Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril.
Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks
Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine - Naiste 10 km vabastiilis 58. Tatjana Mannima (Eesti) +3.14,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 15 km vabastiilis 51. Aivar Rehemaa (Eesti) 36.13,5 67. Karel Tammjärv (Eesti) 37.38,4
17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja
Erinevus oli nende kahe võistluse vahel see, et hüpati erinevatelt suusahüppe mägedelt (normaalmäelt ja suurelt mäelt). Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai,
liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2 Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 3 http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 4 Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist
autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg. Raamatu kohaselt läks 1968. aasta talv Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Sel aastal võideti esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel
Jõulumäe jne. rajad. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90- meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada. 4 Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. 5 Olulisemad nimed NL teeneline meistersportlane on Kaija Parve-Helinurm Tallinn 1985.a. NL rahvusvahelise klassi meistersportlased laskesuusatamises on Matti Paavo (Elva, 1975), Even Tudeberg (Tallinn, 1984) ja Urmas Kaldvee (Tallinn, 1989). NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised: Valeri Zelentsov 1961. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises Kalev Ojaste 1962. a murdmaasuusatamises ja 1963
Ikebana kunst Kaija Kahju MTE-10 Ikebana on jaapani lilleseadekunst, otsetõlkes "elava materjali seadmine vees." Ikebana loob lineaarseid lilleseadeid vastavalt kindlatele reeglitele, mille eesmärgiks on saavutada täielikku harmooniat, ilu ja tasakaalu. Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Ikebana pärineb buddha templitest, kus oli kombeks buddha kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. Kujunes välja 15.sajandil Kyõtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on ShiunJi ehk Purpurpilve Tempel. Templitest levis ikebana kunst ülikute ja sõjameeste elumajadesse. 15.saj lõpul kujunes välja esimene lillede seadmise stiis, mida nimetati rikka ehk tatebana seisvad lilled Üks selleagsetest meistrite...
...............................................................................9 Karel Tammjärv................................................................................................................10 Kein Einaste......................................................................................................................10 Kristina Smigun-Vähi....................................................................................................... 10 Kaija Udras....................................................................................................................... 10 Triin Ojaste....................................................................................................................... 11 Mäesuusatamine....................................................................................................................12 Tiiu Nurmberg........................................................................
USA teke Arutlus Kaija Põder 10. Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid
Naiste kergrõivas 2011 Kaija Niiler Mari Piho Sobriety. Enlighten. Fable Mustrid loodusest Õhulisus Erksus Dramaatilisus Detailirohkus Luksus Loomingulisus Omapära Jooni 70- ndaist Kainus. Valgustatus. Muinasjutulisus. Värvitooni d Click to edit Master text styles Materjalid Second level Third level Kudumid Fourth level Fifth level Visuaalsed tekstuurid Lausmaterjalid Mängimine kangaga Nahk ...
Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Eesti olümpiakoondis Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
KOLMNURGA KONSTRUEERIMINE Matemaatika I Kaija Kibal Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi (Kolmnurga joonestamiseks läheb vaja mõõtejoonlauda ja sirklit) On antud kolmnurga kolm külge: KL = 35 mm; ML = 40 mm; KM = 50 mm 1. Joonesta kolmnurga üks külg KM = 50 mm K M 2. Võta mõõtejoonlaualt sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg KL = 35 mm 3. Pane sirkli teravik külje KM otspunkti K ning joonesta ringjoone kaar. K M 4. Võta sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg ML = 40 mm L 5. Pane sirkli teravik punkti M ning tõmba teine ringjoone kaar. Nende kaarte lõikepunkt ongi kolmnurga ...
Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel. Talvekuudel hiilib ta aga salaja Vancouveri kaldale seiklusi otsima. Nii
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad
TALLINNA ÜLIKOOL KAPB/12 Marit Koppel Lääne-Eesti paekallas Referaat Juhendaja: Kaija Käärt TALLINN 2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised....................................................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina LÄÄNEMAA-SUURSOO JA LÄÄNEMAA-SUURSOO MAASTIKUKAITSEALA Lektor: Kaija Käärt Tallinn, 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht.............................................
02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukad aastad oli Eestie 2002 ja 2006. 2002
tekkida üleväsimus, peavalu, pearinglus, iiveldus lihasvalu, ärevus, unehäired. ( Pärnu Postimees ) 3. PH PUHASTUMINE 5 Puhastuskuuri on vaja kindlasti normaalse pH taseme saavutamiseks, kuid seda tehakse ka jääkainete väljutamiseks ning energia taseme tõstmine ja hea enesetunde saavutamine. Kuid on ka neid inimesi, kes teevad seda lihtsalt kehakaalu langetamiseks. ( Kaija, 2009) Puhastumise käigus vabaneme me üleliigsetest jääkainetes ja organismile kahjulikest mikrovormidest. Praetud ja üleküpsetatud söök, suhkrud ja töödeldud toit saastab meie käärsoolestiku. Puhastumine on põhimõtteliselt mahlapaast. Puhastumise pikkus sõltub inimesest ja tema tervislikkust olukorrast. Puhastumine võiks kesta kolmest kuni kümne päevani. Ennem puhastumise algust tuleks siiski eelnevalt enda arstiga konsulteerida. (Young Robert O. & Young Redford Shelly )
võistlused. Kõigest olenemata ei muutu olümpia koht vähem väärtuslikuks. · Peeter Kümmel (suusasprindi 14., sprinditeate 17.) Kuigi enne olümpiat rääkisid treenerid, et Eesti sprinterid võitlevad medalite eest, pole 14. koha saanud Kümmelil põhjust piinlikkustundega maha vadata. Koht on korralik ning olgem ausad poolfinaal polnudki teab kui kaugel. Edasise arengu huvides peaks püsima samal tasemel terve hooaja. ENDA KESMINE TASE · Kaija Udras (suusasprindi 31., sprinditeate 16., suusavahetusega sõidu katkestas) Selles nimekirjas väikese mööndusega ning vaid seepärast, et jäi sprindis esimesena veerandfinaalist välja. Tegelikult peaks tasemelt küündima 30 hulka ning üritama seda ka tavadistantsidel. · Timo Simonlatser 6 (suusasprindi 27.) Pääses viimasel hetkel koondisse ja kasutas oma võimaluse kenasti ära. Veerandfinaaliga piirdumise üle oleks patt nuriseda, hooaja senise käigu põhjal
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik.....................................................................................................................................
El niño (Laps;[Poiss] 2000) on pooleldi lavaline oratoorium: kuidas tähistatakse Jõule tänapäeva Ameerikas, Kalifornias. Oluline videofilmi kasutamine, see toimub kahel tasandil: ajatu kõrbemaastik ja tänapäeva olustik. Jõululugu kõlab moodsas ameerika tõlkes, tekst on fragmentne, vahele on pikitud vanainglise ja ladinaameerika tekste. Olulisel kohal on vanainglise luuletus „I sing of a maiden“. 15. Ülevaade 1990. aastatest ja 21. sajandi alguse muusikateatrist. Tan Dun, Kaija Saariaho, Thomas Adés, Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001),Heiner Goebbels Endiselt jätkuvad traditsiooniline ja eksperimenteeriv liin.1990ndatel kerkis uue nimena esile inglane Thomas Adès (s. 1971) oma kammerooperiga „Puuder ta näol“, mille tegevus on inspireeritud inglise kõrgseltskonna skandaalidest – Argylli hertsoginnast ja tema lahustusprotsessist 1963. Ooper tragikoomiline, tugevate camp-elementidega ning sealjuures
Uutes festivalidest võib ära mainida Kuhmo kammermuusika festivali ja Lahti orelifestivali. 80-ndatel jätkus eelmisest aastakümnest hoo sisse saanud "ooperibuum", mis arenes just tänu Rahvusliku ooperimaja uutele võimalustele. 90-ndatel sai alguse aga üldine muusika mitmekesistumine. Varasem modernism asendus tolerantsema ning pehmema käsitlusega. Rahvusvahelisteks kuulsusteks tõusid Aulis Sallinen ja Kaija Saariaho. Esile tõusid ka mitmed orkestrid ning dirigendid, viimastest tuntumad on Jukka-Pekka Saraste ja Osmo Vänska. Tänapäeval on klassikalise muusika kõrval kaubamärgiks saamas ka kergem muusika (eelkõige dzäss). Samuti on maailmamuusikasse sisenenud soome rahvamuusika, kus on kasutatud nii saami kui karjala rikkaid muusikatraditsioone. Festivalide nimistusse on lisandunud Tampere Kultuurisuvi, Helsingi Pidunädalad.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid ....................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik..........
46. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus (1:23:02.9/+7:51.5) 67. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus (37:38.4/+4:02.1) Kein Einaste 59. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis (3:59.19) Kristina Smigun-Vähi 2. koht (78 võistlejat) 10 km vabatehnikasõidus (25:05.0/+6.6) 28. koht (53 võistlejat) 30 km klassikastiilis ühistardist sõidus (1:35:27.2/+4:53.5) katkestas (66 võistlejat) 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus Kaija Udras 31. koht (54 võistlejat) 1,4 km klassikasprindis (3:51.05) 16. koht (18 naiskonda) 6 × 1,4 km vabatehnika sprinditeates (20:02.2/+1:26.3) katkestas (66 võistlejat) 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus Triin Ojaste 37. koht (54 võistlejat) 1,4 km klassikasprindis (3:52.31) 16. koht (18 naiskonda) 6 × 1,4 km vabatehnika sprinditeates (20:02.2/+1:26.3) Tatjana Mannima 42. koht (53 võistlejat) 30 km klassikastiilis ühistardist sõidus (1:40:51.3/+10:17.6) 44
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine..........................................................................
(diplom) (Mihkla 1965: 74). 1.1.1. Naise roll ühiskonnas 19. saj. keskpaiku oli naise ühiskondlik roll praktiliselt olematu. Juhtival positsioonil kõigis ühiskonnavaldkondades olid enamjaolt mehed. Oli kujuteldamatu tänapäeval nii endastmõistetav olukord, et naistearsti, õpetaja või pastorina astuks üles naine, rääkimata osalusest poliitikas või valitsusorganites. Seda on ilmekalt kirjeldanud oma kogemuste põhjal Kaija Maria Junkkri, teoses ,,Naine, nagu sa oled'' (1997: 40). 6 1.1.2. Naine ja mees Naise ja mehe suhteid iseloomustamaks sobiks lause : naine on kael, mis keerab mehe pead. See tähendas seda, et otsustusõigus kuulus vääramatult mehele ning naisel oli õigus vaid püüda neid otsuseid mõjutada ning nõu anda. Elluastumisel ei olnud tavaks, et vanemad otsustavad alati poja eest, kelle ta naiseks peab
tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704
Ilmar Petersen Akad.tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad
annaabi.ee 
