Uurimustöö Ettevõtte esimene aasta AS Baltic Pack Est näitel (1)

39
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Oliver Stimmer
Ettevõtte esimene aasta AS Baltic Pack EST näitel
Uurimustöö
Secunda aste
Juhendaja Madis Talmar
Pärnu 2010
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Algteadmised ettevõtlusest 5
1.1 Ettevõtluse erinevad vormid 6
1.2 Riiklik abi ettevõtluses 9
2. Ettevõtte esimese tegevusaasta uurimise teoreetilised alused 12
2.1 Inimlikud faktorid 12
2.2 Ettevõtte alustamine 14
2.3 Ettevõtte tegevus 16
3. Esimese tegevusaasta uurimise metoodika 19
3.1 Inimlikud faktorid 19
3.2 Ettevõtte alustamine 21
3.3 Ettevõtte tegevus 22
4. AS Baltic Pack EST esimese tegevusaasta ülevaade 23
4.1 Inimlikud faktorid 23
4.2 Ettevõtte alustamine 25
4.3 Ettevõtte tegevus 27
4.4 Uurimus tulemuste ja teooria peatüki vastavuse analüüs 28
Kokkuvõte 30
Kasutatud kirjandus 31
Summary 34
Lisad 36
Lisa 1 Küsimused intervjueeritavale 36
Lisa 2 Ettevõtlusvormide jagunemine 39

Sissejuhatus

Seoses praeguse suure tööpuudusega Eestis on muutunud aktuaalseks ettevõtluse küsimus. Ettevõtete loomine loob töökohti ja on seega otseses seoses tööpuuduse leevendamisega. Ettevõtte loomine ja selle tööle saamine aga ei ole lihtne. Kui see oleks väga kerge, siis teeksid seda kõik ja tööpuudusest kui säärasest ei oleks põhjust kõneldagi.
Ettevõtte alustamise raskustest inspireerituna seadis autor antud aastatöö peamiseks eesmärgiks tuvastada ühe Pärnumaa ettevõtte esimesel tegevusaastal tekkinud probleemid. Seda eesmärki kavatsetakse töö raames täita uurimisega, et milles täpselt seisneb ettevõtte loomise raskus, millistes tegevusega seotud tegurites see kõige enam avaldub ja kuidas mõjutavad ilmnevad probleemid ettevõtjat kui isikut. Uuritavaks ettevõtteks on Raivo Tammelehe ettevõte AS-i Baltic Pack EST. Põhjuseks just selle ettevõtte valikul on see, et Hr. Tammeleht on eeskujulik näide sellest, kuidas igaühest võib ilma pikema ettevalmistuseta ja ilma mahuka algkapitalita saada ettevõtja.
Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad .
Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja teooriatest , mille põhjal koostas autor uurimuse läbi viimiseks intervjuu küsimustiku, kontrollimaks , kas teoreetiline materjal ettevõtte asutamisest peab paika ka Baltic Pack EST-i puhul.
Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse hea ülevaade võimalikest takistustest oma ettevõtte loomisel, mis aitab sellest huvitatutel loodetavasti tulevikus analoogseid probleeme (vigu) vältida. Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt, kuid mis kõige tähtsam, annab ettekujutuse, mis võib ettevõtjat esimesel aastal ees oodata. Töös keskendutakse ettevõtlusega seonduvale inimlikule faktorile, ettevõtte alustamisele ja ettevõtte esimese aasta tegevusele.
Uurimuse koostamisel kasutati üle kahekümne erineva allika. Enim leiab viiteid Äripäeva ajakirjaniku Elo Oderese raamatule „Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini“. Et eesti keelsena ei leidu hetkel ühtegi empiirikal põhinevat ülevaadet ettevõtte alustamisest. Loodab autor ühe alameesmärgina ka selle lünga täita..
Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogse uurimuse korraldamist märksa süstemaatilisemalt suurema valimi osas, et jõuda tulemusteni, mis oleksid abiks üheaegselt nii seadusandjatele kui ettevõtluse tugistruktuurile (nagu EAS, maakondlikud arenduskeskused jne).

Algteadmised ettevõtlusest

Selle peatüki eesmärgiks on anda taustülevaade ettevõtlusest ja selle alustamise võimalustest, keskendudes äriideele, riiklikule abile ettevõtluses, ettevõtluse erinevatele vormidele ja läbikukkumistele ettevõtluses. Käesolev peatükk on vajalik, et uurimustöö lugeja saaks mõningaid taustateadmisi ettevõtluse kohta.
Et edukate ettevõtete õnnestumisest aru saada, tuleks teada, miks osad ettevõtted on ebaedukad. Ebaedu on küll keerulisem uurida, sest neid ettevõtteid lihtsalt ei eksisteeri, kellega saaks läbikukkumistest rääkida.
2006. aastal jäi omal käel alustanud ettevõtetest ellu 62% ja ettevõtluskeskuste nõustatud ettevõtetest 84% (Odres 2009). U.S. Small Business Administration-i viimane uuring näitab, et kaks kolmandiku uute tööandjate ettevõttetest jäävad ellu vähemalt kaheks aastaks, 44% neljaks aastaks. Patricia Schaefer, USA majandusajakirjanik, toob välja seitse põhiprobleemi, miks ettevõtted põruvad: alustatakse äri valedel põhjustel, halb ettevõtte juhtimine, ebapiisav kapital , vale asukoht, vähene plaanimine , liiga kiire laienemine ja ettevõtte kodulehe puudumine. Näiteks ettevõtte alustamise eesmärgiks ei tohiks olla: soov, teenida palju raha; soov, omada rohkem aega enda jaoks; soov, mitte kellelegi alluda . Palju parem põhjus ettevõtte loomiseks on kirg ja tugev usk, mis tugineb uurimuslikel faktidel, et toodet on tegelikult turul vaja. Äriplaan on tähtis ja see peab põhinema realistlikul ja täpsel informatsioonil . (Schaefer 2010)
Oma ettevõtte alustamiseks on vaja äriideed. Äriideed ei tasuks aga ületähtsustada. Nimelt hea äriidee on vaid umbes 20%-i firmade edu aluseks, ülejäänud sõltub selle teostamisest. Äriideest rääkides peetakse tihti silmas hoopis konkurentsieelist, sest mingit täiesti uut ärimudelit on raske leiutada. Konkurentsieelise all mõeldakse näiteks, miks peaks hakkama klient käima just sinu autotöökojas, mitte paar kilomeetrit eemal asuvas . Konkurentsieelist on kahte põhilist liiki: hinnaeelis ja eristumine positiivses mõttes. Konkurentsieelisena võib pidada ka asukohta . Konkurentsieeliseks on ka meeldiv suhtumine klientidesse. Eriti Eesti puhul, kus teeninduskultuur on üpris madal. (Odres 2009: 26-29)
Oma äriidee vargust ei tohiks karta , sest esiteks on esmatähtis idee teostus ja teisalt kui mõni inimene varastab kellegi idee, siis tõenäoliselt see info jõuab varem või hiljem tema tuttavate ja klientideni ning ta kaotab usalduse. Neil põhjustel ei ole ideevargused eriti levinud ja neid ei tohiks karta. Kui oma ideest räägid kellelegi, siis see toob kaasa võimaluse plaane arutada, saada tagasisidet, konstruktiivset kriitikat, abi nii raha kui ka koostööpakkumiste näol. Mis tähendab, et plaanide jagamise positiivsed küljed kaaluvad ülesse riski, et idee varastatakse. (Odres 2009: 38-39)

Ettevõtluse erinevad vormid

Ettevõtlusega saab tegeleda, kas kasumlike tulunduslike- või mittetulunduslikke juriidiliste isikutena (vaata Lisa 2). Kasumlikel juriidilistel isikutel on võimalik kasumit omanikele välja maksta. Mittetulunduslike juriidiliste isikute puhul aga ei ole eesmärgiks kasumi teenimine ja kasumit välja maksta ei saa. (MTÜ Õpilasest... 2009) Kasumlikud juriidilised isikud kantakse Äriregistrisse. Neid on Eestis 2009 1. novembri seisuga 130 936 tükki. Kasumlikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks, füüsilistest isikutest ettevõtjateks ning välismaa äriühingu filiaalideks . Äriühingud jagunevad veel aktsiaseltsideks, osaühinguteks, tulundusühistuteks, täisühinguteks, usaldusühinguteks ja Euroopa äri ühinguteks. Mittetulunduslikud juriidilised isikud kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse , mittetulunduslikke juriidilisi isikuid on Eestis 1. novembri 2009 seisuga 29 746 tükki. Need jagunevad omakorda mittetulundusühinguteks ja sihtasutuseks. (RIK… 2009)
Kõige rohkem on osaühinguid, neid on 2009 1. novembri seisuga 98 135 tükki (RIK… 2009). Osaühingud on kõige populaarsem ettevõtluse vorm, sest sellel on piiratud vastutus ja suhteliselt väike algkapitali nõue. Piiratud vastutus tähendab seda, et ettevõtte omanikud ei vastuta täielikult enda varaga ettevõtte käekäigu eest vaid vastutavad vaid sellega, kui palju nad on sinna investeerinud. Miinimum kapital ehk kui vähe võib investeerida osaühingutesse on 40 000 krooni. Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv, mis on 2 900 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009)
Mittetulundusühinguid on 1. novembri 2009 seisuga 28 932 tükki (RIK… 2009). Mitte­ tulundus ­ühingud ei või teenitud tulu oma liikmete vahel ära jagada. Võimalik on küll maksta teenitud tulu palkadeks, kuid palkadena maksmisel tuleb tasuda rohkem makse kui näiteks osaühingutest omanikutuluna (dividendidena) välja makstes. Juhatuse liikme palk peab olema vastavuses juhatuse liikme vastutuse ja kohustustega. See tähendab, et ei tohi maksta endale põhjendamatult kõrget palka. Mittetulundusühingud on head kui tahetakse taotleda raha enda projekti elluviimiseks, sest üldjuhul äriregistris olevatele juriidilistele isikutele nii kergelt toetusi ei anta . (MTÜ Õpilasest... 2009) Mittetulundusühingu loomiseks on vaja tasuda riigilõiv 300 krooni (Eesti … 2009)
Eestis on 1. novembri 2009 seisuga 24 587 füüsilisest isikust ettevõtjat (RIK… 2009). Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisel ei looda uut juriidilist isikut, vaid lihtsalt teatatakse, et füüsiline isik hakkab tegelema majandustegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatu­pidamine on teistsugune kui teistel ettevõtlusvormidel. See on suhteliselt lihtne. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab äritegevuse eest kogu oma varaga. Mis võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua kogu varast ilma jäämise. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka väga suur maksukoormus . Tal ei ole võimalik välja võtta omanikutuluna kasumit (peab maksma suuri makse palga pealt). (MTÜ Õpilasest... 2009) Kui ettevõte maksab välja omanikutulu, peab ta riigile maksma maksudena 21% (Riigikogu kantselei … 2009), palga pealt laekub riigile makse (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja teist pensionisammast) 42,9% (Palga ja maksude kalkulaator 2010) ehk üle kahe korra rohkem.
Eestis on 5 124 aktsiaseltsi 1. novembri 2009 seisuga (RIK… 2009). Aktsiaseltsid sobivad suuremate ettevõtmiste jaoks. See tähendab, et need vajavad mitmeastmelist kontrolli ja juhtimise ülesehitust. Aktsiaseltside puhul on nõukogu ja audiitori olemasolu kohustuslikud, mis teeb selle ettevõtlusvormi usaldusväärsemaks. Nimelt nõukogu kontrollib juhatuse tööd ja audiitor kontrollib aktsiaseltsi finantsaruandeid. Aktsiaseltsiga on kergem kaasata raha ja ning juurde võtta ja vahetada omanikke. Aktsiaseltsi puhul on paberimajandus jäik ja kallis. Miinimum kapitali nõue on 400 000 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009) Aktsiaseltsi puhul tuleb tasuda riigilõiv 2 200 krooni (Just aktsiaselts 2009).
Eestis on 1 538 usaldusühingut ja 452 täisühingut 1. novembri 2009 seisuga. (RIK… 2009) Põhimõtteliselt on need samad ettevõtlusvormid. Ainuke vahe on see, et usaldusühingus on vähemalt üks isik (usaldusomanik), kes ei vastuta ühingu tegevuse eest kogu oma varaga, vaid ainult enda sissemaksuga. Täisomanikud vastutavad kogu oma varaga ettevõtte käekäigu eest. See tähendab, et kui ettevõte jääb võlgu, siis peavad täisomanikud võla tasuma enda isiklikust rahakotist. Nii täisühingul kui usaldusühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. See tähendab, et neid ei saa üksi teha. Nii usaldusühingu kui täisühingu puhul tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009)
Eestis on 814 sihtasutust 1. novembri 2009 seisuga (RIK… 2009). Sihtasutus on juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks või valitud eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel peab olema nõukogu ja audiitor, mis teeb sihtasutuse läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks kui mittetulundusühingu. Üldpõhimõtted on aga sihtasutusel samad, mis mittetulundusühingul. See tähendab, et omanikud ei saa raha välja võtta ja see on mõeldud mingite üllaste eesmärkide saavutamiseks. (MTÜ Õpilasest... 2009)
Eestis on 617 tulundusühistut 1. novembri 2009 seisuga (RIK… 2009). Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. (Aktivia 2009) Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, siis peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. (Tallinna polütehnikum 2009)
Välismaa äriühingu filiaale on Eestis 480 tükki (RIK… 2009). Filiaali ei loeta eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks. Filiaali kohustuste eest vastutab välismaa äriühing. Filiaalil peab olema vähemalt üks juhataja, kes vastutab ettevõtte eest analoogselt juriidiliste isikute juhatuse liikmele. Ühel välismaa äriühingul saab Eestis olla vaid üks filiaal . Filiaali kohta tuleb pidada eraldi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. ( Justiitsministeerium 2010)
Eestis on vaid kolm Euroopa äriühingut 1. novembri 2009 seisuga (RIK… 2009). Selle märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot ning selle juhtimine võib olla ühe- või kahetasandiline. Euroopa äriühingut on lihtne kolida ühest Euroopa Liidu riigist teise, sest selleks ei pea enam ettevõtet ühes riigis lõpetama ja teises uut asutama . (ERR 2007)

Riiklik abi ettevõtluses

Eestis toetavad ettevõtlust paljud organisatsioonid . KredEx , Maaelu Arendamise Sihtasutus (MES) tagavad laene. Maaettevõtlust toetavad Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja MES. Ka Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) käest on võimalik saada toetusi. (Odres 2009: 11) Kredex on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud sihtasutus, mis toetab ettevõtlust paljudel erinevatel viisidel, näiteks: allutatud laen , stardilaen , laenukäendus, pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega ning erinevad ekspordiga seonduvad abid. (Kredex 2009)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tegutseb majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi valitsemisalas. EAS otsustab toetuste ja laenude andmise üle ja koordineerib ettevõtlusalaseid nõustamisi ja koolitusi. EAS-i haldusalasse jäävad põhimõtteliselt kõik ärivaldkonnad peale põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse. EAS teeb koostööd Maakondlike ettevõtluse arenduskeskustega (MAK). Alustaval ettevõtjal on võimalik abi ja toetust saada peamiselt EAS-i ja MAK-ide võrgustiku kaudu. EAS-ist on võimalik saada nõustamist konkreetse toetusprogrammi tingimuste osas kui ka juhtnööre äriplaani koostamise kohta. Mõningal juhul annab EAS ka eelhinnanguid koostatud projektidele, kuid suurema osa ettevõtlusalasest nõustamisest tellib EAS MAK-idest (MAK 2009). EAS-i kontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. (Odres 2009: 12)
Eestis on 17 MAK-i. (MAK 2009) Neist on võimalik saada sama professionaalset nõustamist kui EAS-idest. (Odres 2009: 12) Nende keskuste eelarves on väga oluline osa EAS-i tellimustel. EAS tellib teenuseid (nõustamine, koolitused, üritused ja muud sellist) nii alustavatele, potentsiaalsetele kui ka tegutsevatele ettevõtetele, MTÜ-dele ja kohalikele omavalitsustele. Koostöös keskuse konsultandiga on võimalik koostada äriplaani, valmistada ette projekti dokumentatsiooni ja saada teada ettevõtmise toetamise võimalustest, mida pakuvad peale EAS-i ka teised organisatsioonid Eestis. MAK-i nõustamine on ettevõtjatele teatud piirini tasuta. (Odres 2009: 14) Alustavate ettevõtete, mittetulundusühingute ja sihtasutuste nõustamine on täiesti tasuta. Tegutsevate ettevõtete nõustamine on mõningates küsimustes tasuta. Näiteks „kuidas leida partnereid ühiste arendusprojektide algatamiseks“ või „milliste arendusplaanide elluviimiseks on võimalik saada toetust riiklikest tugiprogrammidest“, kuid on ka tasulisi nõustamisi. (MAK 2009)
Kredexi Stardilaen on üks hea viis alustavat ettevõtet finantseerida. Selle laenu idee on maandada ettevõtja riske seoses laenu ja ettevõtlusega, kuna selle laenu võtmisel tuleb, võrreldes tavalaenuga, riskida vähem oma isikliku varaga. Stardilaenust on kasu eelkõige ettevõtetel, kes alles alustavad tegevust ja kelle tagatisvara on raske hinnata, mistõttu pangalaenu on raske saada. Seda saab, kui on olemas hea äriidee, aga selle teostamiseks pole piisavalt finantseerimisvahendeid. (Kredex 2009)
Stardilaenu antakse investeeringute ja käibevahendite jaoks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja FIE-dele, kes on äriregistris olnud alla kolme aasta. Ettevõtja vastutab isikliku käendusega 30-40% ulatuses väljastava laenu summast ja KredEx võtab teisese vastutuse. Ettevõtte omakapital peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõttel ega ühelgi omanikul ei tohi olla ületähtajalisi võlgnevusi krediidiasutuste ega ületähtajalisi ajatamata maksuvõlgnevusi Maksuameti ees. Laenu saamiseks tuleb esitada Stardilaenu taotlus EAS-ile, mis sisaldab äriplaani, majandustegevuse finantsaruandeid, finantsprognoose kolme aasta kohta ja olemasolevaid lubasid ja litsentse. (Kredex 2009)
KredEx käendab laenu summast 75%. Laenu tähtaeg võib olla kuni viis aastat. Laenusumma võib jääda vahemikku 30 000- 1 000 000 krooni, kuid üle 500 000 krooni ületavat summat on võimalik kasutada vaid investeeringuteks. Käendusleping maksab 0,5% laenu­lepingu summast, mis tuleb maksta lepingu sõlmimisel. Sellele lisandub panga laenulepingu tasu, mis jääb hinnanguliselt 7,5-12% vahele. (Kredex 2009)
Teiseks heaks võimaluseks alustavat ettevõtet finantseerida on Starditoetus. See on isegi parem kui Stardilaen, sest seda ei pea tagasi maksma. Seda toetust rahastab Euroopa Sotsiaalfond. See on suunatud ettevõtjatele, kes on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule. Veel peab ettevõte olema jätkusuutlik ja pakkuma toodet või teenust, mida turg reaalselt vajab. Seda toetus ei saa taotleda ettevõtte, mille omanikeks on üle 25% ulatuses juriidilised isikud. See tähendab, et see toetus on suunatud eraisikutele. Starditoetuse puhul tohib olla ettevõte kantud äriregistrisse vähem kui 12 kuud tagasi. Starditoetust on võimalik taotleda kuni 100 000 krooni ulatuses, kuid toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80 %. (EAS Stardi… 2010) Starditoetusega pole võimalik rahastada ettevõtte kõiki kulutusi. Nimelt starditoetust saab kasutada vaid:

• Äriprojekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamiseks (seal hulgas toe­tatakse soetamisega seotud transpordi- ja seadistamise kulusid );
  
• äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike turunduslike tegevuste läbiviimiseks;
  
• ettevõtte põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamiseks ja arendamiseks ;
  
• tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi väljatöötamiseks ning selle selle arendamiseks vajalikeks tegevusteks;
  
• patendi , kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks;
  
• äriprojektis sisalduva tootenäidise valmistamiseks.
  

(EAS Toetavad… 2010)

Ettevõtte esimese tegevusaasta uurimise teoreetilised alused

Selle peatüki eesmärgiks on kirjeldada erinevate allikate põhjal ettevõtte alustamisega seotuid küsimusi. See annab piisavalt teadmisi, et välja töötada metoodika peatükk, kus pannakse paika, mida täpsemalt hakatakse uurima ettevõtte esimese aasta koha pealt.

Inimlikud faktorid

Ettevõtlusesse minekut võib jagada neljaks erinevaks perioodiks ettevõtjate vanuse järgi: enne kahekümnendat, enne kolmekümnendat eluaastat , enne neljakümnendat ja peale nelja kümnendat eluaastat. (Odres 2009: 54-56)
Üha enam on noori teevad oma firma juba koolis või kohe pärast kooli lõpetamist – enne kahekümnendat eluaastat. Nemad palgatööle ei jõuagi. Nad on julged , usk endasse ja maailma headusesse ei ole veel kõikuma löönud, neid ei kammitse perekond, ega hirm elu ajal omandatud varadest ilma jääda. Noortel põhimõtteliselt ei ole vahet, kas ta hakkab ettevõtjaks või läheb palgatööliseks - mõlemad on tundmatud valdkonnad. (Odres 2009: 54-55)
Keskmiseks algajaks ettevõtjaks on kolmekümnendale eluaastale lähenev noor inimene, kes on juba mõned aastad oma erialal töötanud. See on tüüpiline spetsialistist omanikuks tüüpi (vaata peatükki 2.2) ettevõtja. Kui ettevõtja lõpetas kõrgkooli 22-24 aastasena, siis on ta jõudnud enne oma firma asutamist teha 3-5 aastat palgatööd. (Odres 2009: 55)
Natukene enne neljakümnendat eluaastat ettevõtjaks hakkamine on üldjuhul seotud keskeakriisiga. Vananedes kitsenevad inimese valikuvõimalused ja seetõttu üritatakse sageli midagi muuta, enne kui on hilja . Siin kohal on kõige tõenäolisem hakata tegelema ettevõtlusega hobi pinnalt, sest ollakse rahulolematud senise tegevusega, aga päris uues valdkonnas äri alustamiseks puudub selles eas piisav riskijulgus. (Odres 2009: 55-56)
Peale neljakümnendat eluaastat satutakse ettevõtlusesse tavaliselt välistel asjaoludel, näiteks kaotatakse töö, keegi kutsub oma äripartneriks või pakutakse sobivat firmat müüa. (Odres 2009: 56)
Edukate ettevõtjate äri alustamise põhjuseks ei ole, et tahetakse teenida palju raha. Halb põhjus äri alustamiseks on see, et tahetakse olla iseenda ülemus. Ka on naiivne loota , et kui omada enda ettevõtet jääb rohkem aega perekonnale . Palju suurem võimalus on ettevõtluses läbi lüüa, kui on kirg ja armastus selle vastu, mida tehakse. Ka peaks olema tugev usk tootesse/teenusesse. See usk peaks põhinema aga uurimusel, et seda toodet/teenust on reaalselt turul vaja. Ettevõtjal peaks olema ka sihikindel, kannatlik , otsustav ja positiivne suhtumine. Ettevõtja peab oskama oma vigadest õppida, võib isegi öelda, et edukate ettevõtjate edu võtmeks ongi läbikukkumist õppimise protsessina käsitleda. Edukad ettevõtjad saavad väga hästi läbi erinevat tüüpi indiviididega. (Schaefer 2010)
Omanikevahelised head suhted on väga tähtsad. Et alluvate töömoraali üleval hoida, peavad kõigepealt äripartnerid hästi läbi saama. Ettevõte ei ole positiivne, kui omanike vahelised suhted on negatiivsed. Väga hoolikalt tuleks valida partnerit. Partneri valikul tuleks meeles pidada, et väga tähtis on partnerite hea läbisaamine ning, et oleks sarnane vaade, milline peaks ettevõte tulevikus olema. Isiklik- ja ärialane suhtlemine partneritega tuleb hoida eraldi. Partnerit tuleb austada ja kuulata tema ideesid. Partnerlussuhet tuleb hoida. Selleks tuleks korraldada kokkusaamisi ja uurida, mida arvavad partnerid praegusest partnerlussuhtest. Tuleb vaadata, äkki on vaja teha mõningaid muudatusi äris või partnerluses. Suhelda tuleb kõigis ärivaldkondades äripartneriga. Ka väikesed asjad tuleb läbi rääkida partneritega, sest partneritel võib alati olla midagi lisada. Kohtumistel peab olema selline päevakord, et iga osanik saaks rääkida teistega läbi enda mõtted seoses äriga. Äripartnerid peavad küll saama hästi läbi omavahel, kuid ei tohi minna emotsionaalseks, tuleb mõelda, mis on ettevõttele parim. Tuleb meeles pidada, et ettevõte on sinu partnerile sama tähtis kui sulle. Enda enesearmastuse tõttu ei tohi partnereid kuulamata jätta. Partneritel võib midagi head olla ühisele ärile lisada. Kui partneriga ei saavutata konsensust, siis tuleks lasta küsida kellegi teise arvamust, kes oskab küsimusele vastata vaid ärilisest vaatenurgast. Tuleb teha samapalju tööd ettevõtte heaks kui partnergi. Kui partnerile tundub, et sa ei pühenda firmale sama palju kui tema, siis rikutakse omavahelised suhted, mis võivad lõppeda isegi uue partneri otsimisega. Kõige tähtsam on hoida avatud suhtlemist ja tagada, et ärilised suhted säilivad tugevatena. (5 tips 2010)
Oma ettevõtte ülesehitamine ei ole sama, mis palgatöö tegemine, sest see ei lõpe hetkekski. Sellega tegeletakse kogu ärkveloleku aja või siis mõeldakse sellest. See tähendab, et muu elu jääb oodatust rohkem tahaplaanile ning mõnest asjast loobutakse. Kui palgatöötajal on töölepingu järgi töönädala pikkuseks 40 tundi, siis oma ettevõttes tuleb olla valmis selleks, et ollakse äris „25 tundi ööpäevas ja 8 päeva nädalas“. Sellise rolli valimine on täiesti vabatahtlik otsus. (Tallinna Tehnikaülikool 2006: 82)

Ettevõtte alustamine

Mõte ettevõtjaks hakkamisest, kuni tegutsemiseni oma ettevõtte nimel kulub üldjuhul umbes aasta. Mõnedel asjaoludel aga isegi kauem. Sel juhul on tõenäoliselt tegemist väliste asjaoludega, näiteks saadakse suurem rahasumma ja realiseeritakse ammune äriidee, kaotatakse töökoht ja ollakse sunnitud vastu astuma uutele väljakutsetele, partner kutsub endale äripartneriks või pakutakse talle soodsatel tingimustel osalust müüa. Tavaliselt ei oska küll ettevõtjad oma äriidee laagerdumist väga täpselt määratleda. (Odres 2009: 46)
Rääkides äri alustamisest räägitakse üldjuhul ka äriideest. Äriideest rääkides aga peetakse tavaliselt silmas midagi enneolematut, mida keegi veel varem teinud pole. Kõige kindlamad õnnestujad aga ettevõtluses on ärimudelite täiustatud variandid ehk ettevõtted konkurentsieelistega. See tähendab, et teada-tuntud ärimudel täiendatakse millegagi, mis muudab teenuse või toote kliendile ahvatlevamaks kui konkurentide oma. Konkurentsieelist on palju lihtsam leida, kui luua täiesti uut ärimudelit. Seda on suhteliselt lihtne tuletada loova mõtlemise ja turu-uuringuga. Konkurentsieelist on laias laastus kahte liiki: hinnaeelis ja eristumine. Eesti mastaabis on hinnaeelist keeruline saavutada, sest Eesti turg on väga väike. Järelikult tuleb konkurentidest eristuda positiivses mõttes. Osade äride puhul on läbimõeldud kontseptsioon eriti tähtis, näiteks restoran, sest kliendid eeldavad, et seal on läbiv stiil. (Odres 2009: 26-28)
On neli üldisemat trendi, kuidas hakatakse ettevõtjaks: spetsialistist omanikuks; hobist tööks; „ heureka “ ja mida pole, selle tehaksen ise (Odres 2009: 29-33)
Spetsialistist omanikuks on kõige levinum viis, kuidas inimesed ettevõtlusesse tulevad. Inimene on olnud aastaid palgatöötaja ja saanud hinnatud spetsialistiks. Ühel hetkel arvab spetsialist, et on valmis oma firmat looma. Spetsialistist omanikuks viis puhul on läbi­kukkumise variant kõige väiksem. Selle puhul on positiivne, et ettevõtjal on tõenäoliselt olemas kliendibaas ja ettevõtja teab, mida teeb. Siis on ka hirm põruda väiksem (põhjen­datult). Spetsialistid on aga tihtipeale halvad turundajad ja jäävad endise tööandja šabloonidesse (teab kitsast ringi tarnijaid ja kliente, kuid ei otsi neid juurde). (Odres 2009: 29-30)
Üpris paljud ettevõtjad hakkavad oma hobiga seotud äri ajama . Näiteks mootorratturid teevad remonditöökoja või matkajad hakkavad pakkuma ellujäämiskoolitusi. Positiivseks on, et hobiga seotud ala tuntakse hästi. Hobiga seotud ettevõtjatel on väga suur entusiasm oma töö vastu ning tuntakse kliente ja nende soove. Enamik hobiinimesi aga hindab turusituatsiooni üle (tegelikult turg ei ole nii suur). (Odres 31-32)
„Heureka“ puhul ei ole ettevõtja kokku puutunud oma tegevusvaldkonnaga ega ettevõtlusega. See tähendab, et on kahekordne risk. Kõige rohkem on ka ebaõnnestujaid just „Heureka“ puhul. Äriidee võib tekkida näiteks televiisori ees. Üldjuhul aga pole see idee maailma mastaabis siiski kuigi originaalne. Positiivseks pooleks on, et tegemist võib olla tõesti väga hea ideega ja ettevõtja on väga kõrgelt motiveeritud. Negatiivseks küljeks on aga, et tegelikult ei teata täpselt, mida tegema hakatakse. (Odres 2009: 32-33)
Ettevõtte loomise idee võib tekkida ka tarbijana. Kui tunnetatakse, et mingisugust toodet või teenust pole turul või see ei ole piisavalt kvaliteetne. Positiivseks küljeks on, et suudetakse hästi ette kujutada võimalikke kliente ja nende ootusi. Konkreetse toote või teenuse puudumisel turult võib olla aga põhjus, mida uus ettevõtja ei tea. Tihtipeale puudub seda tüüpi ettevõtjal seos ärivaldkonnaga või see on nõrk. (Odres 2009: 33)
Esimene aasta on väga raske ettevõtluses. Paljud ettevõtjad arvavad, et kui nad oleks teadnud , kui hull esimene aasta on, poleks nad firmat ilmselt üldse teinud. Kui firma on juba enam-vähem käima läinud, siis ettevõtjad rõõmustavad, et nad omavad oma firmat. (Odres 2009: 155)

Ettevõtte tegevus

Personali otsingu õnnestumiseks on vaja teada, missugust inimest on vaja ja tuleb leida piisaval hulgal võimalikke kandidaate. Kanditaatide omadusi tuleb osata objektiivselt hinnata ja mõõta. (Allikvee et al 2002: 12) Uue töötaja otsimisel tuleb kõigepealt läbi mõelda, mida töötajalt oodatakse , seda nii pikas kui lühikeses perspektiivis. Tuleb aru saada missuguste omadustega inimest on vaja. (Allikvee et al 2002: 14-15) Töötasu määr peab vastama töö keerukusele ja vastutusele ning see peab arvestama sarnase töö eest makstavat tasu teistes ettevõtetes. Isegi kui hea tuttav või mõjukas inimene soovitab mingit konkreetset kandidaati , tuleks siiski säilitada ka nende suhtes objektiivsus , sest uus töökoht ei ole identne eelmise töökohaga, milles ta võis hea olla. Kõiki kanditaate tuleks hinnata võrdsetel alustel ja läbipaistvate ning objektiivsete kriteeriumitega. (Allikvee et al 2002: 18-20)
See, kuidas koheldakse oma konkurente, mõjutab ka enda äri. Nimelt konkurendid võivad mõjutada seda, kuidas kliendid ja meedia tajuvad firma eetikat ja sõbralikkust. Kui kliendid näevad, et firma on tugeva eetikaga ja kohtleb oma konkurente hästi, siis nad teavad kindlalt, et ka kliente kohtleb ettevõte hästi. Selle pärast tulekski säilitada häid suhteid konkurentidega, kuid samal ajal ei tohi see mõjutada äri edukust. (Business Ethics 2008)
Kui konkurentidel läheb hästi, siis tuleb õnnitleda neid selle puhul, samal ajal aga tuleb välja tuua enda äri eelised. Taoline tegutsemine jätab firmast positiivse mulje, kuna näitab, et firmal on tugev eetika . Kui ettevõte ei suuda pakkuda täpselt seda, mida klient soovib, siis tuleb julgelt soovitada konkurenti. Taoline tegutsemine jätab firmast hea mulje ja võib-olla teeb ka konkurent vastutasuks sama. Lõpuks võidetakse igal juhul. Kindlasti ei tohiks ainult kriti­seerida konkurente. Tuleks välja tuua nende nii head kui ka halvad küljed. Kui aga konkureeriv ettevõte pakub halba teenust, siis seda tuleb kliendile öelda taktitundeliselt ja viidata ka artiklitele meedias, mis kinnitavad väljaöeldud puuduseid konkureerival firmal. Tuleks ka välja tuua, kuidas konkureeriv ettevõte suhtub sellisesse kriitikasse. See näitab objektiivsust ja toob välja ettevõtte tugeva eetika. Kui aga konkurendid räägivad sinust halvasti, siis neile tuleks vastata selgesti, kuid ei tohiks öelda selle ettevõtte kohta halvasti lihtsalt selle pärast, et nemad on sinu ettevõtte kohta halvasti öelnud. See aitab säilitada ettevõtte reputatsiooni. (Business Ethics 2008)
„Raha on nimekirjas“ (Karacostas 2009). Teisiti öeldes, on vaja nimekirja praegustest, kunagistest ja potentsiaalsetest klientidest. Kõikide nendega tuleb olla ühenduses, et õppida üks­teist tundma, usaldama ja meeldima. Nii saavutatakse meeldejäämine. (Karacostas 2009) Äriplaan on eelkõige kommunikatsioonivahend , mis on mõeldud informatsiooni edastamiseks laiale inimeste ringile, näiteks rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele, mõjukatele äripartneritele ja nii edasi. Kirjaliku äriplaani puudumine ei ole veel iseenesest ebaõnnestumise põhjus. On edukaid ärisid, mille kalkulatsioonid on piirdunud mõne reaga märkmikulehele. Katse- ja eksitusemeetodil investeerimine ehk mitte­planeerimise risk on väga kõrge. Investeerida ideesse, mis pole korralikult läbi mõeldud, on ebaratsionaalne. See tähendab, enne investeerimist on kasulik olemasolev info läbi analüüsida ja kalkuleerida, sest kokkuvõttes tuleb nii tehes odavam. Ebaedu küll ei kavandata, kuid tihti ollakse ebaedukas kavandamisel. (Tallina Tehnikaülikool: 115-116)
Edukad ettevõtted peavad paratamatult panustama kvaliteedi kontrolli. Need peavad olema ettevaatlikult plaanitud sammud. See on vajalik, et tooted või teenused vastaksid tegelikult kliendi vajadustele. Suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel on eraldi osakonnad, kus töötavad selle ala spetsialistid. On väga tähtis, et ka väikeettevõtjad teostaksid kvaliteedi kontrolli. (Heaphy 1996)
Raamatupidamise poole pealt on ettevõttel kolm võimalust: kas osta raamatupidamisteenust, palgata endale raamatupidaja või teha ise raamatupidamist. Viimase kahe variandi puhul tuleb arvestada raamatupidamistarkvara soetamisega.
Tootearendus on nii täiesti uute toote ideede teostamine kui ka olemasolevate toodete uuendamine. Siia alla kuulub ka pakendi ja toomis- turundusprotessside täiustamine. Tarbija teeb oma ostuotsuse lähtuvalt enda vajadustest ja soovidest. Seetõttu ei ole tihtipeale edukas toomispõhine tootearendus, kus põhirolli otsustusprotsessis kannab tehnoloog. Ideesid tuleb testida põhjalikult enne turule laskmist. Et tootearendus oleks edukas, tuleks rakendada turupõhist tootearendust. See tähendab, et uute toodete väljatöötamise idee saab alguse tarbijatelt, edasimüüjatelt, tarnijatelt ja konkurentidelt. (Reede 2007)

Esimese tegevusaasta uurimise metoodika

Intervjuu viidi läbi üpris vabas vormis, autori eesmärk intervjueerides oli koguda maksi­maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama . Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule . Küsimused on nähtavad Lisas 1.
Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud.
Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused analoogsetel alustel teooria peatükiga kolme gruppi: inimlikud faktorid, ettevõtte alustamine ja ettevõtte tegevus.

Inimlikud faktorid

Selle peatükki eesmärgiks oli üldiselt välja selgitada, mis otseselt tulenes ettevõtjate isiksusest ja kuidas ettevõtjaks hakkamine mõjutas intervjueeritava enda elu.
Kõigepealt alustas autor intervjuud ettevõtja tausta selgitamisega. Selleks küsiti ettevõtjalt tema hariduse, vanuse ja töökogemuse kohta. Neid küsimusi küsis autor, et saada ülevaadet ettevõtja oskustest ja teadmistest. Nende vastuste põhjal sai autor teada, kui palju majandusalaseid ning tegevusalaga seotud teadmisi ja kogemusi ettevõtjal oli enne ettevõtte loomist. Küsimuse eesmärk on tuvastada, millisel elu etapil ettevõtja ettevõtlusega tegelema hakkas (vt teooria). (Odres 2009: 54-56)
Seejärel uuriti ettevõtja suhtumist , sest see annab infot ettevõtte loomise filosoofiliste aluste kohta. Intervjueeritavalt küsiti, mis kaalutlustel otsustas ta firma luua. Küsiti, kui suur oli usk enda tootesse, aga samas kui suur oli läbikukkumise hirm. Intervjueeritavalt küsiti ka, kas millalgi tekkis tahtmine loobuda ettevõtlusest ning miks seda lõppude lõpuks ikka ei tehtud. Need vastused peaksid autorile andma arusaamise ettevõtjast, kas ta on kannatlik, otsustav ja positiivne. Uuriti intervjueeritavalt endalt ka, kui kannatlikuks, positiivseks ja otsustavaks ta end peab (kõrged näitajad nendes faktorites peaksid teooria kohaselt ennustama edu). (Schaefer 2010) Suhtumise koha pealt uuriti veel kui edukalt, saab ettevõtja inimestega läbi (ka „imelike“ inimestega.
Intervjueeritavalt uuriti tema suhte kohta äripartneritega. Kõigepealt küsiti, kuidas jaotati aktsiad äripartnerite vahel. See peaks andma põhiarusaama partnerlussuhtest. Seejärel paluti intervjueeritaval rääkida, kuidas ta tundis oma äripartnereid ja kui hästi said nad omavahel läbi enne ettevõtte alustamist. Intervjueeritavalt küsiti veel, miks otsustas ta valida just need äripartnerid. See peaks andma ülevaate, äripartnerite suhete kujunemisest. Seejärel uuriti intervjueeritavalt, kas äripartneriga käidi ka vabal ajal läbi ning kuidas hoiti eraelu ja ärisuhteid lahus. Lõpuks uuriti äripartnerite suhete kohta esimesel aastal. Küsiti, kas äripartneriga sõlmiti kirjalikke või suulisi kokkuleppeid, kui tihedalt suheldi omavahel, kui täpselt räägiti läbi kõik ärialased küsimused ning kuidas toimis tööjaotus (teooria kohaselt peaksid äri partnerid tegema võrdselt tööd) (5 tips 2010). See peaks andma ülevaate äripartnerite vahelise usalduse alustest.
Intervjueeritavalt küsiti, kui palju ettevõtja töötas nädalas ettevõtte kallal. Uuriti kui palju jäi üldse vaba aega. Küsiti veel kuidas muutus intervjueeritava enda ajakasutus peale ettevõtte loomist. Nende küsimuste eesmärgiks on saada teada infot, kui palju aega investeeris ettevõtja enda ettevõttesse. Neist vastustest peaks saama järeldada, kas ettevõtja ollakse tõesti kakskümmend neli tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Küsiti veel, kas intervjueeritava arust ütlemine, et ettevõtja ollakse 24/7 ( teoorias väidetakse, et ettevõtja ollakse 24/7), peab paika. (Tallinna Tehnikaülikool 2006: 82)
Lõpuks uuriti, mis pakkus ettevõtjale esimesel aastal kõige rohkem rõõmu ja mis ei meeldinud ettevõtjale üldse. Selle küsimuse ideeks on saada osa alustava ettevõtja rõõmudest ja muredest.

Ettevõtte alustamine

Kõigepealt küsiti intervjueeritavalt ettevõtte alustamise aastat, sest mida kauem aega tagasi ettevõte loodi, seda erinevam oli ettevõtluskeskkond ja seda tuleb informatsiooni analüüsi­misel arvesse võtta. Seejärel küsiti ettevõtte tegutsemise valdkonda ja põhitegevust. See on oluline, sest erinevates valdkodades on vaja erineval määral spetsiifilisi teadmisi. Siis küsis autor, kust üldse tuli äriidee ja kui kaua läks idee tekkimisest firma loomiseni. Järgmiseks uuriti, kui palju ettevõttel oli konkurente ja mis oli ettevõtte konkurentsieelis . Teooria kohaselt on see, kas hinnaeelis või eristumine positiivses mõttes. (Odres 2009: 26-28) Neist küsimustest peaks autor teada saama, miks intervjueeritav lootis, et just temalt hakatakse toodet või teenust ostma. Lõpuks uuriti, kui palju raha oli reaalselt vaja äri alustamiseks ja kust see saadi. See on oluline, et oleks võimalik hinnata, kas kohustuslik algkapital on reaalselt vajalik ettevõtte toimima panemiseks, või on see vajalik vaid ettevõtte usaldusväärsuse tõstmiseks.
Järgmisena küsiti intervjueeritavalt, kas ta oli teadlik riiklikest abivahenditest ettevõtte alustamisel . Seejärel küsiti, kas ta kasutas neid ja miks (mitte). See peaks andma ülevaate riiklike abivahendite vajalikkusest. Seejärel küsiti, kust sai intervjueeritav infot ettevõtte majandamise küsimustes (näiteks maksude maksmine ) ning mis oli kõige tähtsamaks infoallikaks. Tausta kohaselt on head võimalused alustavat ettevõtet finantseerida Stardileanu (Kredex 2009) ja Starditoetusega (EAS Stardi… 2010). Uuriti intervjueeritava arvamust, kas info oli raskesti kättesaadav ja kuidas oleks võinud see paremini kättesaadav olla. Nende küsimuste eesmärk oli selgeks teha, kuidas abistatakse alustavat ettevõtjat ettevõtte majandamise poole pealt. Lõpuks küsiti intervjueeritavalt, kas keegi peale ettevõtte omanike mängis veel suurt rolli ettevõtte loomisel. Selle küsimuse eesmärgiks oli hinnata isiklike tutvuste tähtsust ettevõtte alustamisel.

Ettevõtte tegevus

Kõigepealt uuriti, millised olid peamised kulud ettevõttel esimesel aastal. Veel küsiti intervjueeritavalt püsikulude, müügikulude ja -tulude vahekorra kohta ning selle muutumise kohta esimesel aastal. Sellest saadi teada, millal hakkasid püsikulud ületama müügitulusid. Ehk siis autor sai teada, kas ettevõte teenis alguses kasumit ning millal hakkas kasumit tootma . Ettevõtte tegevuse koha pealt küsiti intervjueeritavalt raamatupidamise, personali, teenusekvaliteedi, reklaami ja tootearenduse kohta.
Raamatupidamise küsimuste eesmärgiks oli teada saada, kuidas saadi alustavas ettevõttes tööle raamatupidamine ja kui tülikas ( kulukas ) see oli. Personali küsimuste eesmärgiks oli saada teada, kuidas valiti personali ja kui tülikaks see oli. Autor küsis ka toote/teenuse kvaliteedi kohta, et teada saada, kui oluliseks intervjueeritav seda pidas ja kuidas ta seda kontrollis . Intervjueeritavalt uuriti reklaamimismeetodite ja selle peale kulunud raha kohta, et teada saada reklaami osatähtsust. Siis küsiti intervjueeritavalt toote/teenuse arengu kohta. See peaks näitama, kui palju kulub aega ja raha toote/teenuse arendamisele alustaval ettevõttel ning kuidas toimis tootearendus. Teooria kohaselt on edukas tootearendus turupõhine. (Reede 2007)
Intervjueeritavalt küsitakse müügitulude, müügikulude, põhikulude vahekorda ja selle muutumist. See peaks andma ettekujutuse, kuidas jaotuvad kulud ja kui raske on ettevõtet tasuvaks saada, ehk millal müügitulud ületavad põhikulusid ja müügikulusid. Intervjuee­ritavalt küsitakse veel kokkupuuteid konkurentidega. See peaks näitama, kas ja kuidas konkurendid suhtlevad ja võitlevad klientide pärast. Teooria kohaselt tuleb konkurentidega suhelda väga viisakalt ja neist ei tohi põhjendamatul halba rääkida. (Business Ethics 2008) Lõpuks küsitakse ettevõtte edukuse kohta tänasel hetkel. See on vajalik mõistmaks, kas esimesel aastal tehtud otsused tasusid end siiski ära.

AS Baltic Pack EST esimese tegevusaasta ülevaade

Aktsiaselts Baltic Pack EST on 1998. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb maitseainete ja pakendite vahendamisega Eesti suurtööstustele. 2009. aastal oli ettevõtte käive umbes 95 miljonit. Baltic Pack-i tegevus jaotub neljaks valdkonnaks:

• plastikpakendite tootmine, trükkimine ja müük;
  
• plastik- ja paberpakendite müük; tootmis- ja pakkeseadmete müük ja hooldus, tehnilised konsultatsioonid;
  
• maitse- , lõhna- ja lisaainete müük.
  

Nende tarnijatest koostööpartneriteks on suure kogemuste pagasiga (põhiliselt Euroopa) tootjad, kes kuuluvad antud valdkonnas oma ala tippude hulka. Ettevõttes töötab praegu 17 inimest.

Inimlikud faktorid

Raivo Tammeleht on saanud kõrghariduse veterinaaria valdkonnas. Peale ülikooli lõpetamist 1995. aastal töötas Raivo Tammeleht pool aastat Audru karuslooma kasvatuses (oma erialal). Seal aga juhtkonnaga ei kujunenud kõige parem läbisaamine ( juhtkond takistas arendustöid). Uut tööd oli vaja ja Raivo Tammeleht läks tööle tuttavate juurde AK-sse, mis tegeles vorstikestade ja maitseainetega.
Ettevõtte loomisel ei olnud küsimus niivõrd rahas (ettevõtet ei loodud raha pärast), muidugi tuli elada kuidagi ära. Raivo Tammelehe arvates ettevõtet raha pärast luues , ei hakka ettevõte toimima. Peab põhjuslikult huvitama valdkond , milles tegutsetakse. Ettevõtte lõi Raivo Tammeleht inimestega suhtlemise eesmärgil (tore on oma ala tipptööstustega suhelda). Inimesi peab usaldama, usaldamatusega ei saa äri ajada. Samamoodi tuleb usaldada partnerit. See on äririsk, muud moodi lihtsalt ei saa. Aega ja kapitali tuleb samuti investeerida - see on paratamatus . Majandusalaseid teadmisi ei olnud Raivo Tammelehel. Ettevõtte majandamisel lähtus ta kahest põhimõttest: kui lubad, siis täida ja ära peta . Müügitööl lähtus Raivo Tammeleht põhimõttest, et ei saa lihtsalt minna ja müüa, tuleb suhelda, kuulata, mis probleem on inimesel – tehti aktiivset, kliendi lähedast müüki. Ostmise puhul lähtus ta põhimõttest, et osta ainult neid asju, milleks reaalselt raha ja vajadust on – areneti tasa ja targu. Personali väärtustab Raivo Tammeleht väga. Rõhutab, et ettevõtjal võivad olla kõik vahendid: autod, telefonid, aga kui pole töötajat, siis pole ettevõtet. Kõik oleneb inimestest, kes sulle töötavad. Raivo Tammeleht ei teinud enda arvates vigu esimesel aastal, kõik otsused olid õiged. Tänane edu võib seda ka kinnitada. Hasart oma töö vastu oli piisavalt suur ja kui ta veel nägi, et nii on võimalik teenida korralikult, siis loobumise tahet ei tekkinud kordagi . Väga suur usk oli oma tootesse. Tammeleht peab ennast ise nii kannatlikuks, otsustavaks kui ka positiivseks inimeseks.
Raivo Tammeleht oli umbes pool aastat tuttav oma äripartneri Francoisiga. Tutvuse käigus sai Tammeleht temaga väga heaks tuttavaks, tekkis usaldus. Teist partnerit nii hästi Raivo Tammeleht ei tundnud ja temaga ei oleks Tammeleht kahe peale ettevõtet teinud. Omanike vahel kirjalikke kokkuleppeid ei tehtud. Kokkulepped, mis tehti, olid suulised ja neid ka täideti (näiteks, mille peale kulutatakse teenitud tulu). Erimeelsusi omanike vahel ei ole eriti tekkinud, üksteisega räägiti kõik äriga seonduv läbi. Algusest peale olid omanike sisesed kuuaruanded. Omanikud nägid mustvalgelt, mille peale kulutati ja kust tuli tulu. See oli ka usalduse aluseks.
Tööpäevad olid pikad: kojuminek oli tavaliselt õhtul kuskil kaheksa ja üheksa vahepeal , töötati ka nädalavahetustel. Selline tõsiselt pikalt töötamine kestis pea esimesed viis aastat. Koju minnes aga töö ei lõppenud, ikka mõtles ta töö peale kodus edasi. Perekond on kanna­ tanud seoses ettevõtjaks hakkamisega. Päris aga ei saa öelda, et vaba aega üldse ei olnud: oma aja peremehena, on võimalik enda aega sättida nii, et kui vaja võid tööd teha mitte reedel vaid pühapäeval. Aga isegi kui tööd reedel ei tee, käib mõte sellegipoolest kogu aeg kaasas. Tammelehe arvates esimesed viis aastat peab ütlemine, et ettevõtja ollakse viis esimest aastat 24/7, paika.
Oma töö juures meeldis Tammelehele kõige rohkem see, et sai inimestega suhelda, mitte ei pidanud omaette nokitsema. Kui tarnijad tulid Eestisse, käidi nendega mööda Eestit ringi ning tutvustati nende tooteid ja jagati kogemusi klientidele. Huvitav selle töö juures oli see, et Baltic Pack EST oli vajalik vahelüli kliendi ja tarnija vahel, mis pakkus rahuldustunnet. Suur rõõm oli Raivo Tammelehel Eesti Euroopa Liitu astumisel. Kui Eesti ei olnud veel Euroopa Liidus, siis pidi paar korda nädalas käima tollis asju ajamas, Euroopa Liit tegi aga asja väga lihtsaks.

Ettevõtte alustamine

Raivo Tammeleht töötas AK-s 1996-1997, töö seisnes vorstikestade impordis. Maitseainete müügi töötas ta seal firmas ise ülesse. AK-s aga ei olnud ka kõige paremad olud, Raivo Tammelehe partneritel olid erinevad huvid. Raivo Tammeleht tajus , et praegused vorstikestad vahetuvad varsti kvaliteetsemate vastu ja hakkas otsima uusi tarnijaid. Siis sai ta tuttavaks Francoisiga, kes mõne aja pärast (1997. aasta lõpul) tegi Raivo Tammelehele konkreetse ettepaneku oma firma Baltic Pack-i laiendada Eestisse. Baltic Pack oli selleks ajaks juba alustanud tegevust Lätis ja Leedus. Raivo Tammeleht mõtles järele ning otsustas luua koos Francoisiga (Baltic Pack-i looja Leedus) ja Läti partneriga AS Baltic Pack EST. Firma registreeriti 1998. aasta juuli kuus ja kanti äriregistrisse 1998. aasta 23. oktoobril (Äriregister 2010). Aktsiaselts Baltic Pack EST alustas tegevust sama aasta 1. novembril. Raivo Tamme­leht oli siis 28 aastane. Ühe kolmandiku firmast sai Raivo Tammeleht (ülejäänud on Leedu Baltic Pack-i omandis).
Leedu Baltic Pack andis algkapitaliks umbes pool miljonit krooni. Seal sees oli ka Raivo Tammelehe aktsiakapitali osa, mille Raivo Tammeleht maksis kahe aasta jooksul Leedu Baltic Pack-le tagasi. See raha kulus esimese organiseerimisaasta peale. Algkapitali ei maksnud Leedu Baltic Pack kohe AS Baltic Pack EST-ile vaid maksi vajaduse põhiselt (miinimumkapitali nõue aktsiaseltsil oli siis palju väiksem). Paarisaja tuhande krooni eest ehitati laoboks. Algkapitaliga maksti alguses käibemaksu, mis maaletoomisel tuli kohe ära maksta. Firma hakkas ise tulu teenima paari kuu pärast. Leedu Baltic Pack-iga suheldi üle päeva, asjad räägiti läbi, aga firma põhiasju mõtles Raivo Tammeleht ise (näiteks kuidas läheneda klientidele või suhelda tarnijatega). Firma loomise ideest kuni müümise toimima hakkamiseni läks umbes aasta aega. Aktsiaselts Baltic Pack EST -ile aitas jalad alla maitseainete müük. Läti ja Leedu Baltic Pack-id tegelesid rohkem kilede ja pakenditega. Nii Läti kui Leedu Baltic Pack-id võtsid üle maitseainetega tegelemise ja AS Baltic Pack EST pakenditega tegelemise. Kõik firma asutajad on ka tegevad firmas (saavad töö eest palka), see põhimõte kehtib tänaseni.
Sellist klassikalist äriplaani ei olnud, aga märkmeid ja plaane Raivo Tammeleht tegi. Kõik asjad kirjutas ülesse ja mõtles siis nende peale. Otseseid turuuuringuid ei teinud Tammeleht ennem ettevõtte asutamist. AK-st olid saadud teadmised, kes Eesti turul, mida kasutas. Tööd (klientidega suhtlemist) võib pidada ka turuuuringuks, sest uuritakse, mida läheb klientidel vaja. Alguses analüüsis Tammeleht igat klienti. Kliendilt uuris, mis tooteid klient ostab ja mis väärtuses. Seda infot analüüsides nägi Tammeleht ära, mis võimalused AS Baltic Pack EST-l turul on. Selline klientidega suhtlemine ja info kogumine tekitas korraliku andmebaasi. Seda analüüsides leidis Tammeleht uusi võimalusi enda tegevuse laiendamiseks.
Riigi ettevõtlustoetustest ei olnud Raivo Tammeleht teadlik, ega ka huvitatud. Nii palju oli kogu aeg teha, et selle peale üldse ei mõelnudki. Ettevõtte majandamise poole pealt ei olnud eriti keegi abiks, Raivo Tammeleht tegutses mõistlikkuse printsiibil. Juriidilise poole pealt aitas onupoeg ettevõtte asutamisel palju. Raamatupidamise poole pealt aitas veel üks tuttav. Kuna Lätis ja Leedus ettevõte juba toimis, siis tuli sealt abi ettevõtte käivitamisel, nii finantsilise kui ka muu koha pealt. Näiteks toodi Leedu Baltic Pack-st üle arvuti baassüsteem.
Omanikud väga kaua ei arutanud, et mis ettevõtlusvormi valida (otsustati kindlalt aktsiaseltsi kasuks). Aktsiaseltsil oli osaühinguga võrreldes parem maine (usaldusväärsem). Kuna tegu oli rahvusvahelise ettevõttega, siis aktsiaseltsi lisakohustused (näiteks audiitori kohustus) oli positiivne, et ka Leedu Baltic Pack AS Baltic Pack EST tegevust paremini saaks kontrollida. Ka jurist soovitas seda vormi, mistõttu valitigi just aktsiaselts.

Ettevõtte tegevus

Maitseainetega turule tulla oli Raivo Tammelehel üpris lihtne, sest teadmised klientuuri kohta olid saadud eelmisest töökohast ning samuti oli olemas müügikogemus. Raivo Tammeleht läks lihtsalt uue kaubamärgiga ja oma firma alt klientidele uut toodet müüma. Pakendi poole pealt oli eeliseks , et oldi grupp üle Baltikumi. Selle tõttu oli lihtsam suhelda tarnijatega, kuna tarnijate jaoks oli turg suurem. Üle Baltikumi olev grupp tundus tugevam nii klientidele kui tarnijatele, isegi kui turuosa võis alguses olla väga väike.
Esimese aasta käive oli kuskil viie-kuue miljoni vahepeal. Ettevõte teenis aastaga tulu umbes 120 000 krooni. Algne põhimõte oli iga kuu teenida 10 000 krooni. Üks kuu tuli rohkem, teine kuu vähem, aga üldjoontes see eesmärk täitus. Esimese aasta turuosa oli üpris väike. Esimesel aastal osutusid suurteks kuludeks rendikulud. Lao ja kontori rendiks kulus umbes 8 000 krooni kuus, sellele lisandusid veel kommunaalkulud, mis tähendas, et ligi 10 000 krooni läks kuus lao ja kontori üleval pidamiseks. See oli suur summa sellel ajal. Põhilisteks kuludeks olid veel palk, side ja transport. Esimesel aastal kasutati töötajate enda autosid. AS Baltic Pack EST kattis remondi ja bensiinikulud. Esimesed kaks kuud ei õnnestunud müüa piisavalt palju, et jooksvaid kulusid katta, kuid aasta peale ettevõtte loomist oldi korralikus kasumis. Aasta lõpuks vaba raha eriti ei olnud, enamus raha seisis kauba all. Umbes kahe aasta jooksul sai alginvesteering tagasi teenitud.
Enamik tänaseid konkurente olid juba siis turul. Eesmärk ei olnud saada iga kliendi portfellist enda kätte väga suurt kogust, sest siis konkurendid hakkasid ründama. 40-50% kliendi portfellist enda käes hoida, rahuldas Tammelehte. Esimesel aastal hakkas tulema klientidelt tagasisidet, et teised firmad räägivad Baltic Pack-ist midagi. See näitas, et konkurendid oli märganud uut konkurenti turul. Näiteks alguses konkurendid kippusid välja tooma , et Raivo Tammelehel pole üldse lihatehnoloogia alast haridust, aga teeb vorsti ja sinke. Sellist teiste maha tegemist peab aga Raivo Tammeleht endale augu kaevamiseks (mis ka vastavalt teooria peatükile on ettevõttele kahulik ).
Personali küsimus on kogu ettevõtte majandamise juures kõige suurem probleem, samas ka kõige suurem rõõm. Keeruline on luua head meeskonda, aga kui on näha, et meeskond töötab sära silmis , siis see pakub ka kõige suuremat rahuldust. Raivo Tammeleht mõtles juba alguses selle peale, et kõike ei jõua ise ära teha – oli vaja head meeskonda. Personali leidmine käis läbi tutvuste - võttes tööle oma tuttavaid, kes Tammelehe arvates olid tööks sobilikud. Raivo Tamme­leht uuris lihtsalt oma tutvusringkonnast, kes on tööst huvitatud ja ikka keegi teadis kedagi. Nii valiski Raivo Tammeleht personali. Personali valikul üritab Raivo Tammeleht valida just neid, kellel on huvi suhtlemise vastu. Esimesel aasta oli AS-l Baltic Pack EST neli töötajat: Raivo Tammeleht, raamatupidaja, maitseainete müügimees ja pakendite müügimees. Nende (välja arvatud raamatupidaja) ülesanneteks oli suhelda nii tarnijate kui ostjatega. Müügi­meestel olid omad müügiplaanid ja raamatupidaja pidi aruanded esitama tähtajaks. Esimesel aastal oli personali töö kontrollimine väga lihtne, sest müük arenes nullist. Raivo Tammelehe enda palk 1998. aastal oli umbes seitse-kaheksa tuhat krooni. Keskmine brutopalk oli 1998. aastal 4 125 krooni (Statistika amet 2010). Palk oli Raivo Tammelehe meelest õiglane, sest ka tööd oli palju.

Uurimus tulemuste ja teooria peatüki vastavuse analüüs

Raivo Tammeleht on spetsialistist omanikuks tüüpi ettevõtja. Nimel ta asutas oma ettevõte veidi enne kolmekümnendat eluaastat, kui oli vastaval erialal töötanud ligi kolm aastat. Samas ei saa teda päris tüüpiliseks spetsialistist omanikus tüübiks pidada, sest ta ei alustanud oma ettevõtet sellel erialal, mis haridusega ta oli (vastavad teadmised loodava ettevõtte vald­konnas oli Tammeleht saanud töökogemusega). Tammeleht ei asutanud oma ettevõtet raha pärast, vaid oli usk oma teenusesse, mis on ka vastavalt teooriale hea põhjus ettevõtte asutamiseks (see tähendab suuremat võimalust õnnestuda). Omanikud said küll omavahel hästi läbi, kuid kõik omanikud ei töötanud AS-i Baltic Pack EST heaks võrdselt, mis läks vastuollu teooria peatükiga. Arvesse aga tuleb võtta, et Tammeleht oli ainuke omanikest, kes sai palka töö eest firma käest. Niisiis ei saa otseselt ka öelda, et siinkohal oleks väga suur vastolu teooria peatüki ja uurimusliku osa vahel, lihtsalt tegemist oli natuke teistsuguse ettevõtte juhtimisviisiga kui tavaliselt. Teooria peatüki väide, et ettevõtjaks olemine võtab väga palju aega ja see ei lõpe hetkekski esimesel aastal, pidas täielikult paika.
Teooria peatüki väide, et äriidee tekkimisest ettevõtte tegutsema hakkamiseni kulub umbes aasta pidas AS-i Baltic Pack EST näitel kindlalt paika. Nagu ka teooria peatükis välja toodi, saab Eesti puhul konkurentsieelis olla vaid eristumine konkurentidest positiivsel moel, kuna Eesti mastaabid on väga väikesed. AS-i Baltic Pack puhul oli selleks hea teenidus ja kliendi lähedane müük. Tammeleht oli spetsialistist omanikuks ettevõtja, kuid ta ei jäänud kinni eelmise tööandja šabloonidesse (otsiti aktiivselt uusi tarnijaid), mis oli ilmselt ka üheks edu põhjuseks. Teooria peatüki väide, et kui ettevõtjad oleksid teadnud, kui raske on esimene aasta, siis nad poleks firmat teinudki, ei pidanud Tammelehe puhul üldse paika. Nimelt temal ei tekkinud kordagi loobumistahet ega mõtet, et oleks võinud ettevõtte asutamata jätta.
Personali leidmisel aga Tammeleht lähtus tuttavate soovitustest, see tähendab, et ei hinnatud kanditaate läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumitega nagu teooria peatükis väideti, kuidas tuleks kanditaate hinnata. Konkurentidega käitus Tammeleht nii nagu teooria peatükis väideti, kuidas peab käituma. See tähendab, et suheldi väga viisakalt ja konkurente ei mustatud . Teooria peatükis väideti, et „raha on nimekirjas“. Tammeleht tõesti pidas nimekirja klientidest ja analüüsis seda. AS-i Baltic Pack võib pidada ühelt poolt katse- ja eksitusmeetodil põhinevat äri (ehk millesse investeerimisrisk on väga kõrge), sest otseselt ei planeeritud ettevõtte arengut. Teisest küljest aga samasugused ettevõtted toimisid juba Lätis ja Leedus, mis tõttu oli üpris selge (läbi mõeldud), milline äri tulevikus on. Tammeleht pidas väga oluliseks kvaliteedi toote/teenuse kvaliteedi kontrolli, mis on igati kooskõlas teooria peatükiga. Tootearendus toimis kliendi põhiselt ehk turupõhist, mis on ka kõige edukam tootearenduse viis (lähtudes teooria peatükist).

Kokkuvõte

Töö eesmärk oli uurida, kas ettevõtte majandamine esimesel aastal on väga keeruline. Autor leidis töö käigus kinnituse, et see on keeruline. Üldjoontes töö uurimuslik osa kinnitas teoreetilist poolt, kuid tekkisid ka mõned vasturääkivused uurimusliku ja teoreetilise poole vahel. Näiteks teooria peatükis toodi välja, et enamik ettevõtjad arvavad, et kui nad oleks teadnud, et ettevõtte esimene aasta on nii raske, siis nad poleks ettevõtet loonudki, kuid Tammeleht ei kahetsenud kunagi ettevõtte loomist. Sellest autor järeldas, et teoreetiline osa toob välja küll üldtendentsid, kuid ettevõtte võib saada edukaks ka teistmoodi. Kõige keeru ­­lise­maks pidas intervjueeritav esimese aasta puhul hea personali leidmist. Selgus veel, et töötati oma ettevõtte kallal kogu aeg (nii õhtuti kui ka nädalavahetustel). Uurimustöö käigus selgus, et väga tähtis osa ettevõtte alustamise juures on inimlikul faktoril. Ettevõtja peab hästi läbi saama nii oma partnerite, klientide, töötajate kui ka konkurentidega.
Uurimus võiks jätkuda suuremal hulgal ettevõtjate intervjueerimisega, et saada laiapõhjalisemat kinnitust teooriale. Põhjalik intervjueerimine on aga väga ajakulukas, mis­tõttu ulatusliku uurimuse läbiviimine konkreetse meetodiga ei ole otstarbekas. Viite kuni kümmet ettevõtjat võiks veel sama meetodi põhjal uurida, aga suurema hulga ettevõtjate uurimiseks tuleks välja töötada teistsugune meetod. Meetod, mis töötati välja selle uurimuse jaoks, õigustas ennast ja töö käigus korrigeerimist ei vajanud. Kõrvalharuna võiks võtta uurimuse alla personali otsingu, kuna ettevõtte loovad just töötajad ja mida sobivamad töötajad suudetakse ettevõttele leida, seda edukam on ilmselt ettevõte. Käesolevas valdkonnas (ettevõtte esimene aasta) võiks spetsiifilisemalt uurida näiteks ettevõtte esimesee aastal olevaid suhteid omanike vahel.

Kasutatud kirjandus

5 tips 2010 = 5 Tips to Foster Good Relationships with Business Partners
http://www.wahm.com/articles/5-tips-to-foster-good-relationships-with-business-partners.html (19.02.2010)
Aktiva . Tulundusühistu.
http://www.aktiva.ee/13854/Tulundusuhistu.html?Session=9dff8adcc2e43218fe8d4e22795a9af4 (11.12.2009)
Allikvee et al = Allikvee, T.; Kalamees, U.; Lember , M. 2002. Kuidas leida ja valida inimesi: Soovitusi juhtiva personaliotsingu firma konsultantidelt. Tallinn: OÜ Fontese kirjastus
Äriregister. Ettevõtja: aktsiaselts Baltic Pack Est (10498917) https://ariregister.rik.ee (13.02.2010)
Business Ethics 2008 = Business Ethics: Managing Your Relationships With Competitors. 2008. http://www.articlesbase.com/ethics-articles/business-ethics-managing-your-relationship-with-competitors-546610.html (07.12.2009)
Eesti … 2009 = Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit. Kuidas asutada mittetulundusühingut? http://www.ngo.ee/4652 (11.12.2009)
EAS Stardi… 2010 = EAS. Stardi ja kasvutoetuse programm.
http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/alustamine/perioodi-2007-2013-stardi-ja-kasvutoetuse-programm/ueldjutt (14.02.2010)
EAS Toetavad… 2010 = EAS. Toetavad tegevused ja kulud.
http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/alustamine/perioodi-2007-2013-stardi-ja-kasvutoetuse-programm/toetatavad-tegevused-ja-kulud (14.02.2010)
ERR 2007 = Eesti Rahvus Ringhääling. 2007. Eestis registreeriti esimene Euroopa äriühing. http://uudised.err.ee/index.php?0569303 (11.12.2009)
Heaphy, J. 1996. The importance of quality control . http://www.heaphy.com/col1296.ht m (25.02.2009)
Just aktsiaselts 2009 = Justiitsministeerium. Kasulik info aktsiaseltsi kohta. http://www.just.ee/14572 (11.12.2009)
Justiitsministeerium. Kasulik info välismaa äriühingu filiaali kohta. http://www.just.ee/14573 (04.03.2010)
Karacostas, S. Building Lessons Learned in 2009: What Highly-Successful Small Business Owners Are Doing that You Can Do Too.
http://www.businessknowhow.com/marketing/different.ht m (22.02.2009)
KredEx. http://www.kredex.ee/ . (21.09.2009)
MAK 2009 = Maakondlikud arenduskeskused. http://mak.eas.ee/ . (21.09.2009)
MTÜ Õpilasest... = MTÜ Õpilasest ettevõtjaks. Ettevõtlusvormid. 2009. http://www.ettevotja.ee/
Odres, E. 2009. Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini. Tallinn: AS Äripäev
Palga ja maksude kalkulaator. http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1 (04.03.2010)
Reede, K. 2007. Tootearendus. http://juhtimine.ee/tootearendus (25.02.2007)
Riigikogu kantselei … 2009 = Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsi osakond . 2009. Dividendide sotsiaalmaksustamisest EL liikmesriikides. www.riigikogu.ee/doc.php?55380 (11.03.2010)
Schaefer, P. The Seven Pitfalls of Business Failure .
http://www.businessknowhow.com/Startup/business-failure.ht m (11.02.2010)
RIK… 2009 = Registrite ja infosüsteemide keskus. Äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register põhitegevusalade kaupa, 1. november 2009.
http://www.rik.ee/stat/9_11tg.phtml (11.12.2009)
Statistika amet. Keskmine brutokuupalk põhitegvusala järgi (1992-2001).
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA91&ti=KESKMINE+BRUTOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+%281992%2D2001%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 (13.02.2010)
Tallinna Polütehnikum. Tulundusühistu.
http://veronika.tpt.edu.ee/ettevotlusvormid/tulundushistu.html (11.12.2009)
Tallinna Tehnikaülikool. 2006. Edukas väikeettevõtlus ääremaal. Kuressaare: Ellington Trükiagentuur

Summary

First year in business, an example of AS Baltic Pack EST
At the moment of writing the unemployment level in Estonia has risen sharply to unprecedented levels. In relationship with the unemployment level, there has been much talk about entrepreneurs, because ultimately enterprises are the core entities at creating jobs in any economy . Creating a successful enterprise isn’t however an easy task ; or if it were easy, unemployment as such would not be a problem at all. Inspired by the problems of being first year in business (it is the most critical in enterprises’ life, because very many enterprises bankrupt in the first year), the author found it necessary to research the topic by identifying the key problems of an enterprise in business for the first year. The purpose of this research is to find out what are the main problems of the first year of the enterprises and how does the entrepreneurship impact the entrepreneur . To study this, an empirical deductive research was conducted in a Pärnu County company called AS Baltic Pack EST. The particular example was chosen because the creator of the enterprise Mr. Raivo Tammeleht is a good example of an entrepreneur emerging from a regular day worker without previous economic knowledge or the initial capital.
Current research attempts to provide an answer to the following question: what does the first year of a company look like. The purpose of the research is to find out, why starting an enterprise is so difficult. The research was conducted deductively meaning that previous theory on the subject was considered as a basis for the research and finding affirmation (or contrary evidence) to previous writings was a key task of the author.
Research confirmed that the first year in business is indeed very difficult. There were some small contradictions between the theory and the research results, but in general the research part confirmed the theory part. For example Mr. Tammeleht didn’t think at any moment, that he should not have created the enterprise, whereas the theory part claims that entrepreneurs often find themselves on that thought because the first year of any enterprise is very difficult. Raivo Tammeleht evaluated that the most difficult to overcome obstacle in his first year of entrepreneurship was finding good employees. It occurred that in the first year the entrepreneur worked very hard (also worked in the evenings and in the weekends). The author also came to the conclusion that a key component of successful entrepreneurship is having the right employees. It is also vital that the entrepreneur gets along well with the partners, clients, colleagues and competitors.
This research could be continued by interviewing more entrepreneurs but it must be considered that interviewing takes a lot of time, so using a similar method of long interviews would only be optimal to research a small number of companies .

Lisad

Lisa 1 Küsimused intervjueeritavale

1. Mis haridus oli enne äri alustamist (ja kust saadud)?
2. Mis tööd olite varem teinud?
3. Kas töötasite äri alustamise kõrvalt ka kellenagi? Kellena?
4. Kuidas see andis kaasa firma loomisele?
5. Kui vana olite äri alustamisel?
6. Missuguseid majandusalaseid teadmised olid enne firma loomist?
7. Miks otsustasite luua firma?
8. Kui suur oli usk, et õnnestute, kas kartsite ka läbikukkumisi?
9. Mis vigu tegite, kuidas õppisite neist?
10. Kas tekkis tahtmine loobuda mingil hetkel, miks ei tekkinud/miks ei loobunud ?
11. Kui väga olete sihikindel, kannatlik, otsustav ja positiivne?
12. Kui hästi saate inimestega läbi (ka väga erinevate ja “ imelike“ inimestega)?
14. Kas alustasite üksinda oma äriga? (kui jah siis ärge vastake järgmistele küsimusele)
15. Mitu partnerit oli teil äri alustamisel ja kuidas jagasite firma osakuid/ aktsiaid ? Miks otsustasite just nii neid jagada?
16. Kuidas tundsid teda/neid, kellega äri alustasid?
17. Miks otsustasid valida just need enda äripartneriteks?
18. Kas käisite ka vabal ajal äripartneriga läbi, kas hoidsite ärielu ja eraelu lahus?
19. Kas tekkisid ka erimeelsusi ning kuidas lahendasite need?
20. Kas tegite ka kirjalikke/suulisi kokkuleppeid ennem äri alustamist? (nt kes mis valdkondadega tegeleb)
21. Kas „raporteerisite“ üksteisele?
22. Kas sõlmisite äripartneriga kirjalike suulisi kokkuleppeid?
23. Kui tihedalt suhtlesite omavahel ja kui peensusteni rääkisite läbi ettevõttes toimuva?
24. Kas oli ka mingisugune tööjaotus, kuidas see kujunes?
25. Kui palju töötasite keskmiselt nädalas oma firma kallal (kui pikad olid tööpäevad, kas nädalavahetused ka)?
26. Kas sinu arvates (sinu puhul) on õige väide, et ettevõtja ollakse 24/7?
27. Kas maksite endale ka töötamise eest palka (kas võrdväärselt kulutatud ajale, kui vähem siis kui palju)?
28. Kas jäi üldse vabaaega, mille peale kulutasite?
29. Kuidas teie elu muutus ettevõtjaks hakkamisel (nt ei tegelenud enam hobidega, ei jäänud aega perekonnale)?
30. Mis olid kõige suuremad rõõmud ettevõtte loomisel ja selle esimesel aastal? (mida praegu naudite)?
31. Mis ei meeldinud esimesel aastal üldse ettevõtluse alustamise juures? (mis üldse ei meeldi praegu)?
32. Mis aastal alustasite oma ettevõttega?
33. Kust tuli idee luua firma, kust äriidee? Kaua läks idee tekkimisest firma loomiseni?
34. Mis valdkonnas alustasite äri, mis oli firma põhitegevus?
35. Kust saite algkapitali? Kas võtsite laene?
36. Kas koostasite äriplaani, kui palju üldse planeerisite?
37. Kas olite teadlik riiklikest abivahenditest ettevõtluse alustamisel (nt ettevõte stardilaen)?
38. Kas kasutasite ka neid, miks?
39. Kust saite puuduvat infot ettevõtte majandamise (nt maksude maksmine) küsimustes ?
40. Mis oli kõige tähtsamaks infoallikaks?
41. Kas info oli raskesti kättesaadav?
42. Mis võis oleks võinud olla parem informatsiooni alal?
43. Kas keegi tuttavates mängis väga suurt rolli ettevõtte loomisel peale omanike (sugulased)?
44. Kuidas lahendasid raamatupidamise küsimuse (raamatupidaja, raamatupidamisteenus, raamatupidamisprogramm )?
45. Kui palju läks see maksma (kogukäibest)?
46. Kui palju kulutasid aega raamatupidamisega tegelemisele?
47. Kuidas leidsid töötajaid?
48. Kui palju kulutasid aega sellele?
50. Kui palju oli esimesel aastal töötajaid?
51. Kui oluliseks pidasid teenuse/toote kvaliteeti?
52. Kuidas kontrollisid toote/teenuse kvaliteeti?
53. Kui palju kulutasid aega toote/teenuse kvaliteedi kontrollile ?
54. Kuidas reklaamisid oma toodet/teenust?
55. Kui palju kulutasid reklaamile raha (kogukäibest)?
56. Kui palju kulutasid aega sellele?
57. Kuidas käis toote/teenuse arendus?
58. Kui palju kulutasid aega toote/teenuse arendusele?
59. Milline oli müügitulude, müügikulude ja põhikulude vahekord ja kuidas see muutus?
60. Millised olid kokkupuuted konkurentidega (kas suhtlesite nendega)?
61. Kui edukaks võib ettevõtet pidada täna? (palju töötajaid, käive, kasum).
62. Kas ja kuidas suhtlesite konkurentidega?
Küsimused on autori koostatud.

Lisa 2 Ettevõtlusvormide jagunemine

Äriregister
äriühingud
füüsilisest isikust ettevõtja
välismaa äriühingu filiaal
aktsia -
osaühing
tulundus-
täisühing
usaldus-
Euroopa äriühing (Societas Europaea )
selts
ühistu
ühing
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register
mittetulundusühing
sihtasutus
http://www.rik.ee/stat/9_11tg.phtml (11.03.2009)