Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on
Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse.) Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri
Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja
vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus
Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. 3.Südame ülesanne. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere veresoontes liikuma. 4.Südame asukoht. Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. 5.Millistest osadest koosneb süda? 1.parem koda 2.vasak koda 3. hõlmased klapid 4. poolkuuklapid 5. vasak vatsake 6. parem vatsake 6.Millised on südame osade ülesanded? Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on
parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel
Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui
ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid  veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid  veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme  A Kodade kokkutõmme südame löök
neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme – A Kodade kokkutõmme südame löök
Eripära Hapnikurikas Klapid Kõige peenemad 9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal? Arteritest. 1) Paks marli/rätik haavale 2) Tõsta jäse üles 3) Suru haav kõvasti kinni ja helista hädaabisse 10. Kirjelda südametöö tsüklit! Faas Vatsakesed Kojad Hõlmased klapid Poolkuuklapid Veri suundub I faas (0,1sek) Puhkavad Töötavad Avatud Suletud Vatsakestesse II faas (0,3sek) Töötavad Puhkavad Suletud Avatud Aorti või kopsuarterisse III faas (0,4sek) Puhkavad Puhkavad Suletud Suletud Kodadesse 11
kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad. paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine
vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid
kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus
koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih.kõige paksemad. Elektrokardidiagrammi järgi saab iseloom. südame tööd.
koos munajuhadega ja tupp. Südame välisehitus Välimised  suured ja väikesed Parem koda, ülemises õõnesveenis ja häbememokad ja kliitor. vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks. Sisemised  munandid, Südameseina ehitus, kestad munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed
hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes.
Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit  2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme  südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG  südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis.
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid.
.......................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 8.Täida tabel. SÜDAME OSA ÜLESANNE Parem koda Parem vatsake Vasak koda Vasak vatsake Südamepaun Südame hõlmased klapid Poolkuuklapid 9. Meenuta, milline lihase tüüp on südamele iseloomulik? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.
Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone
riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Riknenud munal on sees tumedad laigud, kui seda vastu valgust vaadata. Heledad, läbipaistvad täpid munas tähendavad, et muna on värske. Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid- veri ühes suunas- kojast vastsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid- veri liigub vastsakesest välja veresoontesse. - Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö · Töötab rütmiliselt a. Kodade kokkutümme b. Vatsakeste kokkutõmme c. Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme- südame löök · Töötab automaatselt kogu elu Vereringe ülesanded: · seob tervikuks kõik organismi osad · Kannab CO2 kudedest kopsudesse · Kannab O2 Liha riknemine
*) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek
Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse
Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi  kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi  klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe  Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub
teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja vikest e. kopsuvereringet.
Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad. Parema vatsakese rõhk peab ületama kopsuarteri rõhu 2,5Hg (elavhõbedasammas something ???) , vasaku vatsakese rõhk peab ületama diastoonse rõhu 70. Kui poolkuuklapid on süstolis avanenud, paisatakse veri suurtesse veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse.
verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaesevere arteritesse
Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.  Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali.  Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks.  1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja HK (hõlmased klapid) avatud. 2
poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25
8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Hõlmased klapid Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja
Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel.
kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel
Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine
ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned  toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned  ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete
Vali õige (d) vastus (ed) ja täida lüngad. 1. AB-veregrupiga Rh- positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antikehad puuduvad b) Anti-B antikehad, anti-D antikehad c) Anti-B antikehad, anti-A antikehad 2. Fibrinogeen a) moodustub 80% vere golloidosmoostsest rõhust b)osaleb vere hüübimisel Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestvus: Kodade süstol 0,1 sekundit, vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi.
Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse.
Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior
Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest. Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu. Veri liigub südames  kohast vatsakesse  vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid  veri liigub vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1. Veenid  viivad vere kudedest südamesse (liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem) 2. Arterid  viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur) 3. Kapillaarid  ühendavad artereid ja veene (veri liigub aeglaselt, rõhk keskmine) Keskmine ringlus  ringlema paneb vererõhu erinevus. Kõrgema rõhu alalt madalamale.
Südame kambreid eraldavad ükteisest ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: 1) Atrioventrikulaarklapid-neid on omakorda 2: a) Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP b) Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE *klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas). Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti. Looteea-vastsündinu süda on ümmargune
väljub aort (edasi aordikaar  sealt väljuvad ülespoole vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter ja õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort.) · Joonis lk 152 ja 156 + tv joonis 4 ja 5. 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Südame klappe on kahte liiki: 1) kodade-vatsakeste klapid  need ei lase verd vatsakestest kodadesse. 2) poolkuuklapid  südamest väljuvate veresoonte alguses. Südame klapid tagavad vere ühesuunalise voolamise/liikumise. · Südame parema koja ja parema vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga ehk parema atrioventrikulaarklapiga. Klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja- vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi õlmade vabadele servadele kinnituvad
Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb
30 korda aeglasemalt kui skeletilihases 4) silelihaste membraanipotensiaal on 50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel poolkuuklapid. 53. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 54. Väikse vereringe ülesanne on süsihappegaasirikka vere transportimine südamest kopsudesse ja hapnikurikka vere toomine kopsudest südamesse, kust see pumbatakse edasi suurde vereringesse. 55. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 56. Suure vereringe ülesanne on tuua süsihappegaasirikas veri südamesse, kust see
rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja- vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast
pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest
Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju-kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade- vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml->kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki
Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju- kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade-vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml- >kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml-
Südame-vereringesüsteemis on kaks pumpa- südame vatsakesed. Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse aorti tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid. Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri vahel on POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas.
Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte
annaabi.ee 
