SisekaitseakadeemiaETTEVÕTJA OLEMUS.
ETTEVÕTJA EESTIS
Referaat
Koostas:
Tony Tsilk
Juhendaja :
Maret Güldenkoh
Tallinn
2015
Sisukord
Olen ettevõtlik, aga kas
minust võib saada ettevõtja? 2
Kas mina sobin
ettevõtjaks ? 3
Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused 3
Saavutusvajadus 3
Initsiatiiv 4
Enesekindlus 4
Eneseteadlikkus 4
Ettevõtlusega alustamine 5
Idee 6
Äriideedel on erinevad
tekkepõhjused 6
Idee kuus
etappi 7
Kuidas hinnata
äriideed 7
1)Kas sinu ideele on turgu? 8
2) Kas teised on proovinud sarnast äri teha? 8
3) Mis on sinu ettevõtmise hind? 9
4) Kuidas mõjutab
seadusandlus sinu idee elluviimist? 9
5) Milliseid ressursse on vaja ja kas need on saadaval? 9
6) Kas sul on piisavalt raha? 9
7) Kas sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? 9
8) Kas sa oled valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks? 10
Kuidas äriideed tekivad? 10
Kui idee on leitud, tuleks kindlasti hinnata selle tugevusi ja nõrkusi. 11
Milliseid ettevõtjaid tooksite eeskujuks teistele? 11
Ettevõtluse
Auhinna 2014
võitjad 11
Ettevõtluse Auhind 2013 võitjad 12
Kasutatud kirjandus 13
[1]
http://www.rik.ee/et [2]
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale [3]
http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/mina-ettevotjana/ [4]
http://www.stardiplats.ee [5]
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-koostamine/ettevotjaks-saamisega-seotud-teemade-laebimotlemine/ettevotluse-olemus [6]
http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus [7]
https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja [8]
http://www.eas.ee/et/eas/ettevotluse-auhind/auhind-2015 13
Olen
ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?
“
Ettevõtjaks
võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi –
ettevõtlikkust -arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti
nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja
soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe , usk
endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu.” Epp Vodja (Junior Achievement Arengufondi tegevdirektor ) [4]Oled
mõelnud, et võiksid tegeleda ettevõtlusega nüüd või tulevikus?
Kui
sa õpid alles koolis ning pole täisealine, siis on sul võimalus
ennast proovile panna õpilasfirmat
tehes.
Kas mina sobin ettevõtjaks?
Selle
küsimuse peaks endalt küsima enne, kui end ahvatleva ettevõtlusmere
lainetesse heita lootuses peatselt õnnesaare sadamas randuda. Kõik
inimesed ei sobi ettevõtjateks. Väga paljud saavutavad palgatöötaja
ja alluvana kordades rohkem edu ja lugupidamist kui
ettevõtjana .
See, et ollakse edukas
töötaja ei taga automaatselt edu
ettevõtluses .[4]
Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused
Ettevõtjat
edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma
omaduste kogumiga unikaalne. Neist paljudest võib esile tuua neli
iseloomuomadust, mis on pea kõigil edukatel ettevõtjatel.
Saavutusvajadus
Mitmed
uuringud on näidanud, et edu saavutanud ettevõtjatel on kõigil
väga tugev saavutusvajadus. Need
ettevõtjad on käivitanud uusi
ettevõtteid, sest millegi käimalükkamine või loomine pakub neile
tugevat rahuldustunnet.[4] Kõikidel inimestel on mingilgi määral
saavutusvajadust, kuid ettevõtjatel on see tavaliselt eriti tugev.
Kas sina tunned
heameelt sellest, et mõni sinu algatatud
ettevõtmistest on olnud edukas? Kas sinu jaoks on tähtis, et teised
inimesed seostavad sind saavutatud eduga?
Initsiatiiv
Ettevõtjad
on tavaliselt väga initsiatiivikad - valmis ja võimelised olema
need, kes algatavad uusi ettevõtmisi. Paljud meist elavad
oodates kusagilt juhtnööre millal, mida ja kuidas teha. Nad kardavad
vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega.[4] Sellised inimesed
võivad olla väga head ja kuulekad töötajad, kuid ettevõtjatena
on neil oht läbi kukkuda. Kas sina oled valmis algatama ettevõtmisi,
kui näed millegi muutmiseks vajadust või alustamiseks võimalust?
Enesekindlus
Enesekindlus
on omadus, mida võib pidada üheks olulisemaks ettevõtjale.
Inimesed on oma
olemuselt ratsionaalsed ja seega ei proovi nad
algatada midagi uut, kui nad kardavad, et see
kukub läbi. Vähese
enesekindlusega inimesed näevad rohkem
ohte ja takistusi kui
võimalusi ja seetõttu nad väldivad uute võimaluste otsimist, sest
eeldavad, et nad
nagunii nende elluviimisega hakkama ei saa.
Enesekindlus on aga omadus, mida on võimalik kasvatada. Kui te olete
initsiatiivikas ja näete vajadust midagi uut alustada, kuid teil
vangub
eneseusk , siis alustage väiksemate ülesannetega.[4] Pärast
igat edukalt lõpule
viidud sammu võtke käsile järgmine, veidi
keerulisem. Õige pea näete, et teie enesekindlus lubab teil
saavutada eesmärke, mis varem tundusid liiga keerulised.
Enesekindlust pole võimalik saavutada üleöö või ühekordse
toiminguna. Samm-sammult edasi minnes on aga võimalik algselt
arglikust tegelasest vormida
enesekindel ja edule orienteeritud
ettevõtja. Kui enesekindel sina oled?
Eneseteadlikkus
Lisaks
enesekindlusele on oluline aru saada, miks sa
tahad oma eesmärke
saavutada. Kui inimene ei mõista, miks talle ühe või teise
eesmärgi saavutamine oluline on, on teda lihtsam valitud teelt
eksitada ja seeläbi takistada algselt saavutatud
eesmärgini jõudmast. Oma motiivide mõistmine ei pruugi olla lihtne, kuid
võttes arvesse oma seniseid kogemusi ja arutades tuleviku üle
iseenda, oma lähedaste ja nõuandjatega on võimalik saada selgeks,
mis sulle tegelikult tähtis on.[4] Eneseteadlikkuse arendamine ei
ole ühekordne toiming. See on elukestev protsess, mis on ettevõtjale
edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kas sa tead, miks sa tahad
midagi saavutada?
Ülaltoodud
neljale kõige olulisemale iseloomuomadusele võib ettevõtja jaoks
olulisteks omadusteks lugeda ka loovust, püsivust ja paindlikkust.
Ettevõtlusel
on erinevaid vorme. Ettevõtte üldnimetus sõltub ettevõtte
suurusest ja alustamiseks vajamineva raha suurusest. Eestis on kõige
levinumaks ettevõtete vormideks osaühing (OÜ) ja aktsiaselts (AS).
Kõige lihtsam ja odavam on aga ettevõtlusega alustada füüsilisest
isikust ettevõtjana (FIE), mis on põhimõtteliselt nagu
ühe-mehe-firma.
Ettevõtlusega
alustamine
Ettevõtluseks
võib pidada kõiki tegevusi, millel on:eesmärk
risk
mitte saavutada eesmärki
vajadus
planeerida oma tegevust
vajadust
kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms.
Idee
Ettevõtja
vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või
võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et
äriidee on lahendus
olemasoleva võimaluse realiseerimiseks.
Äriideedel on erinevad tekkepõhjused
"Juhus" -
on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on
sellest, et mõni inimene on täiesti
tavalisel päeval korraga
avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha
maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et
mõne teise inimese poolt väljamõeldu eest oleks kliendid nõus
maksma.[4]
"Ränk
töö" -
on ka äriideid,
milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö
tulemusena. On nähtud vajadust mõne olemasoleva probleemi uue
lahenduse järele ja päev päeva ning aasta aasta järel on
katsetatud ja proovitud kuni on jõutud toimiva lahenduseni. Näitena
võib siin tuua Gilette firma looja, kes polnud rahul sellega, et
habemeajamine habemenoaga rongis reisides on väga ebamugav. Ta
töötas pikalt erinevate materjalide ja tootmisvõtetega kuni jõudis
toimiva žiletiterani, mille kolme- või neljateralisi edasiarendusi
me tänapäevalgi kasutame. Ränk töö viis sihini![4]
"Kaine
analüüs" -
head äriideed on võimalik ka tuletada analüüsides ja võrreldes
erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode
hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka,
nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka
omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või
vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti
autohooldusettevõtte.[4]
"Vajadus
kasvada" -
juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus
kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid
konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud
turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud
reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks
suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava
tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt
klientidelt rohkem raha saada.[4]
Idee kuus etappi
Enamik
ettevõtjaid läbivad kuueetapilise tee ideede arenemisel toimivaks
projektiks.
Kõigepealt nähakse võimalust ja seejärel otsitakse
lahendust , kuidas see võimalus ära kasutada.
- esimene etapp on ideede genereerimine või tekkimine
- teine etapp on idee hindamine. Kas see on hea idee? Kas see on teostatav idee? Kas see on parem, kui teised ideed?
- kolmas etapp on idee omaks võtmine. Kas see idee on selline, mille elluviimisele sa oled valmis pühenduma, mille eest võitlema?
- neljas etapp on idee arendamine. Kas selles idees on nõrku kohti? Kas seda ideed saab edasi arendada?
- viies etapp on idee vormistamine äriplaaniks ja plaani järgi tegutsemine. Äriplaan on idee edukaks elluviimiseks väga oluline. Ilma äriplaanita on eesmärgini jõudmine keerukam - algse idee tõukel planeerimata tegutsema asudes saate te iga päev uut infot ja kogemusi, mis mõjutavad teie tegevust ja mingil hetkel avastate, et olete unustanud oma esialgse särava idee. Teie idee sünnib iga päev uuesti, sest algpunkti, eesmärki ja teed selleni pole äriplaaniks fikseeritud.
- kuues etapp on tulemuste hindamine. Kui idee on vormistatud plaaniks ja plaani järgi on asutud tegutsema, tuleb vajaduse korral aeg maha võtta ja vaadata kas kõik toimib plaanipäraselt.
Neid
etappe järgides on võimalik välja valida potentsiaalne äriidee,
mida tasub
asuda ellu viima.
Kuidas hinnata äriideed
Äriidee
olemasolu ei tähenda veel seda, et võid hakata
plaane pidama ,
kuidas teenitava rahaga oma äraolemist mõnusamaks teha. Kuigi
lehtedest võib tihti lugeda, et oleks vaid ideid, küll siis raha
leiab, siis mina väidan, et idee üksi pole midagi väärt. Väärtus
tekib, kui idee on kirjutatud äriplaaniks.
Kuna
äriplaani kirjutamine on aega nõudev tegevus, tuleks enne seda
endale selgeks teha
kas
sinu idee on hea või ei.
Selleks tuleb vastused leida järgmistele küsimustele:
1)Kas sinu ideele on turgu?
Maailmas
ringleb palju huvitavaid või isegi hulle ideid mis pakuvad kliendile
võimalust midagi teha. Siiski pole enamikku
nendest hulludest
ideedest rakendatud ettevõtluses. Põhjus on selles, et kliendid
pole valmis või nõus seda teenust tarbima või toodet ostma. Idee
üksi vastu ei pea. Iga idee jaoks tuleb leida võimalus selle ellu
viimiseks .[4]
Võimalus
idee ellu viimiseks tähendab hulka inimesi, kes on valmis sinu idee
vilju kasutama - potentsiaalset turgu. Kui sa oled veendunud, et
sellised inimesed on olemas, leia vastus järgmisele küsimusele:
2) Kas teised on proovinud
sarnast äri teha?
Ettevõtjad
teevad vea, kui nad alustavad kohe äriga, kui näevad, et nende
tegevuspiirkonnas sarnast toodet või teenust ei pakuta.
Ebameeldivuste vältimiseks tasub uurida, kas keegi teine on
proovinud sama võimalust kasutada. Kui te leiate ettevõtteid, kes
on seda proovinud, kuid mõne aja pärast
loobunud , siis uurige välja
põhjused.
Targem on õppida teiste vigadest, kui need omal käel
läbi teha.[5]
Samamoodi
tuleb otsida ettevõtteid, kes juba pakuvad sarnast teenust ning
uurida kuidas neil läheb. Kas neil on kliente? Millised on hinnad?
Mille poolest sinu idee on parem või
halvem juba toimivast?
3) Mis on sinu ettevõtmise
hind?
Iga
ettevõtte käivitamine nõuab vahendeid - raha ja aega. Hinda, kui
palju tuleks sinul kulutada, et oma ideed ellu viia! Kui sa tead,
palju aega ja raha selleks vaja läheb võrdle seda prognoositava
kasumiga ja mõtle, kas sellise ettevõtmise jaoks tasub vajaminevat
hulka vahendeid kasutada.[6]
4) Kuidas mõjutab seadusandlus
sinu idee elluviimist?
Ettevõtted
toimivad keskkonnas, mida mõjutavad toimimiskoha seadused ja kombed.
Kas sinu idee elluviimiseks on vaja täita
seadustest tulenevaid
tingimusi ja kui palju see maksaks?
5) Milliseid ressursse on
vaja ja kas need on saadaval?
Äriidee
elluviimine võib nõuda maavarade, energia jms. olemasolu. Kas seal,
kus sina tahad äri alustada on võimalik kasutada vajalikke
ressursse?
6) Kas sul on piisavalt raha?
Olles
eelnevalt välja arvutanud, kui palju vahendeid läheks vaja et
ettevõtmine käivitada, saad sa hinnata, kas sul on piisavalt raha,
et idee ellu viia. Kui sul endal pole piisavalt raha, kuid idee
tundub elluviimist väärt, siis mõtle, kust sul on võimalik
puudujääv raha saada.[7]
7) Kas sul on piisavalt
kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia?
Ahvatlev
võimalus võib tekitada olukorra, kus kiire rahateenimis soov paneb
ettevõtja kiirelt äri tegema. Selline kiirustamine võib viia
olukorrani, kus hulga raha ja aega kulutanuna avastatakse, et mõistus
on otsas ja idee elluviimine takerdub.[4]
Mõtle
välja, mida sa pead teadma, et edukas olla! Kui sul puuduvad mõned
vajalikud teadmised, siis mine ja õpi. Kui sul puuduvad vajalikud
kogemused, siis proovi teha sama tööd mõne meistri juures sellina.
Alati on ka võimalus vajaminevad teadmised ja kogemused töötajate
näol sisse osta.
8) Kas sa oled valmis
piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks?
Paljude
edukate ettevõtjate tulemuste taga on nende kirglik tegutsemine. Nad
ei ole toimetanud
rahulikult vaadates, mis välja tuleb. Nad on
uskunud oma ideesse ja seepärast selle elluviimisele pühendunud.
Kas sinu idee nakatab sind? Kui ei, siis
jäta pigem proovimata, sest
ettevõtlus oleks päris kallis eksperiment millegi lihtsalt huvitava
ära proovimiseks.[2]
Kuidas äriideed tekivad?
Tihti
on tegemist probleemiga, millele lahendust
otsides tulebki hea idee,
mida äris rakendada saab.
Teadlased
viivad igapäevaselt läbi katseid. Mõne katse tagajärjel võib
sündida homne
suurepärane leiutis . Selleks, et hea äriideega
lagedale tulla ei pea aga olema tingimata
teadlane . Vahel
piisab sellest, et täiustada
olemasolevat või kasutada juba leiutatut
teistmoodi.
Võtame
näiteks paintball’i. 1981.
aastal mängisid 12 sõpra luuremängu, mille eesmärgiks oli hõivata
vaenlase
lipp ise seejuures märkamatuks jäädes. Relvadena
kasutasid nad puude märgistamiseks mõeldud värvipüsse.
Neil oli
lõbus ja nad
leidsid , et see võiks ka teistele meeldida.
Nii nad ostsidki üles puude märgistamiseks mõeldud püsside tootja
Nelsoni ja hakkasid oma leiutatud mängule reklaami tegema ja selleks
tarvilikke
relvi müütama. Sellest sai
hitt ja paljud ettevõtted
tegelevad ka täna sellega.[4]
Palju
sõltub ka sellest kuidas ja kellele sa mida müüd. Võib-olla oled
kuulnud , kuidas
Coca Cola leiutati ?
1886.
aastal valmistas USA apteeker John Pemberton oma tagaõues esimese
pajatäie Coca Colat. Pemberton müüs
jooki kui tervistavat toonikut
oma apteegis 5 sendi eest klaasilt ja esimese aastal jäi ta
kahjumisse, sest tegemine maksis rohkem (70$) kui ta selle joogi
müügist sai (50$). Ta ei näinud selles joogis peituvat suurt
potentsiaali ja müüs oma äri maha.
Asa
Candler, konkureeriv apteeker ja
ärimees , koondas enda kätte kõik
õigused ja kontrolli Arvestades
senist vähest müügiedu, oli
tegemist väga suure
summaga , kuid Candler teenis selle raha kuhjaga
tasa ja pani aluse siiani üliedukale
firmale Coca Cola. Tema edu
aluseks oli agressiivne turustamiskampaania, mis
tutvustas Coca Colat
laiadele massidele ihaldusväärse karastusjoogina.[4,3]
Head
äriideed on võimalik ka tuletada analüüsides ja võrreldes
erinevaid statistilisi andmeid.
Näiteks
turistide hulka, voodikohtade arvu majutuskohtades ja nende täituvust
uurides võib hinnata, kas oleks mõtet teha oma majutusettevõte.
Kui idee on leitud, tuleks kindlasti hinnata selle tugevusi ja
nõrkusi.
Infot
leiad:
rääkides
tuttavatega
otsides
internetist
lugedes ajaleheartikleid
võimalusel
külastades konkurente ja
neilt õppides
statistilist
infot saab nt omavalitsusest,
vajalike
kulutuste suuruse hindamiseks võiks küsida hinnapakkumisi
Milliseid ettevõtjaid tooksite eeskujuks
teistele?
Ettevõtluse
Auhind- on riigi kõige väärikam
auhind, mis loodud parimate
ettevõtjate tunnustamiseks.[8]Viimaste
aastate ettevõtluse auhinna konkursi võitjad:
Ettevõtluse Auhinna 2014 võitjad
MP
ja
Partners Engineering OÜ -
Aasta
Uuendaja Loodusvägi
OÜ -
Aasta Piirkonna ettevõte
Top
Marine OÜ-
Aasta
Eksportöör La
Muu OÜ –
Aasta Disaini
Rakendaja ABB
AS -
Aasta Välisinvestor
Ettevõtluse
Auhind 2013 võitjad
Estanc
AS - aasta uuendaja
Tartu
Mill AS - aasta eksportöör
Aqva
Hotels OÜ - aasta piirkondlik ettevõte
Rake
AS - aasta kasvuettevõte
Kühne+Nagel
AS - aasta välisinvestor ning Ettevõtluse Auhind 2013 peaauhinna
võitja.
2012
– PKC Eesti AS (parim välisinvestor)
2011 – Fortumo OÜ
(parim eksportöör)
2010 – Ericsson Eesti AS (samuti parim
välisinvestor)
2009 – VKG Oil AS (samuti parim eksportöör)
2008
– ABB AS (samuti parim välisinvestor)
Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid