Hapniku transport Hapniku transport toimub punalibledes hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin on punalibledes olev valk. 100 ml verd transpordib u 18-19 ml hapnikku. Sellisel juhul on u 96% hemoglobiinist hapnikuga seotud  sellist protsenti loetakse normaalseks küllastatuse astmeks. Hemoglobiini ühendit hapnikuga HbO2 nim oksühemoglobiiniks. Väike osa hapnikust transporditakse vereplasmas lahustunud kujul. Eluohtlik on olukord, kus hemoglobiini küllastatuse aste langeb alla 70. Oksühemoglobiin  kuidas võib muutuda? Nt, et on seotud mõne teise ühendiga, moodustades püsivama ühendi. Hemoglobiini ühend COHg  karboksühemoglobiin. Vingugaasimürgituse põhjsutajaks on CO, hemoglobiini langeb selle tõttu transpordist välja, kudedes tekib hapnikuvaegus, (tundlikeim on aju!), kui inimene õnnestub päästa, siis jäävad ahjukahjustused. Kui inimene teadvuseta, siis päästa ei saa. Ohtlik on hingamine sinihappega  HCN
kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab hapnikuvaru ca 200 ml ühes liitris arteriaalses veres (5 liitris arteriaalses veres seega ca 1000 ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%). CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O
Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg Venoosses veres - PCO2 47 mmHg Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. A.Vahtramäe 2011 6 II etapp Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Nimelt seondub hapnik hemoglobiiniga ja moodustub oksühemoglobiin. 100 ml verd transpordib 18-19 ml O2. Normaalselt on ~96% hemoglobiinist seotud O2 Âga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas 2. Seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin) 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3
Südame löögimaht vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal vatsakesest välja pumbatakse 70ml Süljeeritus on 1-1,5 liitrit ööpäevas tunnidiurees lapsel tunnidiurees on täiskasvanul 50-100ml Sappi sekreeritakse ööpäevas 800-1200ml Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l (Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%) (Vere pH 7,35-7,45) Pikkused: Hingetoru  9-15cm pikk ja 1,5-2,7cm diameetriga Beabronhid  parem 1-3cm ja vasak 4-6 cm Neel  12cm pikk Söögitoru  25-30cm pikk, diameeter  1,5cm Mao maht  1,5-2 liitrit Peensool  u.5 meetrit pikk (12sõrmiksool, tühisool u. 2m, niudesool u.3m) Maks on suurim kehanääre, kaalub 1,5 kg Sapipõis mahutab 60ml Jämesool 1,5 pikkune ja 4-5cm laiune Seedetrakti kogu pikku on umbes 10 meetrit
40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, naistel 120-160 g/l. Keskmine korbuskulaarne hemoglobiin HbE iseloomustab üksiku erütrotsüüdi keskmist absoluutset hemoglobiinisisaldust. Vere kogumahust on vereplasmast 54-59 % ja vereliblesid 41-46 % . Hemtokrit näitab kui seere osa vere kogumahust moodustavad vererakud. Erütrotsüüdid mood vereloblede mahust 99%. Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene
muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%). Mistõttu erütrotsüüdid sisaldavad hapniku 60 korda rohkem kui plasma. See kindlustab ainevahetuseks vajaliku hapniku hulga. Sel ajal kui veri mööda elundite kapillaaride voolab, läheb hapnik suure partsiaalrõhuga vereplasmast väiksema partsiaalrõhuga koevedelikku. Koevedelikust satub hapnik rakkudesse ja võtab seal kohe osa hapendumisreaktsioonides. Sedamööda kuidas hapnik vereplasmast väljub, läheb oksühemoglobiin üle hemoglobiiniks ja säilitab sel viisil hapniku küllaldase kontsentratsiooni plasmas. Ainevahetuse tagajärjel rakkudes tekkiv süsihappegaas läheb koevedelikku ja tõstab seal partsiaalõhku. Elundite kapillaarides on süsihappegaasi partsiaalrõhk tunduvalt madalam, mistõttu süsihappegaas läheb koevedelikust verre. Venoosne veri läheb kopsudesse, kus toimub kopsuhingamine. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Sissehingamine
Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2 Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad
Lihasrakkudes, kus hapniku partsiaalrõhk on madal, vabaneb hapnik hemoglobiiniga kompleksist Hb(O 2) 4 -> Hb + 4O2 2,3-bisfosfoglütseraat. On Hb allosteeriline regulaator. BPG toodab erütrotsüütides anaeroobse glükolüüsi kõrvaltee. BPG seostub desoksüHb-ga, kergendab O2 vabastamist -> vähendab Hb afiinsust hapnikule. Hb Klassifikatsioon. HbF  loote Hb, ehitus 22, HbA  täiskasvanute Hb, 22. HbF seob hapniku afiinsemalt, ei teki hüpoksiat. Hb -desoksühemoglobiin HbO2  oksühemoglobiin, arterites HbCO  karboksühemoglobiin (vingugaas + Hb). CO seostumine blokeerib O2 seostumise madalate kontsentratsioonide juures. MetHb  methemoglobiin. Oksüdeeritud mittefunktsionaalne vorm (ei seo ega transporteeri O2), heemis on 3- valentne raud. MetHb suure koguse korral sureb org-m hapnikunälga. Kogust võivad tekitada sulfoonamiidid, anilinvärvid, nitroühendid, nitritid, endogeensed oksüdantid. MetHb teket takistavad vit C, glükoos. 4. Sidekoe valgud
Vormelemente on kolm rühma: 1) punalibled ehk elektrotsüütdid 2) valgelibled ehk leukotsüüdid; 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid Tuumaga rakke võib verest leida siis, kui on toimunud verekaotud või vereloomehaigus (punaliblesid tekib palju, ränga pingutuse tagajärjel) Punaliblede funktsioon  hapniku transport, teevad seda tänu punaliblades sisalduvale valgule  hemoglobiinile. Hemoglobiin seondub hapnikuga punalibles ja tekib ühend Hb + O2 -> HbO2 (oksühemoglobiin). Hemoglobiin seob enesega kudedes CO2-e , CO2 transporditakse kopsu: Hb + CO2 -> HbCO2 (karbohemoglobiin). Vingukaasi sattumisel organismi: HbCO (karboksühemoglobiin), see enam ei lagune  vähem tekib hapnikuga seondatud ühendit HbO2-te ja veres tekib hapnikupuudus. Valgeliblede funktsioon  kaitsefunktsioon; lähevad käiku siis, kui mikroobid organismi satuvad (võõrkehade fagotsüteerimine  rakkude õgimine); Osa valgekehadest töötavad välja antikehi
mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja
keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel
Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis aminorühm suudab loovutada vesinikiooni ja on kujul NH2. Seega saavad aminohapped liita ja loovutada endaga vesinikioone. Histidiin on kõige suurema puhverdusvõimega aminohape ja hemoglobiin valkudest kõige tähtsam puhver. Hemoglobiini konts. on kõrge ja histidiinisisaldus suht. suur. Hemoglobiin muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. pH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. 2.5.4.1. Puhversüsteemide komponendid. Puhversüsteemid – vere pH stabiilsust tagavad keemiliselt vere puhversüsteemid ja füsioloogiliselt täiendavad neid hingamine ja neerutalitlus. Puhvrid ei elimineeri liigset hapet ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist
Gaaside partsiaalrõhk e osarõhk nt milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks. 8. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin. Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH.
külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Hemoglobiinil on eriline tähtsus vere puhverdamisel veel, et ta muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. PH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. Vere pH regulatsiooni keemilised ja füsioloogilised mehhanismid. *Hingamise osavõtt pH regulatsioonist- hingamise üheks ülesandeks on suures koguses tekkinud CO2 väljaviimine. Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb Â
Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. Gaaside transport verega II etappO2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Nimelt seondub hapnik hemoglobiiniga ja moodustub oksühemoglobiin. 100 ml verd transpordib 1819 ml O2. Normaalselt on 96 100% hemoglobiinist seotud O2 Âga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 « H2 CO3
partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. Gaaside transport verega- II etappO2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Nimelt seondub hapnik hemoglobiiniga ja moodustub oksühemoglobiin. 100 ml verd transpordib 18-19 ml O2. Normaalselt on 96- 100% hemoglobiinist seotud O2 Âga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Hingamise regulatsioon- Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus
Valgupuhver:
Polüamfolüüt — nii happelised kui aluselised omadused. Dissotsiatsiooni tasakaal on määratud
keskkonna pH-ga.
 Dissotsieerub nõrga happena:
R–COOH ⇄ R–COO‾ + H+
 Dissotsieerub nõrga alusena:
R–NH2 + H2O ⇄ R–NH3+ + OH‾
Puhverdamine:
ï‚· happe liig:
R–COO‾ + H+ ⇄ R–COOH
ï‚· aluse liig:
R–NH3+ + OH‾ ⇄ R–NH2 + H2O
Hemoglobiinpuhver:
Hemoglobiin esineb kahes vormis: HHb või HHbO2 (oksühemoglobiin) — mõlemad kui nõrgad
happed, mis dissotsieeruvad:
HHb ⇄ Hb‾ + H+
HHbO2 ⇄ HbO2‾ + H+
Erinevatel hingamisetappidel võivad need olla happe või soola vormis, mis mõlemad käituvad
puhvrina.
ï‚· soola vormis:
NaHb + HCl ⇄ HHb+ NaCl
ï‚· happe vormis:
HHb + NaOH ⇄ NaHb + H2O
Kopsukapillaarides saabub HHb ja küllastudes O2-ga muutub oksühemoglobiiniks: HHb + O2 ⇄
HHbO2. Veres on veel teine nõrk hape —süsihape.
KHHb
histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Hemoglobiinil on eriline tähtsus vere puhverdamisel veel, et ta muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. PH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. Vere pH regulatsiooni keemilised ja füsioloogilised mehhanismid. *Hingamise osavõtt pH regulatsioonist- hingamise üheks ülesandeks on suures koguses tekkinud CO2 väljaviimine. Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb  hüperventilatsiooni
+¿+ C l HHb . koosneb nõrkadest hapetest ja HCl + H 2 O=H 3 O¿ HHb O2 -¿ (oksühemoglobiin). +¿+O H ¿ Valgupuhver  5% vere puhvermahtuvusest, valgud . H 2 O+ N H 3=N H 4¿ on polüamfolüüdid, neil on nii happelised kui aluselised omadused. Hüdrolüüs Erinevate keskkondade pH määramine
Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada.
A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. 99% vere hapnikust seotakse vere punaliblede hemoglobiiniga (Hb) Hb+O2HbO2 oksühemoglobiin Süsihappegaasi transport: 7% verre jõudnud süsihappegaasist transporditakse lahustunult vereplasmas 23% seotakse hemoglobiini aminorühmadega karbaminohemoglobiiniks (CO2 Hb) 70% süsihappegaasist transporditakse HCO3-kujul Kopsudes toimub vastupidine protsess: bikarbonaatioon pöördub tagasi punaliblesse, seostub prootoniga, tekkinud süsihape dissotsieerub süsihappegaasiks ja veeks. 43) Kudede hapnikuvarustuse häired (hüpoksia, anoksia) ja nende tagajärjed organismile.
pöörduvasse(ebapüsivasse) ühendisse heemiga. Hb muutub oksühemoglobiiniks ja seda reaktsiooni nimetatakse oksügenatsiooniks. *veri kannab süsihappegaasi: 1)lahustatult vereplasmas ja elektrolüütides 2) seotult valkudega erütrotsüütides HB-ga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega 3)vesinikkarbonaadina (peamiselt Na ja K sooladena) vereplasmas ja erütrotsüütides 4) väga vähe ka dissotseerimata süsihappena. Oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiiniga . üks hg molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Gaasivahetus kapillaarvere ja kudede vahel. Hapniku üleminek verest kudedesse ja süsihappegaasi eemaldamine kudedest toimub tänu nende gaaside difusioonile läbi kapillaaride seinte. Gaaside difusiooni põhjuseks on aga partsiaalrõhkude erinevus
obstruktsioon — hingamishäired-düspnoe ohtlike ainete märgistamine — ohtlikud ained ohtlikud ained — ohtlikud ained ohtlikud veosed — õnnetused raudteel ohtude kontroll — kannatanu päästmise põhiprintsiibid ohuala — kiirabi tegevus suurõnnetuste korral ohuanalüüs — vägivald kiirabitöös ohud — sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ohutsoon — kiirabi helikopteril ohutusreeglid raudteeõnnetustel — õnnetused raudteel oksühemoglobiin — pulssoksümeetria olukorra hindamine — kiirabi tegevus suurõnnetuste korral opiaadimürgistus — meelemürkide kasutamisega seotud probleemid; teadvusehäired organell — anatoomia ja füsioloogia alused orienteerumine ruumis — meeleelundid orofarüngaalne toru — vabade hingamisteede käsitlus ORS (Operatiiv raadioside) — raadioside alused ortopnoe — hingamishäired-düspnoe 924 osarõhk — vabade hingamisteede käsitlus osmoos — anatoomia ja füsioloogia alused
annaabi.ee 
