma hästi laialt mõelda, et millised võiks üldse olla infokanalid ja kuidas oleks mõistlik nendeni jõuda, et te saavutaksite oma eesmärgi. Kindlasti saate siis vajaliku info kätte, sest tegelikult on meie ümber väga palju infot, mida me esmapilgul üldse märgata ei oska. Peale selle on oluline välja selgitada, kui paljud selle piirkonna klientidest võiks olla meie poolt pakutava toote tarbijad. Peab iseloomustama meie klienti. Toitlustusasutuse kliendiks võiks määratleda 20 - 40 aastast keskmise sissetulekuga inimest, kellele meeldib väljas einestada ja aega veeta. Peame välja selgitama, palju võiks olla meie poolt välja valitud territooriumil selliseid inimesi. Kui on välja selgitatud inimeste arv, kes vastavad meie klienditüübile, siis mõjutab meie klientide reaalset hulka ka konkurentide arv meie poolt valitud teeninduspiirkonnas. Konkurendiks võib pidada mõnda teist ettevõtet, mis pakub samasugust toodet nagu meie või alternatiivset toodet, mille nimel võiks potentsiaalne klient meie tootest loobuda . Toitlustusasutuse puhul võib konkurendina käsitleda naabertänavas tegutsevat väikest pubi, kes pakub oma toodet põhimõtteliselt samadel alustel nagu seda on kavas teha meil. Samuti võiks konkurendiks pidada kolm tänavat eemal tegutsevat hamburgeri kiirsöögikohta. Kui teil on läheduses konkureerivad ettevõtmised, siis see on samuti hea koht info ammutamiseks. Nimelt peaks kliendina neid kohti mõnikord külastama. Ja kui käituda "nõudliku" kliendina, võib kätte saada igasugust salajast infot ja toimimisskeeme, mille teadmine võib anda teile olulise eelise konkureerimisel. Toitlustusasutuse puhul on väga hea istuda konkurendi juures tehes sealjuures märkmeid ja tähelepanekuid. Näiteks, kes on kliendid, milline on menüüvalik, milline on interjöör, kuidas toimub teenindamine, palju võiks töötada inimesi jne. Samuti oleks oluline märgata nüansse, et mida teeb konkurent valesti ja mis kliendile ei meeldi või häirib teda. See annab teile edaspidi konkurentsieelise ja võimaluse võita osa kliente endale. See kehtib ka menüüvalikute ja hinnapoliitika kujundamise osas. Peale selle on oluline ka info, mis puudutab nn füüsilist keskkonda. Esmalt peab välja selgitama, millist füüsilist keskkonda on meil vaja, et meil üldse oleks võimalik oma toodet pakkuda. Siinkohal peab kindlasti arvestama ka seadusandlusest tulenevaid nõudeid, mis on otseselt seotud teie poolt pakutava toote tootmisega või pakkumisega (minimaalsete pindade suurused, valgustugevused, kasutatavatele seadmetele esitatavad nõuded jne). Kui te neid nõudeid ei täida, ei anta teile kasutusluba. Hilisem ümbertegemine aga toob endaga kaasa olulisi kulutusi, millega te arvestanud polnud. Samuti on vaja teada võimalikke investeeringuid ja kulutusi, mis tuleb teostada enne, kui te saate oma teenust pakkuma hakata. Siinkohal tuleks soovituslikult küsida ka erinevaid hinnapakkumisi nii seadmete osas kui ka näiteks remonttööde teostamise kohta. Kui teil on teada kõik kulutused, mida peate tegema enne toote pakkumist ja samuti kulutused, mis kaasnevad toote pakkumisega, saate finantsarvestusi kasutades välja selgitada milliseks teil kujuneb toote omahind ja millise hinnaga on toodet mõistlik müüa. See tähendab hinda, mis oleks üheltpoolt konkurentsivõimeline ja teiselt poolt piisavalt tasuv ettevõtluse arengu seisukohalt. Samuti tuleb välja selgitada, milline oleks minimaalne klientide arv, kes peaksid teie toodet ostma, et teie ettevõtmine ära tasuks, seejärel kõrvutage see eelnevalt väljaselgitatud klientide koguarvuga ning analüüsige, kas on üldse reaalne saavutada analüüsi tulemusena selgunud eesmärke. Siinkohal tuleb rõhutada, et info kogumine ja piisava hulga adekvaatse info olemasolu enne äriplaani lõplikku kokkupanekut on hädavajalik ning võib olla otsustav teie ettevõtmise õnnestumiseks.
Äriidee keskkonnaanalüüs
Üheks oluliseks osaks alustava ettevõtte äriplaanist peaks kujunema äriidee keskkonnaanalüüs. Arvestada tuleb eri juhtimistasandite järjest suuremat tähelepanu ümbritseva keskkonna säästmisel. Alustava FIE, väike- või keskmine ettevõtte jaoks võib esialgu tunduda sellise keskkonnaanalüüsi tegemine ebaoluline, kuid seadusega nõutava keskkonnaloa puudumine võib muuta hea äriidee tarbetuks. Eestis viimaste aastate jooksul tuntuks saanud keskkonnaekspertiis ehk keskkonnamõjude hindamine (KMH) piirdub planeeritava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude prognoosimisega. Nii on KMH uute kinnisvara arendusprojektidega seotud detailplaneeringute puhul vältimatu kaaslane.
Prioriteetseteks keskkonnaprobleemideks on: Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku; Põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ning kvantiteedi langus; Veekogude mitteotstarbekas kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine ; vee-elustiku, sh kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmete (sh ohtlike) käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Sõltuvalt tegevusalast on konkreetse keskkonnaanalüüsi eesmärgiks selgitada kas ja millisel määral on ettevõtte majandustegevus seotud keskkonna saastamise ning määratleda sellest tulenevad tegevusriskid ja -kulud. Konsultatsiooniteenust pakkuval äriühingul suure tõenäosusega ei ole vaja arvestada, samas kaubandusega tegeleval ettevõttel on vaja kindlasti arvestada pakendite käitlemisest tuleneva kuluga. Kui sellises kaupluses tegutseb ka toitlustus ( baar , kohvik) osutuvad vajalikuks investeeringud reovete puhastusseadmetesse. Sõltuvalt tööstusliku tootmise liigist võib olla vajalik hinnata õhusaastet, mürataset, vibratsiooni, kemikaalide mõju, elektromagnetilisi mõjureid jm. Juba tegutsevas ettevõttes on teatud perioodi järel mõistlik läbi viia keskkonnaaudit . Auditit võib lugeda üheks KMH võimalikuks järelprotseduuriks, mille kaudu saab anda hinnangu varasemate prognooside paikapidavuse, seega ka KMH kvaliteedi kohta. Kuna keskkonnaanalüüs on spetsiifiline valdkond, siis on alustaval ettevõttel soovitav see teenus sisse osta. Täiendavaid selgitusi on võimalik küsida ka keskkonnateenistusest või asukohajärgsest omavalitsusest.
Lõpetuseks - äriidee keskkonnaanalüüsi vajaduse eiramine võib viia ootamatult suurte kulutuste või trahvideni, halvemal juhul ka ettevõtte sulgemiseni.
Mida silmas pidada plaani elluviimisel
Oletagem, et teil on suurepärasena tunduv äriidee. Seejärel olete kogunud infot turu suuruse, konkurentide, rahastamisvõimaluste, riskide kohta ja kirjutanud äriplaani. Te olete veendunud, et teie ideega võiks teenida kasumit. Teil jääb üle ainult äriplaan ellu viia. Allpool on mõned punktid, mida pidada silmas oma äriplaani elluviimisel. Ajakava - iga äriplaani juurde peab kuuluma ajakava, millal mida teha, et jõuda kasumini. Näiteks tootmisettevõtte puhul võiks lihtsustatud tegevuste järjestus välja näha niimoodi : toote väljatöötamine - toote testimine - tooraine ostmine - tooraine kohaletoimetamine - tööliste koolitamine - tootmine - reklaam - toote müügikohtadesse viimine - toote müümine - raha kättesaamine. Tavaliselt ei toimu need tegevused üksteise järel, nagu siin toodud, vaid paljud tegevused toimuvad samaaegselt ja mõned tegevused toimuvad pidevalt. Teil ettevõtjana on oluline aru saada mis juhtub, kui mõni tegevus algab plaanitust hiljem või kestab kauem. Raha kättesaamine on alles viimane etapp, millele eelneb rida tegevusi. Kui näiteks tooraine kohaletoimetamine venib, ei saa te tootmist õigeaegselt alustada ja kõik sellele järgnevad tegevused lükkuvad edasi. Kui te aga seda viivitust arvestamata alustate reklaamikampaaniaga sel ajal, kui äriplaanis mõeldud, võite end leida olukorrast, kus ostjad tormavad poodi teie kaupa ostma, kuid teie alles alustate tootmist. Kulud - alustaval ettevõtjal tuleb kindlasti silm peal hoida oma kuludel. Äriplaani tehes saab tavaliselt enamik ettevõtte kuludest finantsplaani kirja pandud ja plaani ellu viima asudes saab jälgida, et need kulutused jääksid plaanitu piiridesse . Probleemiks väheste kogemustega ettevõtjate puhul on see, et reaalselt tegutsedes tundub olevat nii palju vajalikke kohti kuhu raha kulutada - veidi kallim printer teeks kvaliteetsemat tööd, veidi kallim auto annaks juurde rohkem soliidsust, veidi suurem või värvilisem ja seega kallim reklaam jääks klientidele rohkem silma jne. Igale poole "veidi" rohkem kulutades kulub teil kokku palju rohkem raha kui plaanitud. Ettevõtte jaoks tähendab see tihti, et kassas raha pole ja kuigi idee ja äriplaan võisid olla väga head, lõppeb tegevus hoolimatu elluviimise tõttu pankrotis . Kui teil on plaanis fikseeritud summa, mille te saate mingile etapile kulutada, siis proovige saada selle raha eest parim, kuid vältige ülekulutamist. Tarnijad - väga olulist rolli teie äriplaani teostumisel võivad mängida ka tarnijad - teised ettevõtjad, kellelt te ostate toorainet, teenust või kelle kaupa te vahendate. Esmapilgul võib tunduda, et turumajanduse tingimustes ei tohiks selline küsimus üldse probleemi tekitada - kui on olemas vajadus, siis on kuskil ka ettevõtja, kes seda vajadust rahuldab . Teie jaoks on oluline, et kui te olete kliendile lubanud tema kauba tähtajaks kohale toimetada, siis te seda ka teete. Kuid kui teie lubaduse täitmine sõltub tarnija sõnapidamisest, peab olema kindel, et ta seda ka tõepoolest teeb. Tihti võib olla ahvatlev kasutada odavamat teenusepakkujat lootes niiviisi raha kokku hoida. See võib aga olla kokkuhoid vale koha pealt. Piisab sellest, et tarnija oma tööga paaril korral venitab, kui teie klientidel selle tõttu usaldus teie vastu kaob. Seega veenduge, et see kellelt te toodet või teenust ostate, suudab oma lubadustest kinni pidada ja valige vajadusel kallim firma, kelle sõnades te veendunud olete. Tulud - loomulikult on ettevõtjal, kelle eesmärgiks on teenida kasumit oluline jälgida, et tulud oleksid plaanipärased. Mõned ettevõtjad usuvad, et ei tule karta suuri kulusid vaid väikeseid tulusid ja mina olen selle mõttega nõus. Plaanitust väiksemad tulud tähendavad, et midagi teie äriplaanis on valesti prognoositud. Ettevõtjal tuleb üles leida põhjus - kas on hind liiga kõrge, kliente liiga vähe, toode vales poes, vähene reklaam, kvaliteet kehv , müüjad välja õpetamata vms. Kui ta põhjust leida ei suuda ja müüginumbrid ei parane, tuleks kaaluda tegevuse lõpetamist. Sama hoolikalt kui plaanitust väiksemate tulude korral tuleb olukorda analüüsida ka plaanitust suurema müügi puhul. Esmapilgul võib tunduda, et kõik on ju väga hästi - raha tuleb ja muresid pole. Suurema müügi puhul tuleb vaadata, kas teie tootmine suudab plaanitust suuremale nõudlusele vastata. Kui teie tootmine on nõudluse jaoks ebapiisav aga teie midagi ette ei võta, peab paremal juhul mõni rahaga poodi tulnud klient ilma teie kaubata lahkuma, sest see on otsas. Halvemal juhul kasutab mõni teine ettevõtja seda ära pannes käima oma tootmise ning võttes teilt ära hulga kliente. Selline võimalus ei tundu ilmselt ühelegi ettevõtjale kuigi meeldivana. Sellepärast tuleb ka plaanitust suuremate tulude puhul jälgida, et muud tegevused sellega vastavuses oleksid.
Fokuseerimine - mida millal teha
Äris on väga oluline teha õigeid asju õigel ajal. Oluliseks eelduseks vajalike toimingute õigel ajal tegemiseks on korralik äriplaan, mille üheks osaks on lühi ja pikaajaline tegevuskava. Alustades äriidee tekkides kohe tegutsemist raiskamata aega plaani koostamisele nähakse probleemi alles selle tekkimise hetkel. See tähendab, et alles siis saab hakata probleemi lahendama ja aega probleemi likvideerimisele kulutama. Alles pärast probleemi kõrvaldamist saab ettevõte vajalike toimingutega edasi minna. Eelneva planeerimise puhul oleks seda probleemi ilmselt osatud ette näha ja seega seda vältida. Teadmine millal mida teha tekib põhjaliku planeerimise tulemusena. Lühiajalises plaanis pannakse detailselt paika lähiajal vajalikud tööd, pikaajalises plaanis tulevikus töösse võetavad tooted ja toimingud , mida nende valmimiseks on vaja teha. Lühiajalise planeerimise vajalikkuse näitlikustamiseks võib tuua olukorra, kus te olete tellinud treileritäie toorainet oma alustavasse tehasesse. Auto saabudes avastate te, et kaup tuleb ka maha laadida , kuid tõstukit teil pole ja käsitsi on see võimatu. Seejärel asute te tõstukit otsima , mis poleks hõivatud ja saaks teile appi tulla. Ilmselt avastate, et tõstuki kohalesaamiseks on vaja tellida eraldi treiler ja hetkeks, kui te olete kauba maha laadinud on möödunud päevi selle saabumise hetkest. Teie tehase töö on seni seisnud ja lisaks tuleb teil kinni maksta ka teile kauba toonud auto enamkulunud aeg. Pikaajaline tegevuskava on vajalik, et näha kuhu mis hetkeks plaanitakse jõuda ja mida selle saavutamiseks teha tuleb. Kui teil on aasta pärast plaanis tuua turule uus toode, tuleb teil juba täna leida ja palgata disainer või insener, kes uue toote välja töötaks. Seejärel toimuks testimine, tootmise seadistamine, tootmise alustamine ja reklaam klientidele. Ilma pikaajalise plaanita avastaksite te alles aasta pärast, et oleks õige hetk uus toode turule tuua. Alles siis saate te alustada protsessi disaineri palkamisest kuni toote poeletile jõudmiseni. Kuid nii on teil kulunud aasta rohkem! Äriplaani oluline osa on finantsplaan ja selle üks osa on kassavoogude aruanne. Kassavoogude aruande põhjal saab hinnata kas teil on tegutsemise jooksul pidevalt kassas või pangakontol piisavalt raha, et esitatud arveid kinni maksta. Alustades tegevust korralikku finantsplaani tegemata võite te leida end olukorras, kus äri juba läheb, kuid teil on olulisel hetkel raha otsas. Siis raha otsima hakates kulub teil hulk aega, enne kui te selle raha leiate ja see võib olla teie ettevõtte jaoks juba liiga hilja. Korraliku kassavoogude aruande põhjal oleksite te juba varakult ette näinud saabuva rahapuuduse ja leidnud varem allikad selle likvideerimiseks. Pange paika lühi- ja pikaajaline tegevuskava oma ettevõttele! Tegevuskavad aitavad teil teha õigeid asju õigel ajal. Elades ainult tänases ja homse hommikupoolikus, jääb teie ettevõte väga kiiresti konkurentidele alla.