Vereanalüüs Nägemaks kas inimesega on kõik korras, kas toitained on olemas või on inimene haige, tuleb võtta vereproov ehk vereanalüüs. Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen · B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen · AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Kõige enam on Eesti elanike hulgas A (30,8%), O (29,5%) ja B (20,7%) veregrupiga inimesi. Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt õgirakkude ja antikehade moodustamine. ·Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis. Erütrotsüütide ehk punaliblede eesmärk on tõhustada hapn...
gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. REESUSFAKTOR Kui punasel vererakud esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne ja kui puudub, siis reesusnegatiivne. VEREKOMPONENTIDE KASUTAMINE · verekaotus kõik komponendid · erütrotsüütide produktsiooni pärssivad seisundid erütrotsüüdid · verevähk erütrotsüüdid ja trombotsüüdid · trombotsüütide vähesus trombotsüüdid · maksahaigused hüübimisfaktorid (plasma) · hüübimist vähendavate ravimite üleannus · neeruhaigus- albumiin · immunoloogiline defitsiit immuunglobuliin · hemofiilia VIII hüübimisfaktori kontsentraat KASUTATUD MATERJALID http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/veri.html http://www.biosbcc.net/doohan/sample/htm/Blood%20cells.htm http://lepo.it.da.ut
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem ja reesussüsteem
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...
* diabetes insipidus; * ravimid (nt diureetiline ravi, liitium); * diabetes mellitus. Nüktuuria: öösiti eritub uriini üle 500 ml. 4. Läbipaistvus: normaalselt selge või kergelt hägune. * Kergelt hägune: - soolad: amorfsed uraadid, fosfaadid. * Hägune: - leukotsüüdid (leukotsütuuria), mäda (püuuria); - kristallid; - erütrotsüüdid (hematuuria). * Sogane: - valk (proteinuuria); - lima, spermatosoidid; - mikroobid, pärmiseened; - epiteelrakud; - rasv. 4 5. Lõhn: Normaalselt lõhnata. Ammoniaagi lõhn: kaua seisnud, halvasti säilitatud uriin. Terav, haisev kuseteede infektsioon. Magusketoonid:
Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt intensiivne punaliblede teke. Erütrotsüüdid kannavad veres hemoglobiini abil hapnikku. Trombotsüütide funkt. vere hüübimine
hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130)
Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST
Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad
V: a) Kehaveenides ja kopsuarterites liigub venoosneveri b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada
lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid.
ülajäsemetel küünra ja kaenlaaugus, alajäsemetel põlveõndaltes ja kubemes. Vereloome elundid on; lümfisõlmed,põrn(splen), punane luuüdi ja osalt ja tüümus(harkelund- thymus) Vere funktsioonid: · Transpordifunktsioon- viib O2 kudedesse ja CO2 kudedest kopsu · Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest · Valgudepoo- varuainena veres olemas, kui vaja Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid kaitserakud · Erütrotsüüdid transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid. Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas Südame minutimaht- ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul
Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere mittenjuutonlike omaduste eest on vastutavad vererakud, käitudes kui osakesed suspensioonis. Neil põhjustel tuleks reoloogiliste patoloogiate esinemisel mõelda just haigustele, mis seotud vererakkudega, mitte niivõrd plasmavalkude häiretele. Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja
neerudesse, kus need ained eritavad kehast välja. 4. Termoreguleerivfunktioon reguleerib kehatemperatuuri. 5. Regulatoorfunktsioon ühendab erinevaid elundeid ja süsteeme. 4) Miks ei tohi O grupi verd ja plasmat kanda üle teiste veregruppidega inimestele? Sest O-grupi vere pläma sisaldab antikehasid erütrotsüütide A ja B antigeeni vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud.
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
See kude jaguneb kahte liiki: valge rasvkude ja pruun rasvkude. Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude on hästi arenenud vastsündinutel, põhiliselt täidab ta soojusproduktsiooni funktsiooni keha soojendamiseks. 3.4 Veri ja lümf Veri ja lümf- need on vedelad sidekoed, nende rakkudevahelise aine aluseks on vesi. Vererakke ja lümfotsüüte nimetatakse vormielementideks. Veres on esitatud kolm rühma rakke, mis omavad kindlaksmääratud struktuuri ja funktsioone: erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90 93% veest, 7 9% valkudest ning 1 3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta
Vereanalüüs Erinevad lühendid vereprooviblanketil mida need tähendavad ? Milleks võetakse vereproove ? Kert Taimla, Silver Puulmann 9c TTG Põhilised proovid vereanalüüsil (Kliiniline vereanalüüs) Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere
õigeaegselt janu, pakseneb veri ja kasvab jääkainete kontsentratsioon ning siis on neid filtreerida palju raskem. Põrn saab paremini hakkama oma loomuliku filtri kohustustega pärast aroomiteraapiaseansse. Selleks sobivad sidruni, bergamoti, greibi, sandli, aniisi, liivatee, eukalüpti, mandariini ja kummeli eeterlikud õlid. Lisaks saab ennetada põrna ebeefektiivset toimimist vaktsineerimisega. Näiteks enne ekskootilistesse maadesse suundumist. Troopilise malaaria puhul hävivad erütrotsüüdid, põrn täitub neist ning suureneb, seejärel aga langeb hoopis rivist välja. Kavatsedes külastada niiskeid subtroopilisi ja troopilisi maid, tundke huvi, kas teie hotellis tehakse spetsiaalset putukatõrjet -- need hotellid, kus peetakse lugu oma reputatsioonist, teevad seda 2 korda päevas, päikesetõusu ja -loojangu ajal. Põrnal on väga õrn kapsel: isegi kerge löök palliga kõhtu või kukkumine vasakule küljele võib põhjustada selle lõhkemist ja ohtrat verejooksu
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud. Vaktsineerimine on väikese koguse bakterite organismi viimine, selle haiguse kergem läbipõdemine organismi sees ning imuunsuse saavutamine vastavale haigusele. Immuunsus on organsimi vastupanuvõime. Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime.
· Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine
Kasutatakse ka hormoonravi, ibuprofeeni (oletatavalt aeglustab kopsude funktsiooni halvenemist) ning hingamisteede infektsioonide raviks antibiootikume. Edu on saavutatud ka südame ja kopsu või kahe kopsu siirdamisel. Tsüstiline fibroos pildid Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille korral vere punalibledes hapnikku kandva ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbi- /poolkuukujulised (normaalsed erütrotsüüdid on ümarad, lamedad, keskelt nõgusad). Haigus esineb peaaegu eranditult mustanahalistel isikutel. Sirprakuline aneemia on eluohtlik. Aneemia ehk kehvveresuse tõttu väsib inimene kiiremini, koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine, esineb üldine nõrkus, peavalu, inimene on kahvatu. Aeg-ajalt võib esineda palavikku, kõhuvalu ja oksendamist, luu- ja liigesvalu, rindkerevalu hoogusid. Võivad tekkida nägemishäired. Diagnoos ja ravi
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähema...
11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
· Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Südameveresoonkonna haigused · Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine. · Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta )
- kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade
Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas. Kontrollib kehasiseseid kaitsereaktsioone.Valmivad lümfotsüüdid. Suguküpsuses muutub rasvkoeks. Last on oluline toita rinapiimaga, sest sealt ta saab kaitsevalke ja on kaitstud nakkushaiguste eest kuni ta enda immuunsüsteem tugeveb.
survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma
verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja plasmavalgud, tekib turse ehk ödeem. Leukotsüütide emigratsioon kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
piisavalt lagunemine on puudusel tekivad punaliblesid ehk suurem kui nende megaloblastid, mille erütrotsüüte ning tootmine. eluiga on lühike nende hulk ja mõõtmed vähenevad Tekitajad/Põhjustajad Kestev piimadieet, Erütrotsüüdid pole Taimetoitlus, Leukeemiliste Valgeliblede pärilikkus raua puudulik normaalsed enneaegsus, sisemise rakkude vohamine, eellasrakkude imendumine, pärilikkus, faktori puudus, aneemia, vohamine, mis
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
· mikrobioloogia mikroorganismide uurimine organismist võetud eritistest (veri, uriin, röga, mäda); · katsut mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov; · reagent kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele.
Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter) mööda kopsuartereid liigub venoosne veri kopsudesse- kopsu alveoolides eraldub verest CO2 ja vere punalibled ehk erütrotsüüdid seovad endaga hapnikku (gaasivahetus). Kopsudest väljuv arteriaalne veri suubub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein).
-1980. a üleminek komponentteraapiale, täisverest loobumine. ● http://www.spyghana.com/mtn-foundation-honoured-highest-corporate-blood-donor/ (03.12.14) ● Tänapäeval on vereülekande põhimõtteks, et haigele kantakse üle vaid seda verekomponenti, mis tal puudu on. ● Vere lahutamine komponentideks võimaldab kasutada verd otstarbekamalt. ● Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud, ülejäänud 55% vereplasma. ● Vererakud on punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk leukotsüüdid. Kes võivad olla doonorid, vere andmise sagedus, veredoosid ● Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene, kes on Eestis elanud 1 aasta ● Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema: -meestel vähemalt 60 päeva ja -naistel 90 päeva. Soovitavalt võivad naised verd loovutada 3 ja mehed 4 korda aastas. ● Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist.
jpg 5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib Fe ? hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased Mitmendat järku struktuur on vererakud hemoglobiini molekulil? http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist
Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda. b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär südamelihaste e. Vatsakeste c) Hemoglobiin on valik, mis annab erütrotsüütidele punase värvuse. Tõene
Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis -
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord....
1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli
Hüpertensioonist võib olla tingitud peavalu. RR 140-160/90-95 mmHg. Subfebriilne temperatuur Uriinihulga muutus: oliguuria, anuuria harva Muutused uriinis: # Proteinuuria alla 3 g/ööp., nefrootilise vormi puhul rohkem. # Hematuuria on iseloomulik sümptoom. Võib esineda mikro- ja makrohematuuria. Eriti just mikrohematuuria st. igas vaateväljas on üksikud erütrotsüüdid. Makrohematuuria puhul on erütrotsüüte rohkem, uriin räpakasroosa, lihapesuvee värvi. # Silindrid (granuleeritud, erütrotsütaarsed, hüaliinsed) # Neeruepiteelrakud Veres SR kiirenenud Ureemia mõiste, mis veres kuhjuvad? UREEMIAKS nimetatakse neerupuudulikkuse terminaalstaadiumi, kus rohkest lämmastiku ainevahetuse jääkproduktide kuhjumisest tingituna ilmnevad mitmesugused toksilised organkahjustused
tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal tagakiusatud prillidega poisist on tulevikus saanud maailmakuulsa ettevõtte juhataja . Algklasside paks tüdruk on aga hoopis prestiizika moeajakirja kaanel . see aeg , mis on jäänud kooli ja karjääri tipphetke
Edward Jenner 18. saj hakkas esimesena vaktsineerima. Paljud haigused mõjutavad just lapsi ja on neile kõige ohtlikumad surm 6. Kus ja millest tekivad kõik inimese erinevad vererakud? Nimeta erinevad vererakud (võõrsõnaga) ja tea, millise ülesandega need on. Tekivad punases luuüdis ja sisaldavad hemoglobiini (rauda sisaldav valk, mis annab verele punase värvuse; seob hapnikku ja transpordib seda) Erütrotsüüdid ehk punased vererakud hapniku toimetamine kopsudest kudedesse Leukotsüüdid ehk valged vererakud võitlevad organismi sattunud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega (fagotsüüdid ehk õgirakud) Trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel 7. Millest tekivad allergilised reaktsioonid? Nimeta erinevaid allergeene. Allergilised reaktsioonid tekivad immuunsüsteemi ebatavaliselt ägeda reaktsiooni tõttu
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülid...
Flipflop on suhteliselt aeglane Lipiidset kaksikkihti iseloomustab faasiüleminek, mille käigus muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära Faasiüleminekut iseloomustab temperatuur Tm Tm sõltub lipiidsest koostisest Kolesterooli mõju sõltub tema suhtelisest sisaldusest Erütrotsüütide plasmamembraan Imetajate erütrotsüüdid on ühed lihtsaima ehitusega rakud Erütrotsüütide lüüsumisel moodustuvad rakkude jäänukid (ingl. ghosts), mis kujutavad endast membraanseid vesiikuleid Membraani sisemine ja välimine kiht erinevad oluliselt oma lipiidse koostise poolest PC fosfatidüül koliin PE fosfatidüül etanoolamiin PS fosfatidüül seriin
Hargnemispunktide loomine (1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas) Glükogenolüüs- glükogeeni lõhustamine Ahelate lühendamine (1,4) abil (glükogeeni fosforülaas) Hargnemispunktide elimineerimine (1,4) abil (glükosüül (4:4) transferaas) Glc-1-P muundamine Glc-6-P-ks (fosfoglükomutaas) Pentoosfosfaadi tsükkel (PFT): ( 3 Glc-6-P + ja NADP= 2 Glc-6-P+ 6 NAPDH+ 3 CO2 + GAP glükoosi oksüdatsioon pentoosiks ja NADPH Koht: piimanääre, rasvkude, neerupealised, erütrotsüüdid Etapid: Glc-6-P muundumine riboos-5-P-ks (Glc-6-PDH, NADPH/NADP ja atsüül-CoA) Riboos-5-P 2C-fragmendi interkonversioon (transketolaasne reaktsioon) Riboos-5-P 3C-fragmendi interkonversioon (transaldolaasne reaktsioon) Tähtsus: Intensiivne taandav süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH Rasvhapete ja steroidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P->Fru-6-P-> Glc-6-P) Nukleotiidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH Nukleiinhapete süntees (Fru-6-P ja GAP = Rib-5-P)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
