Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hingamiselundkond (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Hingamiselundkond .
Hingamiselundkond – elundkond , mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi.
Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat.
  • Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia.
  • Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida.
  • Anaeroobne hingamine – hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool . Leiab aset tsütoplasmas.
  • Aeroobne hingamine – hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena.

Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea , bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud , rinnakelme ehk pleura . Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed , mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel , sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
Hingamiselundite iseärasuks ( suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett , mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud.
Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge. Hingamisteede virveepiteeli ripsmed võnguvad sissehingatavale õhujoale vastupidises suunas, mis aitab kaasa hingamisteedesse sattunud tolmu ja mikroobide eemaldamisele. Kopsude alveoolid on teise ehitusega.
Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri).
Nina.
Nina on hingamis - ja haistmiselund. Nina skeletti moodustavad luud ja kõhred. Eristatakse ülemist, alumist ja kaks külgmist seina ning vaheseina. Ülemine sein eraldab ninaõõnt eesmisest koljuaugust, alumine suuõõnest. Mõlemal pool ninaõõnt asuvad silmakoopad ja ülalõualuu urked, taga ninaneel. Kaht ninasõõret eraldab teineteisest kõhreline vahesein. Ninasõõrmete sisepinnal on lame epiteel , millel on karvakesed , mis tõkestavad tolmu ja mustuse pääsu hingamisteedesse.
Ninaõõs on hingamisteede algusosa . Ninaõõne limaskest (virveepiteel) on rikkalikult varustatud veresoonte, närvikiude ja nende lõpmetega. Veresoonte võrgustik on eriti arenenud ninavaheseina eesmises osas, kus sageli tekivad ninaverejooksud. Limaskesta pinnal on alati veresoonest väljarännanud leukotsüüte, mis on võimelised mikroobe haarama . Ninaõõnes on ka näärmed – 150 näärmeid 1 cm2 kohta. Ninaõõs on poolitatud luulise vaheseinaga. Ninaõõs on ühendatud mitme väiksema õõnega, mida nimetatakse ninakõrvalurgeteks. Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Ninaõõnes õhk soojeneb, jahtub, muutub niiskemaks, puhastub tolmust.
Haistmine on õhus olevate keemiliste ainete tajumine . Inimene eristab umbes 10000 lõhna. Haistmismeel võimaldab tajuda õhu koostist, toidu kõlblikkust, valmistada seedimiseks ette. Lõhnasignaale töötleb aju limbiline süsteem. Haistmisepiteel on epiteel, mis sisaldab õhus olevatele keemilistele ainetele reageerivaid rakke.
Neel.
Neel on koht, kus lahknevad toidu ja õhu liikumisteed . Neelu ülaosa kaudu liigub õhk ning see on kahe umbes sõrmeküüne suuruse ava kaudu ühendatud ninaõõnega. Neelus on veel kaks väiksemat ava, mis viivad kuulmistõrvedesse, kust õhk pääseb keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru.
Kõri.
Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund , mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole , takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse.
Eest katavad kõri allpool keeleluud paiknevad kaelalihased, külgedel asetsevad kilpnäärme sagarad ja suured kaela veresooned , taga on neel. Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Viimases võtavad osa häälepaelad. Neid on kaks: parem ja vasak. Häälepaelad on tõmmatud kilpkõhre ja pilkkõhre vahele ning piiravad häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest . Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt suuremad häälepaelad kui naistel, mis mõjutab hääle kõrgust. Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr – sõrmuskõhr – ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool , saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr – paariline, kolmnurkse kujuga.
Hingetoru ehk trahhea.
Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV – V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks.
Bronhid .
Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks. Need bronhid meenutavad tagurpidi pööratud puud („bronhiaalpuu”). Puu „tüvi” on hingetoru, harud – bronhid, oksad – bronhioolid. Bronhide kõige väiksemad harud (läbimõõt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hingamiselundkond #1 Hingamiselundkond #2 Hingamiselundkond #3 Hingamiselundkond #4 Hingamiselundkond #5 Hingamiselundkond #6 Hingamiselundkond #7 Hingamiselundkond #8 Hingamiselundkond #9 Hingamiselundkond #10 Hingamiselundkond #11 Hingamiselundkond #12 Hingamiselundkond #13 Hingamiselundkond #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vanamunn112 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
doc
Hingamiselundkond
9
doc
Hingamiselundid
1
doc
Hingamiselundkond
4
docx
Hingamiselundkond
13
pptx
Hingamiselundkond
16
ppt
Hingamiselundkond
2
doc
Hingamiselundkond
11
pptx
Hingamsielundkond





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun