Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta (0)

1 Hindamata
Punktid




1. Mis on südame-veresoonkonna ülesandeks? Too välja 5 erinevat nüanssi!  Ainevahetus, humoraalne, temperatuuri regulatsioon, kaitsereaktsioonid Tagada pidev vere ja lümfi liikumine kanda edasi hapniku ja toitaineid ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine mitmesugused kaitsefunktsioonid hurmoraalne regulatsioon erinevate kehaosade temperatuuri regulatsioon 2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat  peenemat veresoont verevoolu järjekorras!  Arterioolid - Kapillaarid - Veenulid 3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks?  Kanda verd elundi poole 4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks?  Vere voolamine elunditest südame suunas 5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta?  Elastne ja kohev sidekude, silelihasrakkudest, lihaskude. Arterioolid, veenulid ja  kapillaarid. 6. Mis tähtsus on kollateraalidel ja anastomoosidel?  Nende tõttu säilib elundi verega varustatus ka juhul, kui mõni arteritest on muutunud  läbimatuks 7. Mis ülesannet täidab arteri lihaskest?  Selle kokkutõmbumine soodustab vere edasiliikumist ja reguleerib vere juurdevoolu  elunditesse ja kudedesse 8. Mille poolest erineb veenide sisekest arterite omast?  Rõhkude vahe, lihaskest on veenidel väiksem. 9. Mis ülesanne on veeni klappidel?  Takistavad vere tagasivoolu ja kergendavad vere liikumist südame suunas 10. Mis erinevus on veenide ja arterite vahekestal?  Veenid on nõrgemini arenenud ja silelihasrakkude vahel leidub vähem elastseid  sidekoe kiudusid. Veenid - veri voolab elunditest südame suunas Arterid - veri voolab südamest elundite poole


11. Millest koosneb kapillaaride sein?  Õhukestest ühekihiliselt paigutatud piklikest endoteelirakkudest 12. Mis ülesanne on kapillaaride seinal?  Ainevahetus vere ja koerakkude vahel 13. Kuidas on seotud avatud kapillaaride arv elundi töö aktiivsusega?  Mida intensiivsemalt elund töötab, seda rohkem kapillaare võtab osa tema verega  varustamisest. 14. Miks on vaja süda?  Et tagada vere pidevat liikumist veresoontes 15. Mitmenda roideni ulatub südametipp?  5. ja 6. roide vahekohale 16. Millisteks kambriteks süda jaguneb?  4 kambriks (Paremaks ja vasakuks kojaks ja vatsakeseks)  17. Millega on eraldatud südame vasak ja parem pool?  Lihaselise vaheseinaga  18. Nimeta veenid, mis suubuvad südame paremasse kotta?  Ülemine ja alumine õõnesveen ja pärgurge ehk üldmagistraal. 19. Mitme hõlmaline klapp jääb parema koja ja vatsakese vahele?  3 hõlmaline klapp 20. Kuhu jäävad ja mis ülesannet täidavad kõõluskeelikud?  Klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Vatsakese ja kojavahelisel alal. Ei lase klapi hõlmu vatsakese  kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja siis ei pääse veri kotta tagasi. 21. Kuhu suundub veri paremast vatsakesest?  Kopsutüvesse ja kopsuarterite kaudu kopsudesse (aorti) 22. Mis jääb parema vatsakese ja kopsutüve vahele?  Poolkuuklapid 23. Mis suubuvad südame vasakusse kotta ja mida nad sinna toovad?  4 kopsuveeni ja toovad südamesse arteriaalset verd. 24. Mitme hõlmaline klapp jääb vasaku koja ja vatsakese vahele?  2 hõlmaline klapp(3st poolkuuklapist) 25. Mis jääb vasaku vatsakese ja aordi vahele?  Poolkuuklapid


26. Mis asi on endokard ja millest see koosneb?  Südameseina sisemine kest, õhuke, elastne sidekoe kiududest koosnev ja valendiku  poolt endoteeliga vooderdatud kile.  27. Mis asi on müokard ja millest see koosneb?  Südame lihaskest, koosneb vahelmisest kestast, erilistest südamelihaskoest.  28. Mis asi on epikard ja millest see koosneb?  Sensoorne kelme, välimine kest,  29. Mis asi on perikard ja millest see koosneb?  Südamepaun senoosne epiteelleste. südame ümber olev paun. 30. Mis veresoonte abil saab südamelihas toitu ja hapnikku?  Pärgvereringe  31. Milline närvisüsteemi osa reguleerib südame rütmi ja kontraktsioonide tugevust?  Autonoomne närvisüsteem 32. Millistest osadest koosneb südame erutusjuhtesüsteem? Nimeta 4 erinevat!  Sinutriaalsõlm Atrioventrikulaarsõlm Atrioventrikulaarkimp Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud.  33. Kus asub sinuatriaalsõlm?  Südame ülemises paremas kojas õõnesveenide suubumise kojas 34. Kus asub atrioventrikulaarsõlm?  Südame paremas alumises kojas õõnesveenide saabumise kojas 35. Kus asub Hisi kimp?  Vatsakeste vaheseinas ja hargneb paremaks ja vasakuks sääreks 36. Kust kuhu kulgeb nn suur vereringe? Vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Keha  vereringe 37. Kust kuhu kulgeb nn väike vereringe?  Paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Kopsu vereringe 38. Mis juhtub verega kopsukapillaarides?  Väikesed veenid ühinevad ja moodustavad järjest suuremaid veene. Veenid toovad  vere organitest välja


39. Mis on põhiline arter, mis viib verd pähe?  Sisemine ja välimine unearter 40. Mis on peamine veen, mida mööda tuleb veri peast ülemisse õõnesveeni?  Kägiveen.  aordikaare ülemiselt pinnalt saab alguse kolm arterit: Õlavarre-peatüvi e.brahhiotsefaaaltüvi Vasak ühisunearter Vasak rangluualune arter 41. Mis veresoon viib vere siseelunditesse ja alajäsemetesse?   Kõhuaort 42. Millistest elunditest algab ja kus lõppeb värativeen?  Kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest algab ja lõpeb(suundub) venoosne veri maost,  sooltest, kõhunäärmest ja põrnast 43. Nimeta 3 lümfisüsteemi ülesannet!  Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ainevahetusproduktide edasikandmine  keha kaitsevõime tagamine 44. Mis asi on lümf? Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelik  45. Nimeta 3 põhilist lümfisüsteemi osa! Sooned, sõlmed, elundid 46. Kust saavad alguse lümfikapillaarid?  Algavad rakkudevahelistes ruumides umbsete torukestena 47. Kuhu lümf suubub?  Veenikolmnurka, Venoosesse vereringesse, Kägiveeni ja rangluuveeni  kohtumiskohta(alusesse nurka) 48. Millistest kehaosadest kogub lümfi kokku parem lümfijuha? Ringkere, õlavöötmest kaela ja pea paremalt poolelt 49. Millistest kehaosadest kogub lümfi kokku vasak lümfijuha?  Rinnajuha, pea, kaela ja rinna vasakust poolest 50. Too 3 näidet, kust võib leida lümfisõlmi!  Kaenla all, lõua all, põlve õndlas, küünarnuki õndlas 51. Mis on 2 peamist lümfisõlmede ülesannet?  Rikastab lümfotsüütidega


hävitab võõrkehi ja aineid 52. Nimeta 3 põrna ülesannet!  Valmistatakse agranulotsüüte, vere depoo, valmistatakse immuunkehasid,  (lagundatakse)hemolüüsitakse erütrotsüüte, (seedib ära)fagotsüteeritakse mikroobe ja  kehavõõraid osakesi(puhastab verd). 
Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta #1 Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta #2 Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta #3 Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta #4 Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor migrike Õppematerjali autor
1. Mis on südame-veresoonkonna ülesandeks? Too välja 5 erinevat nüanssi!
2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat peenemat veresoont verevoolu järjekorras!
3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks?
4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks?
5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta?'

jne..

Sarnased õppematerjalid

Inimese anatoomia ja südameveresoonkond
3
docx

Inimese anatoomia ja südameveresoonkond

Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 ­ epiteel (kattekoed) ­ katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 ­ tugi-toitekude (sidekoed) ­ tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 ­ lihaskoed ­ neil on omane kontraktsiooni ­ kokkutõmbevõime 4 ­ närvikude ­ moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, m

Anatoomia
Anatoomia - südame-veresoonkond
4
docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised ­ joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõn

Füsioloogia
Südame veresoonkond
2
docx

Südame veresoonkond

Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks ­ paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110

Anatoomia
Anatoomia ja füsioloogia KT I
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu

Füsioloogia
Südame veresoonkond
5
pdf

Südame veresoonkond

vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest.

Anatoomia ja füsioloogia
Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda-vereringe
4
docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme ­ hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g

Anatoomia
Anatoomia kontrolltöö II-70-131-küsimused ja vastused
10
docx

Anatoomia kontrolltöö II (70-131) küsimused ja vastused

Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g

Bioloogia
Anatoomia-südame- ja vereringeelundkond
14
rtf

Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 m

Inimese anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun