· VD= 150 ml · VD= 150 ml · 600 - 150 = 450 ml · 300  150 = 150 ml · VA = f x 450 = 4,5 · VA = f x 150= 3,0 l/min l/min http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb:  Hingamismaht  Sissehingamise reservmaht  Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb:  Väljahingamise reservmaht  Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET
Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis.  Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30  40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb:  Hingamismaht  Sissehingamise reservmaht  Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC)  pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb:  Väljahingamise reservmaht  Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb
suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad  hingamissagedus  hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht  maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet  hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon  on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk.
täiendav õhu hulk. Kuid ka sügavaima väljahingamisega pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada  teatud kogus õhku jääb alati alveoolidesse ja õhku juhtivatesse hingamisteedesse. Nende vahekorra määramiseks kasutatakse järgnevaid mahte: A.Vahtramäe 2011 4 Inspiratoorne reservmaht Vitaal- kapatsiteet hingamismaht ekspiratoorne reservmaht residuaal
Spirograaf  aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht  väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus  kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1. Hingamismaht (HM)  on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2. Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM) õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama 3. Väljahingamise varumaht Âekspiratoorne reservmaht (ERM)  õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama. 4. Kopsude eluline mahtuvus  vitaalkapatsiteet (VM) õhu hulk, mida inimene max sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L VM= HM + IRM+ERM
Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht)  oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5
Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht)  oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e
hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet e kopsumaht (VC) – on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk.
3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused. Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter Âkõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sissehingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon  s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha). hingamismaht ja mahtuvused. Välise hingamise näitajate all mõeldakse sisse ja väljahingamise erinevates faasides kopsudesse minevaid või sealt väljaviidud õhu hulkasid. Maht on kõige väiksem võimalik mõeldav näitaja. Mahtuvus on 2 või enam
Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus  hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht  HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes
roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht • KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 5. Vitaalkapatsiteet e
2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine  Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus
Kopsude minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimese kopsud ühe minuti jooksul sisse- ja väljahingavad. (õhu hulk, mis käib 1min. jooksul kopsudest läbi). 21. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad. Kopsude üldist mahtuvust iseloomustab õhu hulk, mida kopsud suudavad mahutada maksimaalsel sissehingamisel (4500-6500ml). Üldmahutavus koosneb kopsude elulisest mahutavusest (e. vitaalkapatsiteedist) ja jääkmahust. Sissehingamise e. inspiratoorne reservmaht (IRV) on õhu hulk, mida inimene suudab sisse hingata pärast tavalist sissehingamist (2500ml). Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht (ERV) on õhu hulk, mida inimene suudab täiendavalt välja hingata pärast tavalist väljahingamist (1500ml). Jääk- e. residuaalmaht (RV) on õhu hulk, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist (1200- 1500ml). Kopsude eluline mahtuvus e. vitaalkapatsiteet (VC) on
"alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad  Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~1520 x´, meestel ~1215 x´ Hingamismaht HM On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime
"alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad  Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ Hingamismaht HM- On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks
alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht.
alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht.
täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist
eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavusenivälja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega
2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb?
nende hulgad. Juhul, kui ainevahetuse tase ei muutu, on korrutis VA * FACO2 = const. See tähendab, et ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni tõusuga kaasub CO2 fraktsiooni langus ja vastupidi. (vt. veel valemeid lk 85, 86) Kopsude mahud ja mahtuvused: Hingamismaht (VT) on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingaryd ühu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimmaalse
vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel Inspiratoorne reservmaht- pärast tavalist sissehingamist täiendavalt sissehingatud maksimaalne õhu maht Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil
Hingamismahud ja Âmahtuvused. Loe raamatust!! Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter Âkõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sisshingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon  s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha). 4. Gaasivahetus ja gaaside transport veres Gaasivahetus leiab aset kopsu alveoolide ja kopsu kapillaaride vahel, ning kudede kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1
pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel Inspiratoorne reservmaht- pärast tavalist sissehingamist täiendavalt sissehingatud maksimaalne õhu maht Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil
pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Gaasivahetustsoon- hingamisteede osa, kud toimub gaasivahetus. Hingamismaht (VT)- tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Ekspiratoorne reservmaht (ERV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates. Inspiratoorne reservmaht (IRV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC)- pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse
annaabi.ee 
