Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond (0)

Vereringeelundkond : veri , veresooned ja süda.
Südame ehitus

• Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist.
  
• Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd.
  
• 4 kambrit – 2 vatsakest ja 2 koda.
  
• Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus.
  
• Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse.
  
• Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse.
  
• Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama.
  

• Süda töötab rütmiliselt
  
  • Kodade kokkutõmme
    
  • Vatsakeste kokkutõmme
    
  • Kogu südame lõtvumine
    
• Lihaste kokkutõmme – südamelöök
  
• Süda söötab automaatselt kogu elu.
  

Elektrokardiogramm EKG – südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis.
Parem koda
Paremasse kotta suubuvad kehaveenid , hapnikuvaene veri, suunab vere paremasse vatsakesse.
Vasak vatsake
Klapid mis lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. Suunab hapnikuga vere kehasse.
Parem vatsake
Suunab hapnikuta vere kopsudesse, kopsuarter .
Vasek koda
Suubuvad kopsuveenid, suunab vere vasakusse vatsakesse.
Hõlmased klapid
Suunab vere 1s suunas ( koja ja vatsakeste vahel)
Poolkuuklapid
Lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. (vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel)
Südamepaun
Vedelikuga täidetud, vähendab hõõrdumist.
Vereringe ülesanded

• Seob tervikuks kõik organismi osad.
  
• Kannab CO2 kudedest kopsudesse.
  
• Kannab O2 kopsudest kudedesse.
  
• Kannab kehas laiali toitained , hapniku ja hormoonid(vees lahutumatu aine, mis kiirendab org protsesse)
  
• Kindlustab pideva ainevahetuse.
  
• Osaleb jääkainte eemaldamises.
  
• Ühtlustab keha temperatuuri.
  

Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. ( veenid , arterid , kapilaarid )
Veenid

• Mööda veene liigub veri südamesse tagasi.
  
• Veenid on õhemate seintega kui arterid.
  
• Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu,
  
• Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2 ja jääkaineid .
  
• Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme.
  

Arterid

• Mööda artereid liigub veri südamest eemale.
  
• Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed.
  
• Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks .
  
• Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel.
  

Kapillaarid

• Ühendavad artereid veenidega.
  
• Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned.
  
• Hapnik,lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaarideseinte keharakk ’sse ning CO2, jääkained rakk’st verre.
  

Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine)

• Kindlustab vere liikumise soontes.
  
• Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab.
  
• Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam.
  
• Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides.
  

Suur vereringe

• Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti.
  
• Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega.
  
• Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen.
  

Väike vereringe

• Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse.
  
• Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga- venoosne veri muutub arteriaalseks.
  
• Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
  

Südameveresoonkonna haigused

• Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine.
  
• Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk
  
• Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine.
  
• Südame rütmihäired.
  
• Südameklapi rikked .
  

Veri – kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST
Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku ( hemoglobiin )

• Tekivad punases luuüdis.
  
• Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas.
  
• Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit)
  

Hemoglobiin – rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk.
Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest.

• Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas.
  
• Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga , värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta )
  

Trombotsüüdid – vereliistakud , mis osalevad vere hüübimises.
Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on :

• Lümfisõlmed – veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid .
  

• Põrn – moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik.
  
• Harkelund – kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone.
  
• Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi.
  
• Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid.
  

Vere hüübimine – trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud , nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb ,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb .
Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk.

• Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele .
  
• Omandatud im. kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel.
  
• Aktiivne immuunsus – kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad.
  
• Passiivne immuunsus – kui organismi viiakse valmis kujul antikehad.
  

Nina ja neel

• Hingamisteed algavad ninaõõnega.
  
• Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku.
  
• Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja.
  

Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.

• Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu.
  
• Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli.
  

Hingetoru - Torukujuline elund , mida mööda pääseb õhk kopsudesse.

• Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks.
  
• Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid .
  
• Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine.
  

Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus .

• Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult.
  
• Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks .
  

Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku.

• Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega.
  
• Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga.
  

Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised.

• Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid.
  
• Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk –energia+CO2lendabära+vesi
  
• Difusioon – aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale .
  

Rakuhingamine

• Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel.
  
• Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e.
  

Hingamine – gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel.

• Iga hingetõmbega uuendadakse u 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid.
  

Hingamissagedus

• Reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.
  
• Norm 16-20 korda minutis .
  
• Kopsukoe kahjustused, kopsude kärbumine, tõrv, tahm .
  

Glükolüüs – glükoosi lagundamine. Selleks on vaja õhku.