aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. 9. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende
...VT. Tööleht 14. Raamatupidamiskirjend. Raamatupidmiskirjend sisaldab: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne. 16
Narkootikumid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järj...
Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab
SISSJUHATUS Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent
Keelte arv: a) Ühekeelne - Õigusleksikon - Õppesõnastikud b) 2-keelne - Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-ladina = palju õppesõnastikke c) 3-keelne (nt eesti-inglise-vene) d) Enamakeelne (49-keelsed sõnastikud, nt 9-keelne keskonnasõnastik) Keeled kombineeritakse sõnastikus · võrdväärseteks sõnastikuosadeks, nt inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik · põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS.
· Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus;
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid
alusel neid raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele: · kronoloogilisteks; · süstemaatiliseks. 7.1 Kronoloogilised registrid Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, mis koostatakse algdokumentide põhjal. Ühtset päevaraamatut, kus kirjandatakse kõik ettevõtte majandustehingud ja muud raamatupidamises kajastatavad sündmused on mõeldav kasutada ainult väiksemates ettevõtetes (kus on üks raamatupidaja). Suuremates ettevõtetes, kus esineb palju tehinguid, osutub ühtse päevaraamatu kasutamine ebaefektiivseks. 7.2 Süstemaatilised registrid
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
summeerimisega. Kaudne - *olekusignaalide hulgaga A, tehakse tehases valmis toorik, Akumulaator on protsessori kõigepealt leitakse mälust *üleminekutefunktsiooniga - kus on kõikidel positsioonidel üheks kõige tähtsamaks operandi aadress ja seejärel (a1;zi), väljundfunktsiooniga - dioodid ning hiljem põletatakse registriks, kuhu enne tehte teisest mälupesast operand. (a ;z ), automaadi algolekuga x , 1 i 0 nende ühendused välja, mis pole sooritamist viiakse üks Indekseerimine - baasaadressina mis vastab hetkel x0=0 vajalikud. On võimalik ka operandidest ning kuhu
impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks) 38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41.Trigerite PRESET/CLEAR, STOP/RUN, LATCH/LOAD. PRESET ja CLEAR on algoleku andmiseks: PRESET 1, CLEAR 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks. 42.Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude
ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumäluviit e. pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikaülesandeid. Registermälu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Käsudekooder otsib üles järgmise käsu. 22
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
Lisas 3 on üks paljudest informatsiooni töötlemise mudelitest. Selles skeemis käivituvad mõtlemis ja õppimisprotsessid väliskeskkonna mõjutuse tulemusena. Inimene on väliskeskkonnaga ühenduses oma tajuanalüsaatorite (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompamine) vahendusel. See info, mis võetakse tajuanalüsaatorite poolt vastu, teadvustub esimeses mälustruktuuris, seda nimetatakse sensoorseks registriks. Kui info, mis sensoorsesse registrisse saabub, huvitab meid, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Info, mis ei paku huvi, kustub. Lühiajalises mälus algab aga tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemisprotsess ise on koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusel salvestub uus informatsioon pikaajalisse mällu, kus säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ja käitumise aluseks. Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad
Igaüks võib kasutada eri situatsioonides nt erinevaid murdeid, kuid ka situatsioonid ise mõjutavad tekstide keelelisi omadusi. Situatiivsete variantide määratlemisel on palju enam terminoloogilist segadust kui murrete määratlemisel. Osa autoreid ühendab kõik või suurema osa situatiivsetest variantidest ühe termini alla. Teine osa aga üritab jagada komplekti kaheks. Sellisel juhul on tüüpiline selline jaotus, nagu teeb Peter Trudgill, kes jagab situatiivsed variandid stiiliks ja registriks. Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal,
FIE kajastab kõik oma ettevõtlusega seotud majandustehingud raamatupidamisregistrites (raamatupidamise seaduse §-d 9 ja10), kusjuures iga tehingu kohta tehtav sissekanne peab sisaldama järgmisi andmeid: · majandustehingu kuupäev, · raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, · majandustehingu lühikirjeldus, · algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. 9.4 Päevaraamat Iga päevaraamatusse tehtava sissekande (raamatupidamiskirjendi) aluseks on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend ehk raamatupidamise algdokument (raamatupidamise seadus § 7) või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Nõuded algdokumendile on kirjas raamatupidamise seaduse §s 7, mille kohaselt peavad algdokumendil olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number · koostamise kuupäev
adresseerimise rakendamine tulemi paigutamine ühe operandi registrisse jne. Tüüpiline üheaadressiline käsk ADD B tähendab näiteks seda, et registri B sisu tuleb liita akumulaatorregistri sisule ja tulem panna sinnasamasse. Akumulaator (register) on seejuures protsessori üldkasutatav register, mida kasutatakse enamike operatsioonide puhul vahepealse registrina. Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsuvõtu järel +1 ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU-Arithmetical and Logical Unit) ja hulga
majandustehingutest kontode kaupa (pearaamat) kronoloogilises järjekorras (päevaraamat). Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvas arvestuses ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kuhu majandustehingud kirjendatakse kronoloogilises järjekorras st majandustehingute registreerimist nende toimumise ja dokumentidega vormistamise ajalises järjestuses. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid (RPS § 6 lg 5): 21 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Selliseks registriks on äriühingutele äriregister, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele aga mittetulundusühingute ja sihtasutuse register. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega
Õppeainete arvestus Ruumide ja ehitiste arvestus Õppekavade arvestus Dokumentide arvestus Õpingukavade arvestus Lepingute arvestus Õppetulemuste arvestus Klassifikaatorite arvestus Tunniplaanide arvestus Vastuvõtuaegade arvestus 14. Register (teema 7) Leitakse süsteemi andmekeskse tükelduse tulemusena. Andmekogude ehk registrite leidmine tähendab süsteemi andmekeskset tükeldamist. Registriks nimetame loogilist andmebaasi, milles hoitakse ühele iseseisvat elutsüklit omavale põhiolemitüübile vastavaid andmeid ning realiseeritakse selle olemitüübiga seotud elementaarsed registreerimise ja päringu teenused. Ülikooli IS registrite näiteid: Sisulised Tugisüsteemid Üliõpilaste register Töötajate register Õppeainete register Ruumide ja ehitiste register
Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. registrid (Registers) nihkega ja ilma N-bitise kahendkoodi salvestamiseks on vaja n trigerit, mis moodustavadki registri. Registreid ühendavad JA-elemendid, mis võimaldavad edastada koode ühest registrist teise. Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
väärtuse ning alumise JA-elemendi ette on pandud D eitus. Flip/flop trigeri puhul üleminek ühest olekust teise ei toimu kui takt on 1 vaid momendil kui takt läheb üle nullilt ühele (esifront) või ühelt nullile (tagafront). · registrid (Registers) nihkega ja ilma N-bitise kahendkoodi salvestamiseks on vaja n trigerit, mis moodustavadki registri. Registreid ühendavad JA-elemendid, mis võimaldavad edastada koode ühest registrist teise. Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi
Juhtsignaalid Aadressisiin Juhtsiin Joonis 2.9. Mikroprotsessori registrid ja siinid 2.2.2. Registrid ja nende otstarve Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasutatakse tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumälu viit ehk pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. Käsuloenduri (PC - program counter või IP - instruction pointer) ülesandeks on säilitada programmi järgmise käsu aadressi. Selle järgi võib käsuloendurit nimetada ka käsuviidaks (vrd pinuviit) või programmiloenduriks
võtta kliendi allkiri. See tõendab, et ta on tõesti need materjalid kätte saanud. NB! Kui ettevõtja ei ole ennast käibemaksukohustuslaseks registreerinud, ei tohi ta arvele käibemaksu lisada. Eriti olulised on ettevõtja jaoks tema kulusid tõestavad algdokumendid. Kuid ka tulusid tõendavad algdokumendid on olulised, sest need näitavad, millega tulu teeniti. Sellest omakorda tuleneb, milliseid kulusid oli vaja teha. Päevaraamat Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Päevaraamatule pole ette nähtud kohustuslikku vormi. Ettevõtja võib selle kujundada ise oma vajadustest lähtudes. Et päevaraamatust ettevõtjale kasu oleks, on soovitav see kujundada antud aastaks rahandusministri poolt kinnitatud tuludeklaratsiooni E-vormi arvestades. Ettevõtluse tulud ja kulud võiks päevaraamatus jagada nii, nagu seda on tehtud E-vormil. Kahjuks
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
käibemaksukohustusega. · Tekkepõhisele raamatupidamisele tuleb üle minna mitte kohe, kui käive ületab 250 000 krooni, vaid alles järgmisel aastal. · Tekkepõhiselt raamatupidamiselt tagasi kassapõhisele enam minna ei saa. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seega tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIE-del suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Tekkepõhine arvestusprintsiip on majandustehing, kus kajastatakse tehinguid, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. FIE jaoks on majandusaastaks kalendriaasta. Ettevõtluse alustamise ja lõpetamise aastal on
jne. Tüüpiline üheaadressiline käsk ADD B tähendab näiteks seda, et registri B sisu tuleb liita akumulaatorregistri sisule ja tulem panna sinnasamasse. Akumulaator (register) on seejuures protsessori üldkasutatav register, mida kasutatakse enamike operatsioonide puhul vahetulemuse hoidmiseks. Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsu täitmise järel käsu pikkus ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. 8 2.1. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks
või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. 7.Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamisi tunnuseid. 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, mis eraõigusliku juriidilise isiku puhul tekib vastavasse registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 1 ja lg 2). Olenevalt juriidilise isiku vormist võib selleks registriks olla kas äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register. Asutamisel oleva juriidilise isiku puhul saab rääkida nn osalisest õigusvõimest: kehtib põhimõte, et enne juriidilise isiku registrisse kandmist asutatava isiku nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis
Arvestusregistritena võib kasutada kassaraamatut ja varade raamatut. Kassaraamatu veergude vastavatesse lahtritesse kantakse kõigepealt kontode nimetused. Kassaraamatus on kahepoolseteks kontodeks kassa ja pangakonto, kuhu märgitakse vastavalt raha sissetulekud või väljaminekud. Ülejäänud kontodel on üks pool, kus näidatakse ära, mille eest raha laekus (tulude kontod) või kuhu raha kulutati (kulude kontod). Päevaraamat Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Päevaraamatule pole ette nähtud kohustuslikku vormi. Ettevõtja võib selle kujundada ise oma vajadustest lähtudes. Et päevaraamatust ettevõtjale kasu oleks, on soovitav see kujundada antud aastaks rahandusministri poolt kinnitatud tuludeklaratsiooni E-vormi arvestades. Ettevõtluse tulud ja kulud võiks päevaraamatus jagada nii, nagu seda on tehtud E-vormil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
